Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ja tungi''valitses klassitsism (lähetus antiigist, olid selged normid, millest lähtuti tragöödiate kirjutamisel). Enne valgustatust oli valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik
lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi. MANGAAN (Mn) Mangaan avastati Stocholmis Scheele poolt 1774a. Mangaan kuulub väikestes kogustes kõikide elavate organismide (taimed, loomad, bakterid) koostisse. Rohkem on teda looma luudes, maksas, neerudes, hüpofüüsi koostises. Mn aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Mangaan antioksüdantide hulka.
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne
annaabi.ee 
