Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TTÜ YKI0150 Eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester  
YKI0150 Üldine keemia 
Legend
,,Keemia alused”
Õpiku tekst on selline :P 
1. Mateeria ja aine mõisted.  
Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga.
Aine–  mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat
koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik)
2. Aine massi jäävuse seadus.  
,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete 
masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.” – 1748, M. 
Lomonossov
3. Energia jäävuse seadus.  
,,Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad 
muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. – 1760
,,Aine mass ja selles sialduv energia on omavahel seotud” – Einstein 1905, ΔE=Δm*c²E=Δm*c²ΔE=Δm*c²m*c²
Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on
ajas muutumatu suurus.
4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  
Keemiline element–on kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid.
Keemiline ühend– moodustuvad keemiliste elementide ühenemisel, millest väiksem 
iseseisev osake on molekul.
Molekul– aine väiksem osake, millele on antud aine keemilised omadused ning mis võib 
iseseisvalt eksisteerida.
5. Aine agregaatolekud.  
Tahke–  tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.
Vedel– vedelikus on molekulide omavaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad 
üksteisest mööduda.
Gaasiline– molekulidevaheline kaugus on suur ja nad võivad üksteisest vabalt mööduda. 
Molekulidevahelised jõud on väikesed. 
6. Aatom- ja molekulmass.  
Aatommass– moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma 
moodustumisel esineb massidefekt, siis määratakse aatommass eksperimentaalselt.
Molekulmass–on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass 
arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. 
7. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele, vedelale ja 
gaasilisele ainele. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Mool–  aine   hulk,   mis   sisaldab   6,02*10²³   osakest   (molekuli   või
aatomit).   /on   selline   ainehulk,   milles   sisaldub   sama   palju   osakesi
(aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik 12s.

Vasakule Paremale
TTÜ YKI0150 Eksam #1 TTÜ YKI0150 Eksam #2 TTÜ YKI0150 Eksam #3 TTÜ YKI0150 Eksam #4 TTÜ YKI0150 Eksam #5 TTÜ YKI0150 Eksam #6 TTÜ YKI0150 Eksam #7 TTÜ YKI0150 Eksam #8 TTÜ YKI0150 Eksam #9 TTÜ YKI0150 Eksam #10 TTÜ YKI0150 Eksam #11 TTÜ YKI0150 Eksam #12 TTÜ YKI0150 Eksam #13 TTÜ YKI0150 Eksam #14 TTÜ YKI0150 Eksam #15 TTÜ YKI0150 Eksam #16 TTÜ YKI0150 Eksam #17 TTÜ YKI0150 Eksam #18 TTÜ YKI0150 Eksam #19 TTÜ YKI0150 Eksam #20 TTÜ YKI0150 Eksam #21 TTÜ YKI0150 Eksam #22 TTÜ YKI0150 Eksam #23 TTÜ YKI0150 Eksam #24 TTÜ YKI0150 Eksam #25 TTÜ YKI0150 Eksam #26 TTÜ YKI0150 Eksam #27 TTÜ YKI0150 Eksam #28 TTÜ YKI0150 Eksam #29 TTÜ YKI0150 Eksam #30 TTÜ YKI0150 Eksam #31 TTÜ YKI0150 Eksam #32 TTÜ YKI0150 Eksam #33 TTÜ YKI0150 Eksam #34 TTÜ YKI0150 Eksam #35 TTÜ YKI0150 Eksam #36 TTÜ YKI0150 Eksam #37 TTÜ YKI0150 Eksam #38 TTÜ YKI0150 Eksam #39 TTÜ YKI0150 Eksam #40 TTÜ YKI0150 Eksam #41 TTÜ YKI0150 Eksam #42 TTÜ YKI0150 Eksam #43 TTÜ YKI0150 Eksam #44 TTÜ YKI0150 Eksam #45 TTÜ YKI0150 Eksam #46 TTÜ YKI0150 Eksam #47 TTÜ YKI0150 Eksam #48 TTÜ YKI0150 Eksam #49 TTÜ YKI0150 Eksam #50 TTÜ YKI0150 Eksam #51 TTÜ YKI0150 Eksam #52 TTÜ YKI0150 Eksam #53
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moanata53 Õppematerjali autor
TTÜ YKI0150 2021/2022 õppeaasta kordamisküsimuste vastatud fail. Materjal lektori loengutest ja õpikust "Üldine keemia" (Atkins)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal

Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- ​kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine ​ on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c​2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ü

Üldkeemia
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust ­1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elektronide aatomis olema

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaen

Keemia
thumbnail
32
doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlem

Keemia
thumbnail
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO​2​ saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO​2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO​2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO​2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO​2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO​2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on si

keemiast laialdaselt




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun