KORROSIOON metallide keemiline hävimine ümbritseva keskkonna toimel. LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. LAHUSTI aine, milles lahustunud aine pihustub ja jaotub ühtlaselt. LAHUSTUNUD AINE aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines. LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS näitab mitu massiosa ainet on lahustunud 100 massiosas lahuses; lahustunud aine sisaldus protsentides. LAHUSTUVUS aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g lahustis (vees). SOLVATATSIOON (HÜDRATSIOON) lahustumine ja lahustumisel molekulide liitumine lahusti molekulidega. LAHUSTUMISE SOOJUSEFEKT soojushulk, mis lahustumisel vabaned või neeldub, HÜDRAATUMINE on : EKSOTERMILINE eraldub soojust. ENDOTERMILINE soojus neeldub (lõhkumiseks on vaja energiat). KÜLLASTUNUD AINE lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. KÜLLASTUMATA LAHUS lahus, milles antud temperatuuril veel sama ainet lahustub.
Lahus lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonideks või aatomiteks. Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. Lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis). Lahuse protsendiline koostis Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlast lahusti või lahuse koguses antud temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat 60. solvent 61. lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64
42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega
Lahus koosneb lahustunud ainest(ainetest) ja lahustist. Lahusti vesi, piiritus, vedelik. See on aine, milles lahustatava aine lahustamisel tekib lahus. Lahustunud aine see võib olla kas tahke, gaasiline või vedel. On aine, mille lahustamisel lahustis tekib lahus. Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massiosa protentides. Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt aine lahustumisel lahuses eraldub või neeldub soojust. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. (Või lühemalt: Sidemete katkemisel osakeste vahel energia
43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest 44.lahusti - aine, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud 45.lahustunud aine - aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud 46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi osas lahuses 47.lahustuvus - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses 48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52
Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks.
X= nn lahusti B. Lahustumisprotsess ja lahuste omadused Lahustumisprotsessi võib vaadelda koosnevana kahest osast. Ühelt poolt toimub lahustumise käigus olemasolevate keemiliste sidemete lõhkumine. See protsess on endotermiline, vastav entalpiamuut H1 > 0. Teiselt poolt esineb vastastikune keemiline toime lahustunud aine ja lahusti osakeste vahel (solvatatsioon). See protsess on eksotermiline, H2 < 0 . Üldine entalpiamuut lahustumisel on määratud nende efektide algebralise summaga: H = H1 + H2. TÜ Füüsikalise keemia instituut 4 Keemia alused II. LAHUSED Tahkete kristalsete ainete korral, kus on enamasti ülekaalus kristallivõre lõhkumiseks
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
Ahela pikkus ahel peab olema paraja pikkusega, mida pikem ahel, seda kõrgem on üleminekutemperatuur N -> I. kuid kõrgem on ka K->N ülemineku temperatuur. Fluoroühendid on aga kallid ja raske sünteesida. Kuid nematiline faas laiem, sulamistäpp madalam, parem lahustuvus, smektilist faasi esineb vähem või üldse mitte, kõrge polariseeritavus (ekraani saab kiiremaks teha), vastupidavus (ioonide solvatatsioon). Pikemad fluoroahelad võivad tekitada smektilise faasi ja vähendavad lahustuvust. Vedelkristallilised faasid Termotroopsed vedelkristllid Vedelkristallilised faasid: o Kalamiitne pikliku kujuga molekulid 11 Monday 1 October y o Diskoidne diskikujulised molekulid, kust võivad edasi minna mingid molekuliahelad. Nemaatiline faas
siin hüdratatsioonienergiat ja lahuse temperatuur alaneb lahustumine toimub entroopilise teguri arvel. · Gaaside lahustumisel tuleb arvestada soojushulka s, mis kulub gaasi kokkusurumiseks lahuse ruumalani. · Kui lahustunud gaas (HCl; H2S jt) dissotsieerub vees kulub ka selleks tööd d. Seega gaaside lahustumise soojusefekt on: Q=q+(-d)+s 60. Lahustumisprotsess, vee dielektriline konstant, solvatatsioon. Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonide Na+ ja Cl- vahel on iooniline side vee molekulide vahel van der Waalsi jõud ning vesinikside, Na ja Cl ioonide vahel moodustub ioonilis-dipoolne side kõik need sidemed konkureerivad lahuses omavahel. · NaCl kristalli pinnal asetsevad ioonid (Na ja Cl) reageerivad vee dipoolidega selliselt, et viimased pöörduvad positiivse poolusega Cl iooni suunas ja negatiivse poolusega Na iooni suunas.
kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine.Koagulatsioonil on kaks staadiumi: 1)Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. 2) Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine)
Lahuseks nim. kahest või enamast ainest koosnevat homogeenn-set molekulid, see aga oleneb kontsentratsioonist. Seega peab kompo- Gaaside eraldumise puhul peab süsteem kulutama osa oma süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. tavaliselt lahustiks ehk nendi auru osarõhk olema võrdeline tema kontsentratsiooniga energiast paisumis tööks, kui juures paisumis töö on võrdne rõhu solvendiks. Solvatatsioon lahusti molekulide liitumine lahustunud lahuses, kui kontsentratsioon lahuses on X1, siis auru osarõhk on ja ruumala muutuse korrutisega w=PV. Erinevus siseenergia aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nimetatakse sojvatsiooni hüd- võrdeline tema kontsentratsiooniga lahuses. X 1 -- moolmurdkont- muutuse ja entalpia muutuse sõltub ruumala muutusest, rotatsiooniks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad
dispergeeritud, st lahustunud aine on molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on suuremad kui aatomid, molekulid ja ioonid, kuid väiksema läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Solvatatsioon ja dissotsiatsioon Solvatatsioon - lahusti (solvendi) struktuuri muutus lahustumise käigus. Lahusti molekulid ja lahustunud aine osakesed (ioonid, molekulid) või dispergeeritud süsteemides kolloidosakesed liituvad, tekivad muutuva koostisega solvaadid. Solvatatsiooni erijuhtum hüdratatsioon - vee molekulide liitumine mingi muu aine osakestega (ioonidega, molekulidega), lahusesse moodustuvad hüdraadid. Dissotsiatsioon lahustumisel lahustunud aine jagunemine solvateeritud ioonideks.
*Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed
*Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed
Ühtlane jaotus võimaldab takistada agregeerumist, sest kokkupuudete arv on väiksem (nagu tükilise kolloidi korral). Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni taga olevad energia (nõrgad jõud)
0,2138 45,50g V (lahus) = = 39,56 cm 3 . 1,150g / cm 3 B. Lahustumisprotsess ja lahuste omadused Lahustumisprotsessi võib vaadelda koosnevana kahest osast. Ühelt poolt toimub lahustumise käigus olemasolevate keemiliste sidemete lõhkumine. See protsess on endotermiline, vastav entalpiamuut H 1 > 0. Teiselt poolt esineb vastastikune keemiline toime lahustunud aine ja lahusti osakeste vahel (solvatatsioon). See protsess on eksotermiline, H 2 < 0 . Üldine entalpiamuut lahustumisel on määratud nende efektide algebralise summaga: H = H 1 + H 2 . 12 Tahkete kristalsete ainete korral, kus on enamasti ülekaalus kristallivõre lõhkumiseks kuluv energia H 1 , on lahustumine endotermiline protsess (H > 0). Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia H 2 , seega on lahustumine eksotermiline (H < 0).
sisaldavate lahuste lahutamisel komponentideks (näit: etanool 78,3° ja vesi 100°). Samuti saab vett eraldada (orgaanilistest lahustest) selle sidumisega adsorbentidega. Aine lahustumisel kulgevad üheaegselt järgmised protsessid: 1) kristallstruktuuri lagundamine ning molekulide või ioonide eraldamine kristallvõrest, molekulide dissotsieerumine ioonideks, mis kõik nõuavad energia kulutamist (endotermiline protsess), tähistame seda soojusefekti Hkr > 0; 2) ioonide solvatatsioon (hüdratatsioon); selle protsessi tagajärjel eraldub soojust (eksotermiline protsess), Hs < 0. Seega aine lahustumissoojus Hl on määratud mitme protsessi algebralise summaga: Hl = Kkr + Hs Olenevalt Hkr ja Hs vahekorrast võib Hl omada positiivset või negatiivset väärtust. Kui aine lahustumisega kaasneb lahuse soojenemine, siis tähendab see, et solvatatsioonienergia ületab kristallvõre lagundamisel neelduva energia Hkr < Hs. Kui aine lahustumisel lahus
annaabi.ee 
