Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal. 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v1). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi (v2) horisontaalosas. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi kineetilise energia valemi abil. 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib (leida suhteline energiamuut/energiakadu). Tabel 1. Katsetulemused stardikõrgusel h1 Katseke m, h1 , l, t ,s v1 , v2 , Ep Ek Ek ha kg m m m/s m/s ,J (1), J (2), J Miniauto 0,10 0,31 0,3 0,15 2,38 2,439 0,31 0,293 0,306 (kollane) 3 5 8 92 7 8 Miniauto 0,15 0,31 0,3 0,15 2,38 2,509 0,47 0,439 0,485
reaktsioonisaaduste massiga. · keemilise reaktsiooni võrrandi kirjutamisel avaldub seadus võrrandi tasakaalustamisel · 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 4g 32 g 36 g ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teise muunduda. Nt põlemisel eraldub soojus- ja valgusenergiat. AINE MASSI JA ENERGIA JÄÄVUSE VAHELINE SEOS E=mc2, kus E energiamuut, m energia muutusega kaasnev massimuut, c valguse kiirus vaakumis c=3*108 m/s KOOSTISE PÜSIVUSE SEADUS ogal puhtal ainel on püsiv koostis, sõltumata tema saamisviisist. · aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4) · tahkete ainete puhul esineb seadusest kõrvalekaldumisi PÜSIVA JA MUUTUVA KOOSTISEGA ÜHENDID
koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus. Kineetiline energia muutub, kuna molekulide liikumise kiirused kasvavad, samuti kasvab molekulide pöörlemise kiirus.U = f (T, V)Molekulide liikumise kineetiline energia sõltub T-st, potensiaalne energia molekulidevahelisest kaugusest (gaasi ruumalast). Me ei saa mõõta süsteemi koguenergiat, küll saab aga mõõta energia muutust U. Negatiivne energiamuut näitab, et süsteemi energia on vähenenud. Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, U = wLisaks tööle võib süsteemi energia muutuda ka soojuse ülekandumise tulemusena. Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa. See on energia ülekanne, mis on seotud ümbruse aatomite kaootilise soojusliikumise muutusega
5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin Albumiin 1-globuliinid (nt
selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine
1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis energia hulk konstantne. Energia on ühesuguse spintkvantarvuga elekrtonidena st.elektronid asuvad setud massiga, järgmise võrandi järgi, kus antud alatamel alga igaüks eraldi orbitalidele, paaristumata E energiamuut; m- massimut C valguse kiirus vaakumis elektronidena. Aatomite elektron katete ehituse sümboolseks (3*108m/s) tähistamiseks kasutatakse (2.5) Elektron valemeid, kus E=m*C 2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur elektronide asetust tasemetele ja alatasemetele väljendatakse Sisesfäär Välissfäär
on suletud siis en. hulk konst. En. on seot massiga, järgmise paar-ta ekt-i, tek (3.2) Kovalentne side. Selline side on kõige Süsteem on püsivaimas asendis, kui poten-ne en on mini-ne. võrrandi järgi, kus üldisem keem sideme liik, mille olemus seisn ühe või mitme ekti Gaasilise oleku puhul täid-d gaasi mok-d ühtlaselt kogu ruumala. E energiamuut; m- massimuut C valguse kiirus vaakumis üheaegses toimes mõlema atmi tuumaga. Tüüp-ne kov side mood- Kuna nendevah-d jõud on väikesed, on nad alalises korrapäratus (3*108m/s) b lähedaste elektronnegat-tega elem-de aatomite vahel. N: O on liik-s(kaootiline). Gaasides on kaugused mok-de osakeste E=m*C 2 (C=3*108m/s)
annaabi.ee 
