KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ...
lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi. MANGAAN (Mn) Mangaan avastati Stocholmis Scheele poolt 1774a. Mangaan kuulub väikestes kogustes kõikide elavate organismide (taimed, loomad, bakterid) koostisse. Rohkem on teda looma luudes, maksas, neerudes, hüpofüüsi koostises. Mn aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Mangaan antioksüdantide hulka.
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
