PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat 60. solvent 61. lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64
42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
Sõltuvalt veekile paksusest on vee kivimi pinnal erinevad omadused. Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks.
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius) aatomid saavad üksteisele lähemale minna > mõjutab molekuli suurust · f...
siin hüdratatsioonienergiat ja lahuse temperatuur alaneb lahustumine toimub entroopilise teguri arvel. · Gaaside lahustumisel tuleb arvestada soojushulka s, mis kulub gaasi kokkusurumiseks lahuse ruumalani. · Kui lahustunud gaas (HCl; H2S jt) dissotsieerub vees kulub ka selleks tööd d. Seega gaaside lahustumise soojusefekt on: Q=q+(-d)+s 60. Lahustumisprotsess, vee dielektriline konstant, solvatatsioon. Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonide Na+ ja Cl- vahel on iooniline side vee molekulide vahel van der Waalsi jõud ning vesinikside, Na ja Cl ioonide vahel moodustub ioonilis-dipoolne side kõik need sidemed konkureerivad lahuses omavahel. · NaCl kristalli pinnal asetsevad ioonid (Na ja Cl) reageerivad vee dipoolidega selliselt, et viimased pöörduvad positiivse poolusega Cl iooni suunas ja negatiivse poolusega Na iooni suunas.
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis...
Lahuseks nim. kahest või enamast ainest koosnevat homogeenn-set molekulid, see aga oleneb kontsentratsioonist. Seega peab kompo- Gaaside eraldumise puhul peab süsteem kulutama osa oma süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. tavaliselt lahustiks ehk nendi auru osarõhk olema võrdeline tema kontsentratsiooniga energiast paisumis tööks, kui juures paisumis töö on võrdne rõhu solvendiks. Solvatatsioon lahusti molekulide liitumine lahustunud lahuses, kui kontsentratsioon lahuses on X1, siis auru osarõhk on ja ruumala muutuse korrutisega w=PV. Erinevus siseenergia aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nimetatakse sojvatsiooni hüd- võrdeline tema kontsentratsiooniga lahuses. X 1 -- moolmurdkont- muutuse ja entalpia muutuse sõltub ruumala muutusest, rotatsiooniks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
*Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed
*Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3° ja vesi 100°). Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisega adsorbentidega. Aine lahustumisel kulgevad üheaegselt järgmised protsessid: 1) kristallstruktuuri lagundamine ning molekulide või ioonide eraldamine kristallvõrest, molekulide dissotsieerumine ioonideks, mis kõik nõuavad energia kulutamist (endotermiline protsess), tähistame seda soojusefekti Hkr > 0; 2) ioonide solvatatsioon (hüdratatsioon); selle protsessi tagajärjel eraldub soojust (eksotermiline protsess), Hs < 0. Seega aine lahustumissoojus Hl on määratud mitme protsessi algebralise summaga: Hl = Kkr + Hs Olenevalt Hkr ja Hs vahekorrast võib Hl omada positiivset või negatiivset väärtust. Kui aine lahustumisega kaasneb lahuse soojenemine, siis tähendab see, et solvatatsioonienergia ületab kristallvõre lagundamisel neelduva energia Hkr < Hs. Kui aine lahustumisel lahus