Süsteemide dünaamika (siirdeprotsesside) üldised vormid ja iseärasused, süsteemi reaktsioon välistoimetele (nii sihipärastele kui ka häiringutele), süsteemide põhilised dünaamilised omadused (stabiilsus, juhitavus, jälgitavus, statsionaarsus jne). Siia kuuluvad ka muutused süsteemi käitumises, mida põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). 5.2 Vabaliikumine- on seotud süsteemi algolekuga x(0) Sundlliikumine on seotud sisendiga u(t). 5.3 Tasakaaluolek - Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. 5.3 Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides
Esimest järku pöördumatu reaktsiooni A B analüüs Teist järku reaktsioon 2A A2 Nõuab kahe molekuli kokkupõrget V = d[A2]/dt = k2[A]2 k2 - teist järku kiiruskonstant (M-1 s-1) · Enamik keerulistest biokeemilistest reaktsioonidest toimub läbi erinevate vaheetappide · Vaheetapid on vaadeldavad kui esimest või teist järku reaktsioonid · Jadareaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasem etapp - pudelikael Esimest järku pöörduv reaktsioon - tasakaaluolek k1 AB k-1 Saab toimuda ka vastassuunaline reaktsioon (kiiruskonstant k-1) Pärisuunalise reaktsiooni kiirus: V = d[B]/dt = k1[A] k-1[B] Tasakaaluolek on olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed dünaamiline tasakaal 0 = k1[A]eq k-1[B]eq ehk k1[A]eq = k-1[B]eq [B]eq/[A]eq = k1/k-1 = K K pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant
Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. TASAKAALU NIHKUMINE Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip : pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas
· Suletud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. · Tahke aine--aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk. · Tahkumine ehk kristalliseerumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. · Tahkis--aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Nimetatakse ka kristalliliseks aineks. · Tasakaaluolek--makrokäsitluse olek, kuhu suletud süsteem jõuab iseeneslikult. Tasakaaluolek on kõikide suletud süsteemide lõppolek.Mikrokäsitluses suurima tõenäosusega olek suletud süsteemis. · Tehniline atmosfäär--rõhu ühik 1 at = 0,981*105 Pa. · Termodünaamika--makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi.
) Isoprotsessid - protsessid, kus üks parameteeter jab konstantseks. Siin eeldame, et aine kogus ei muutu. 1) Isobaariline(horisontaalne) Suuremal rõhul muutub gaasi ruumala sama temperatuuri muudu juures vähem. 2) isokooriline(Vertikaalne) Suurema ruumala korral muutub sama temp. muudu juures rõhk vähem. 3) isotermiline(kaar) Väiksemal temp. toimub rõhu muutus kiiremini. Fluktuatsioon - erinevus tasakaaulu olekust. Igal termodünaamilisel süsteemil on oma tasakaaluolek. Süsteem püüdleb tasakaaluoleku poole. Mikrokäsitluses tähendab see osakeste ühtlast jaotumist. ÜL: mo ühe molekuli mass, iga aine molekulil on mass, v kiirus, v´- molekulide liikumise keskmine kiirus.
Võnkumine Võnkumine perioodiline, edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist Liigid: 1) Vabavõnkumine süsteemi sisejõu mõjul toimuv võnkumine nt: niidi otsa riputatud kivi 2) Sundvõnkumine võnkumine mingi välise perioodilise jõu mõjul nt: pintsli liikumine värvimisel Vabavõnkumine on sumbuv ja toimub tingimustel: 1) Süsteemil on püsiv tasakaaluolek 2) Süsteem omab inertsust 3) Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks välise tõuke Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Võnkeperiood ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg T võnkeperiood (s) t- koguaeg (s) N- võngete arv t T= N 2) Võnkesagedus ajaühikus sooritatav täisvõngete arv 1 N f- võnkesagedus f= = T t
muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (1 liitris) lahuses. Ühik: mol/dm3, mol/l. Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Ühik: mol/kg.
aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks kontsentratsioon - lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus) lahustumissoojus - soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud
Võnkumine- nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine, nimetatakse võnkesüsteemiks. Vabavõnkumine nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N
pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks 8) Perioodiline liikumine Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine: eksisteerib tasakaaluolek(Epot=min)*iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma(mõjub jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia) Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas- punkti saukoht suvalisel ajahetkel.
entroopia kasvu seadus? Entroopia kasvu seadus määrab ära ka entroopia kui füüsikalise suuruse erakordselt tähtsa rolli kaasaegses füüsikateaduses. Entroopia kui füüsikalise mõiste sisu Termodünaamika II seaduse kohaselt toimuvad kõik pöördumatud või vähemalt kõik iseenesest kulgevad protsessid nii, et süsteemi entroopia kasvab, kuni saavutab maksimaalse väärtuse. Entroopia maksimaalsele väärtusele vastab järelikult süsteemi tasakaaluolek. Entroopia kui füüsikalise mõiste sisu Kuna süsteem püüdleb alati tasakaaluoleku poole, siis sellest tuleb järeldada, et see olek on palju tõenäolisem, võrreldes süsteemi kõigi teiste võimaliku olekutega. Seetõttu võib öelda, et süsteemis toimuvad eelistatult sellised muutused, mis viivad süsteemi antud tingimustes vähem eelistatud olekust enam eelistatud olekusse. Entroopia kui füüsikalise mõiste sisu Seda illustreerib ka R
Pöördumise astmed on erinevad. Keemiliselt pöörduvad protsessid pole samad, mis termodünaamiliselt pöörduvad protsessid. Termodünaamiliselt täiesti pöörduvaid protsesse looduses ei esine. Täielikult mittepöörduvaid esineb, töö on siis 0. Looduses kulgevad protsessid on vähem või rohkem mittepöörduvad. Oma kulgemisel tasakaaluoleku suunas võivad nad teha kasulikku tööd. Mida pöörduvam on protsess, seda rohkem kasulikku tööd saame. Tasakaaluolek on kõige tõenäolisem; isevooluline protsess jõuab sinna varem või hiljem. Tasakaaluolekus süsteem kaotab ta töövõime. Pöörduva protsessi puhul teeb süsteem tööd Gibbsi vabaenergia muutumise arvel. Nt: glükoosi põletamine õhu käes on termodünaamiliselt täielikult mittepöörduv protsess. Ja kasulik töö on 0, kuna vabanev energia hajub soojusena. Aga glükoosi oksüdeerimine rakus kulgeb üle
süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks
sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes. MRT-s on kõik koed, ka pehmemad selgesti eristatavad. Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise
Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4).
ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava
Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik ku kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja tempe tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirj Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka oleks jällegi tasakaaluolek. Heterogeensetes süsteemides on tasakaaluseisund olekudiagramme, mis tasapinnaliste või ruumiliste geomeetriliste kujunditena mitmesuguste omaduste või omaduste ja koostise vahel. Vedelik keeb tempera võrdne välisrõhuga. Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käik. Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärg sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel
Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. küllastumata lahust – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahust – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol)
Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani
Rakendame pendlile vähe jõudu ja ootame.Kuna me teist võimalust ei osanud välja mõelda, tundus see meile kõige loogilisem. Kuna abivahendeid ei tohtinud kasutada, oli loogiline vähe jõudu rakendada ja oodata. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: · eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; · tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; · nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel
Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaalolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus- aine omadus lahustab mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus- lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõdul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus- aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel ( loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Väljasadenemine- lahustunud aine eraldumine lahusest Henry seadus- gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. Cm=kh*p · Massiprotsent maine *100 C% = mlahus
Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: Küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); Üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini
Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telg“õigeks” pöörata, e. Et pöörlemistelg püsiks. 8) Perioodiline liikumine •Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatestkehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine •• eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi •potentsiaalne energiaon minimaalne •• Iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist •võnkuma (kehale mõjub jõud, mis püüab teda •tasakaaluolekusse tagasi viia) •§ Negatiivne roll: •• Sildade, laeva korpuse, lennuki tiivade, ... võnkumised •§ Positiivne roll: •• Elektromagneetilised (valgus, wifi, telefon,
· Saadud sõltuvused on puhtalt eksponentsiaalsed · Oluline on tähele panna, et võrdsete aegade jooksul kulub (või tekib) sama protsent (või osa) lähteaine (või produkti) kontsentratsiooni · Poolestusaeg 27.Keemiliste reaktsioonide tasakaal - definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu? Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek ühesuguse kiirusega, kus reaktsiooni liikmed on võrdsed. Välistingimuste (temp. ja rõhu) muutudes muutb tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier'i printsiibile (tingimuste muutumine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele). 36.Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina. Prooton Neutron Elektron Aatommass
kuuliga on erinev. Kui näiteks viia toast mingi mööbliese välja või paigutada ümber, siis ei avalda see kuulile mingit märgatavat mõju. Kui aga lõigata läbi nöör, mille otsas kuul ripub, kukub kuul kohe alla. See lihtne katse tõestab, et kõikidest kuuli ümbritsevatest kehadest, mõjutavad teda märgatavalt vaid kaks keha: nöör, mille otsas kuul ripub ja Maa. Nende kahe keha koosmõju tagab kuuli tasakaaluasendi. Kui üks neist kehadest eemaldada, on tasakaaluolek rikutud. Siin saab teha järelduse, et kahe keha samaaegne mõju kuulile kompenseerib ehk tasakaalustab teineteist. Need katsed viivad meid liikumise esimese seaduseni ehk Newtoni esimese seaduseni. On olemas selliseid taustsüsteeme, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma liikumiskiiruse muutumatuna, seni kuni talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kompenseeritakse. Keha kiiruse säilimise
süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt
abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning vabaliikumine on põhjustatud mittenulliste algtingimuste poolt (y(0) ≠ 0 ja x(0) ≠ 0). Sundliikumise Laplace’i teisendus on ülekandefunktsioon korda sisendi Laplac’i teisendus: Ys(s) = H (s) ⋅ U(s). Kui algtingimused on mittenullised, siis tekib vabaliikumine. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides. Kas süsteem diskreetimise tulemusena võib muutuda mittejuhitavaks või mittejälgitavaks? Selgitage. Stabiilsuse seos juhitavuse ja jälgitavusega. Stabiilsus ja süsteemide käitumine: Süsteemi stabiilsus näitab, kas süsteemi siseolekud, kui sisend puudub (või on võrdne nulliga) ja süsteemi algolek erineb tasakaaluolekust, lähevad teatud tasakaaluolekusse või mitte
C C + B: C C + B: enool-vorm keto-vorm Karbonüülühendite keto- ja enool-vormid on spetsiifilist tüüpi struktuuri-isomeerid. Nad võivad kergesti üle minna ühest olekust teise happe või aluse jääkide juuresolekul. Neid vorme nimetatakse tautomeerideks ja sellist üleminekut tautomeeriaks. Keto-enoolne tautomeeria on tasakaaluolek. Lihtsates monokarbonüülühendites on ülekaalus keto-vorm. Aga näiteks - dikarbonüülühendites on enoolvormi osakaal suurem. O O OH O CH CCH2CCH CH 3C CHCCH3 3 3 pentaan-2,4-dioon enool-vorm (24%) (76%)
Lahus – kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahust) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muude oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi) lahustunud aine – lahuse komponent, mis pole lahusti Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamise saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine vm) liigne ainehulk eraldub Kontsentratsioonide väljendusviisid (mida näitab, ühikud): Massiprotsent – näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahustunud aine mass ( g ) ∙100 C= lahuse mass( g)
Võetakse uuritav m fikseeritakse, lihvita B. Võetakse uuritav m lihvitakse ja poleeri C. Mikrostruktuur on m D. Mikrostruktuuri pil Score: 1,5/1,5 25. Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolek Student Response A. Austeniit B. Tsementiit C. Ferriit D. Perliit E. Ledeburiit Score: 1,5/1,5 26. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
II.Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Lahus-on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained ja lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Vesilahuste korral lahustiks on alati vesi. Lahustunud aine-aine, mis kuulub lahuse kostisesse,aga ei ole lahistiks. Küllastanud lahus-lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastanud lahus-aeglasel jahutamisel saadus ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse.Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. m c% = aine 100% mlahus Molaarsus näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses naine mol cM = Vlahus dm 3 Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis
Meteroloogias kasutatakse õhurõhu mõõturitena peamiselt elavhõbedabaromeetreid, metallbaromeetrit ehk aneroidi ja pidevaks registreerimiseks barograafi. Kuid on ka mitmeid elektrilisi mõõteriistu millest populaaresimad on piesoelektrilisel efetil baseeruvad. Rõhu standardmõõtevahendiks on siiski ELAVHÕBEDABAROMEETER. Elvavhõbeda- (või üldisemalt vedelik-) barmeetrite töötamine põhineb sellel, et igal ajahetkel on vedelikusamba kaal tasakaalustatud atmosfääri rõhu poolt. Tasakaaluolek saavutatakse sel teel, et rõhu suurenemisel surutakse baromeetri torusse juurde või rõhu langemisel voolab välja parajasti nii palju vedelikku, et samba kaal jääb alati võdrseks õhusamba kaaluga. Baromeetri vedelikuna kasutatakse elavhõbedat, sest et elavhõbeda tihedus on suur ja selle tõttu võib toru lühem olla (90 cm). Kui aga kasutada elavhõbeda asemel vett, siis oleks toru pikkus üle 10 meetri. Ja elavhõbeda küllastunud
Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM=kh*p Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2jt). Näiteks NH3ja SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks
mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisal dab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loks utamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine erald umist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine p uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa
Termodünaamika uurib soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Molaarmass on seega ühe mooli mass. Kuna mool koosneb ka aatomitest nagu molekulgi, siis arvutatakse molaarmassi samuti nagu molekulmassi o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus, olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus-täielik tasakaal.Termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel o Termodünaamiline protsessTermodünaamiline protsess on iga termodünaamilises
2. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Nt. 60% etanooli + 40% atsetooni, siis lahustiks etanool, aga 98% väävelhappelahuseks vesi. 3. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; 4. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); 5. Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 6. Kontsentratsioonide väljendusviisid: (mida näitab, ühikud): Küsimused 1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise teel
Ideaalgaasi molekulid põrkuvad nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kerakesed. Kõige paremini kirjeldab kuumi ja hõredaid gaase. 3. Järeldused molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandist. Gaasi rõhk on võrdeline gaasimolekulide konsentratsiooniga ja kulgliikumise keskmise energiaga (gaasi molekulide keskmise kin.energiaga). Rõhk on seda suurem mida rohkem molekule ja energiat. 4. Termodünaamiline süsteem, selle olek ja tasakaaluolek. Makroskoopilist keha või kehade rühma, mis on piiritletud piirpinnaga ja on eristub ümbritsevast keskonnast. Termodünaamilise süsteemi oleku parameetrid on T,P,V- temp, rõhk, ruumala. Muundumatute välistingimustes läheb termodünaamiline süsteem tasakaaluolekusse. Tasakaaluolekus püsivad T,P,V parameetrid kui-tahes kaua muutumatutena, kui süsteemi ei mõjutata väljaspoolt.
Et gaasi paisumistöö avaldub ruumala muudu ja rõhu (kasulik töö); lühidalt q= U + w . korrutisena, siis saab selle leida graafiku ja V -telje Termodünaamika esimene seadus on üldise energia vahelise ala pindalana. jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste Tasakaaluolek süsteemi tõenäoliseim olek. Sinna protsesside korral. jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha. Olgu soojust mitteläbilaskvate seintega silindrisse Pöörduv protsess protsess, milles süsteem ei eemaldu paigutatud teatud gaasihulk. Gaasi poolt avaldatavat tasakaaluolekust seega on tegu üksteisele lõpmata
Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust. Samaaegselt pannakse pöörlema ka hammasrataste plokk 4,
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust -lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust -lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus -aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised : 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus
integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). Tasakaaluolek- Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas.
(membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem. H2O kõige kiirem. 4
1) Ostsillaatori kogu energiaspekter on diskreetne ja tasemed mittekõdunud 1 E n = h n + . 2 1 2) Ostsillaatori minimaalne energia E 0 = h on tingitud määramatuse seosest 2 koordinaadi ja impulsi vahel, mistõttu esinevad nn nullvõnkumised. Klassikaline tasakaaluolek, kus koordinaadil ja impulsil oleksid korraga kindlad väärtused x = 0, p = 0 , ei eksisteeri. 3) Harmoonilise ostsillaatori statsionaarsed olekud on iseloomustatud kindla paarsusega (- 1) . n 46. Spinn Spinne on kahte tüüpi: poolearvulised fermionidel ja täisarvulised bosonitel ehk vaheosakestel. Spinn omaimpulsmoment 47. Maatriksite korrutamine Rida korda veerg.
süsteem) iseenesest ei muutu, on tegemist tasakaalulise olekuga. Süsteemi isoleeritus tähendab siin lisaks välisjõudude tasakaalule ka (ja eriti) soojuslikku isoleeritust siseenergia vahetuse puudumist ümbruskonnaga. Kui ümbruskonnaga energiavahetuses olev süsteem mingil hetkel isoleerida, siis omandavad kõik termodünaamilised parameetrid teatud aja jooksul tasakaalulised väärtused, st. süsteemis tekib pärast isoleerimist iseeneslikult tasakaaluolek. Sellist tasakaaluoleku väljakujunemist nimetatakse relaksatsiooniprotsessiks. Termodünaamiliste parameetrite väärtused ongi kogu süsteemi jaoks üheselt määratud vaid tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess. Idealiseeritud lõpmata aeglast protsessi, mille korral kõik vaheolekud on tasakaalulised, nimetatakse tasakaaluliseks protsessiks.
tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Nt autoga kurvis sõites kaldub inimene ja autos olevad asjad kurvist väljapoole. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. 1. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 2. tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; 3. nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega Harmoonilise võnkumise ja ringliikumise vahel on mitmeid olulisi sarnasusi. Võnkumisel kordub pidevalt
lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis (kliimaksis) ei kasva ühegi materiaalse parameetri väärtus tõkestamatult; nii põhiliste troofiliste tasemete biomassid, aineringe intensiivsus kui ka surnud orgaanilise aine mass (sh. mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus. Tasakaal on püsiv, kui ta pärast väikesi kõrvalekaldeid (fluktuatsioone) taastub. Labiilsest e. ebapüsivast tasakaaluolekust suudab väikegi häiring süsteemi pöörduvalt kõrvale kallutada. Stabiilsuse tagab homöostaas. Mida väiksemal pinnaühikul aineringed
2. Erinevad kera tasakaalu liigid alusel. (1) - ükskõikne tasakaal, (2) - ebapüsiv tasakaal, (3) - püsiv tasakaal Liikumatu pöörlemisteljega keha puhul on võimalikud kõik kolm tasakaalu liiki. Ükskõikne tasakaal tekib, kui pöörlemistelg läbib masskeset. Püsiva ja ebapüsiva tasakaalu korral asub masskese vertikaalsel sirgel, mis kulgeb läbi pöörlemistelje. Seejuures, kui masskese asetseb allpool pöörlemistelge, on tasakaaluolek püsiv. Kui aga masskese paikneb pöörlemisteljest kõrgemal, on tasakaal ebapüsiv. Tasakaalu erijuhtumiks on keha tasakaal alusel. Sellisel juhul ei ole toe elastsusjõud rakendatud mitte ühte punkti, vaid jaotatud mööda keha alust. Keha on tasakaaluolekus, kui läbi masskeskme tõmmatud vertikaaljoon lõikub toe tasapinnaga. Kui aga antud joon ei lõiku toe tasapinnaga, siis läheb keha ümber. Huvitav näide toel asuva keha tasakaalust on viltune torn Itaalias Pisa linnas
M 12=−M 21 3. Inertsimoment (+valem ja mõõtühik) Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. I =∑ mi∗r 2i i , kus on punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Mõõtühik:1kg*m2 9. PERIOODILINE LIIKUMINE 1. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 6 tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi 2. Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis)
vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus- täielik tasakaal. Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal ajahetkel taastub termodünaamiline tasaakaaluolek. (p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb:
annaabi.ee 
