ikkagi kindalt. · Kolvi alla asetasin magnetsegajaga elektripliidi. · Sättisin kolvi nii, et vahemaa kolvi ja elekripliidi vahel oli umbes 3-5 mm. · Panin kolbi magnetsegaja pulga ja kontrollisin, et see käiks ilusasti ringi. · Viisin uuritava aine lehtri ja spaatli abil ümarkolbi. · Lisasin 1ml etanooli, käivitasin magnetsegaja. · Monteerisin juurde püstjahuti. · Hakkasin lahust kuumutama. · Lisasin veel 1 ml lahustit (etanooli), saagise suurendamiseks panin etanooli enne nõusse, kus uuritav aine oli, seejärel valasin segu läbi jahuti kolbi. · Kuumutasin. · Oli jäänud lahustumata tükk uuritavat ainet, lisasin veel 1 ml lahustit, eemaldasin püstjahuti ja purustasin tüki klaaspulgaga. · Panin püstjahuti tagasi. · Aine oli täielikult lahustunud enne keemistemperatuurini jõudmist, eemaldasin kuumuti, tõtstsin muhvi abil kolvi ülespoole lastes lahusel jahtuda.
2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan: KBr + H2SO4 HBr + KHSO4 CH3CH2OH + HBr CH3CH2Br + H2O Tert-aromaatne alkohol: CH3CH2MgBr + + MgBr 2.2 Aparatuuride skeemid Grignardi reaktsioon Rektifikatsiooni destillatsioon Veeauru destillatsioon 2.3 Arvutused Bromoetaan: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 60 g109 g /mol kaaliumbromiidi andmeid (moole vähem)- mEtBr= 119 g /mol =54,95g. Kirjanduslikult on oodatav saagis 70% teoreetilisest, st m=38,465. Minu saadud saagis oli 21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin
n ; nnitrobenseen 0,163mol M 123, 06 Arvutan soolhappe massi ja moolide arvu: m V ; mHCl 1, 048 75 78, 6 g m 78, 6 n ; nHCl 2,156mol M 36, 46 9 http://wwwchem.uwimona.edu.jm/lab_manuals/c1901exp12_5.gif Arvutan raua moolide arvu: m 35 n ; nFe 0, 625mol M 56 Teoreetilise saagise arvutamine: n 0,163mol M aniliin 93,13 g / mol m n M ; maniliin 0,163 93,13 15,18 g Saagis on ligikaudu 70-75% teoreetilisest. 15,18 0, 7 10, 63 g 15,18 0, 75 11,38 g Oodatav saagis jääb 10,63 ja 11,38 grammi vahele. 2.3.2.Atsetaniliidi süntees Juhendis antud andmed: Aniliin 5 g (4,9 ml) Äädikhappe anhüdriid 6 g (5,7 ml) Na-atsetaat 7,5 g Kontsentreeritud soolhape 4 ml
Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija 2 PbS + 3 O2 --> 2 PbO + 2 SO2 s-oksüdeerija 10.Saagise ülesanded 10.1 26 g tsingi reageerimisel soolhappega saadi 8 dm³ vesinikku. Kui suur oli protsessi saagis? Vastus 75% 10.2 Mitu kg maaki ,mis sisaldab 75% kroom (III) oksiidi ,tuleb võtta 338 kg kroomi saamiseks, kui saagis on 90% ? Vist 653,6 kg 10.3 Rauamaagist ,mis sisaldab 320 kg Fe2O3, saadi 145,6 kg rauda. Arvutage protsessi saagise protsent. Vastus 65 % 10.4 Mitu kg puhast rauda võib saada 400 kg raud (III) oksiidi redutseerimisel CO2-ga ,kui saagis 80% ?
mineraale. Raud leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud (II)- ja raud(III)- segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb sulfiide mineraal FeS. Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia- metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, nt. alumiiniumiga. Näidisülesanne: Arvutage reaktsiooni saagise protsent kui 240 kg raud(III)oksiidist saadi aluminotermilisel tootmisel 140kg rauda. Lahendus: Arvutame kui palju rauda tekkis 240 kg raud(III)oksiidist reaktsioonivõrrandi järgi. Fe2O3 + 2Al = 2Fe + Al2O3 M (Fe2O3) = 160 g/mol = 160 kg/kmol Reageerinud raud(III)oksiidi hulk: N(Fe2O3) = m(kg) / M (kg /kmol) = 240 kg / 160 kg/kmol = 1,5 kmol Võrrandi järgi saadakse mol raud(III)oksiidist 2 mol rauda, seega peaks 1,5 kmol raud(III)oksiidist saama võrrandi järgi 3,0kmol rauda
7. Selleks, et eraldada MgSO4 ja eukalüptiõli, valan eukalüptiõli koos MgSO 4-ga läbi lehtri, milles on vaat, ümarkolbi. Eelnevalt kaalun kolbi ära. Asetan ümarkolbi rotaatoraurutisse, mille abil toimub destilleeritud solventide efektiivne üleajamine mittelenduva proovi pealt ning samamoodi ka ainete puhastamine. Lõpus kaalun ära saadud ja puhastatud eukalüptiõli koos kolbiga. Analüüs Eukalüptool ehk 1,8-tsineool struktuur: Saagise arvutamine tühja pudeli mass 12,442 g pudeli mass koos ainega 17,46 g ekstrakti mass - 17,46g 12,442g = 5,018g m(tegelik) ekstrakti saagis: Saagise protsent leiame valemi p(saagis) = m(teoreetiline ) ¿ 100 järgi. 5,018 g P(saagis) = 100 =57 , 9 8,66 g Gaasikromatograafia 1
Valgevask ehk messing- põhilisandiks on tsink, kasutatakse materjalina masinaehituses, elektrotehnikas ja keemiatööstuses 30.Millist sulamit kasutatakse tavaliselt jootemetallina ja miks? 31.Millistest komponentidest koosneb ehete kullasulam? Hõbeda või vase, mõnel juhul ka pallaadiumiga 32.Mida näitab kuldehte peal olev proov 583? Sõrmus sisaldab 58.3% kulda 33.Ülesanded reaktsioonivõrrandi põhjal (näidised õ. lk. 30, 31,32) 34.Mida näitab reaktsiooni saagis ja mida näitab saagise protsent? 35.Ülesanded saagise protsenti ja kao protsenti arvestades (näidised õ. lk. 72,73,74,75 ) EDU ÕPPIMISEL!
7. Mitu grammi alumiiniumjodiidi tekib, kui reaktsioonis on kasutada 0,27 g alumiiniumi ja 4 g joodi? 8. Arvuta divesiniksulfiidi ruumala, mis tekib a) 2,2 g raud(II)sulfiidi reageerimisel väävelhappega, b) 6,4 g väävli reageerimisel vesinikuga. 9. Mitu kuupmeetrit hapnikku kulub 485 kg tsinkhelgi (ZnS) täielikuks põletamiseks? 10. Leida 150 cm3 liitiumhüdroksiidi lahuse molaarne kontsentratsioon, mis tekkis 2,3 g liitiumoksiidi reageerimisel veega. IV. Saagise ja ülehulga ülesanded 1. Mitu mooli ja mitu grammi raud(III)kloriidi tekib raua reageerimisel 6,72 dm3 klooriga, kui reaktsiooni kaod on 30%. 2. 3 grammi 1,4%-list tseesiumsulfaadi lahust lisati 1 grammile 2,9%-lisele baariumnitraadi lahusele. Mitu milligrammi sadet tekkis? 3. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2%-lise naatriumhüdroksiidi lahusega? 4. 2,24 g kaaliumi asetati anumasse, kus oli 72 g vett
Naatriumdikromaat 22 g 0,08 Konts. väävelhape 32,94 g 18 ml 0,336 Teises etapis: Aine m (g) V (ml) n (g/mol) Bensaldehüüd 8g 0,075 Atsetoon 2,2 g 0,038 NaOH 7,5 g 0,19 Etanool 47,34 g 60 ml 1,03 Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused Atsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: matsetoon=(22*3*58,08)/262=14,36 g Oodatav saagis kirjanduse alusel: moodatav=14,63*0,55=8,065 g Dibensaalatsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: mdibensaalatsetoon=(2,2*234,3)/58,08=8,875 g Oodatav saagis kirjanduse alusel: moodatav=8,875*0,85=7,54 g Andmete töötlus ja analüüs: I Atseoon: Puhta aine saagis teoreetilisest: 8
kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata. - Metalli katmine aktiivsema metalliga. (Nt tsink või kroom mootorratastel jne) Erinevalt vähemaktiivse metalliga katmisest kaitseb aktiivsema metalliga kattes kate metalli ka siis, kui ta on vigastatud. - Korrosiooni inhibiitori kasutamine. Inhibiitorid on negatiivsed katalüsaatorid. Nad aeglustavad reaktsiooni. Tuntuimad inhibiitorid fosfaatioonid ja urotropiin. 7. Mida näitab reaktsiooni saagise protsent? Saagise protsent näitab saaduse tegeliku hulga ja reaktsioonvõrrandi alusel arvutatud teoreetilise hulga suhet. Seda on võimalik arvutada nii aine hulga (moolide), massi kui ruumala kaudu. NT: 100% - m(saadus arvutuslikult) P(saagis) - m(saadus tegelikult) Töövihikust lehekülje 27 üleval osas leiab selle kohta täpsemat selgitust. 8. Miks on keemiliste reaktsioonide saagis enamasti märgatavalt väiksem, kui näitavad teoreetilised arvutused reaktsioonivõrrandi järgi?
Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaanarv, näitab kui hea bensiin on näitab detonatsioonikindlust- bensiin põleb ühtlaselt ja mootor ei klopi( plahvatuste rida).
13) Kontrollida aine puhtust TLC abil Võrrand. Joonis 1-esmaste krisatallide sadestamine, hiljem ümberkrisrallimine Joonis 2-kasutati kaks korda 2 m(Petri tass)=108,425 g m( Petri tass + aine)= 109,245 g m(aine)= 109,245 g -108,425 g = 0,820 g saadud praktiline saagis 0,822 g x g 180,8 g/mol 225,2411 g x=(0,822 g *225,2411 g/mol)/(180,8 g/mol) =1,024 g teoreetiline saagis Saagise protsent = (0,820 g/1,024 g)´*100% =80 % Hinnang tulemusele: Saagise protsent on päris hea, ning aine saadi ka päris puhas Planaarkromotograafia Eluent.heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1) Aine lahustasin etanoolis Joonis 3 saadus Järeldus:Saadud aine on päris puhas Mehhanism: 3 R´ -CH3 R´´ - CH2CH3 R´ -CH3 R´´ - CH2CH3 R´ -CH3 R´´ - CH2CH3 R´ -CH3 R´´ - CH2CH3 1
(omadused, leidmine ja kasutamine) (4p) 7. Mis on amfoteersus? (2p) 8. Millised on aldehüüdide ja ketoonide üldised füüsikalised omadused ja füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib? Millist lähteainet ja mitu mooli jääb üle? (5p) CaO + 2HCl CaCl2 + H20 10.Kui suur oli reaktsiooni saagise %, kui 12g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega saadi 15g soola? (5p) H2SO4 + 2KOH K2SO4 + 2H2O Hinded / punktid
Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 7. AgNO3 laguneb kuumutamisel kolmeks saaduseks: Ag, NO2 ja O2. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand. Arvuta, milline on reaktsiooni saagise protsent, kui 114 g AgNO3 lagunemisel tekkis 68,2 g hõbedat? 2AgNO3 t0 2AG + 2NO2 + O2 saagis=(68,2x100)/114=59,8%
77=10.78 KNO3 Vett võtan veidi rohkem,kui arvutuste järgi ette nähtud. Kaalun soola keeduklaasi ning lisan vajaliku koguse vett ja kuumutan lahust klaaspulgaga segades veidi üle 70ᵒC kuni sool on lahustunud. Seejärel filtrin selle kohe filterpaberi ja lehtri abil keeduklaasi ning jahutan 20ᵒC-ni. Seejärel filtrin uuesti läbi filterpaberi ning kuivatan selle peale jäänud kristallid, kuni need enam ei kleepu. Kaalun soola massi. m = 6,0g Arvutan saagise: 1)puhastamiseks võetud soolakoguse suhtes 6,0g/14g * 100% = 42,8% 2)teoreetiliselt võimaliku soolakoguse suhtes 6,0g/10,78g*100%=55,6%
Väävelhape 0,0750 mol 7,36 g 4 ml 2.Praktiline osa. 2.1 Reaktsiooni võrrandid. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) 1) 2) Etüülbensoaat 1) 2.2 Aparatuuride skeemid. Sünteesi- ja ümberkristallisatsiooni seade Litdestillatsiooniseade 2.3 Arvutused. Bensoehape (benseenkarboksüülhape) Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: X=0,0543 mol Y=0,0543mol Oodatav saagis kirjanduse alusel: Etüülbensoaat Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: Z=0,0983mol Oodatav saagis kirjanduse alusel: 2.4 Märkused töö käigus. Bensoehape
Sipelghape 0,27 15 12,5 Etanool 0,34 16 20 Bromoetaan 0,2 22 14,5 Magneesium 0,2 5,5 - Etüülformiaat 0,1 7g 7,6 Etüülformiaat Sünteesi käigus sain 10,22g etüülformiaati Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 3-pentanool Sünteesi käigus sain 2,79g 3-pentanooli Teoreetiline saagise arvutus brutovõrrandi põhjal: Saagis teoreetilisest: Oodatav saagis kirjanduse alusel: Saagis literatuursest: 2.4. Märkused töö käigus · Etüülformiaadi sünteesis unustasin lisada veevaba CaCl2, mis võis saagist mõjutada.
temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees: O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused Bensoehappe teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bromobenseenist tekib 1 mool bensoehapet. Mbromobenseen =157 g/mol mbromobenseen = 18 g Mbensoehape = 122 g/mol Kirjanduse andmetel peaks saagis olema 90% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 6,62g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest: Etüülbensoaadi teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bensoehappest tekib 1 mool etüülbensoaati mbensoehape = 12 g Mbensoehape = 122 g/mol Metüülbenseen = 150 g/mol
Konts. väävelhape 45,9 25 0,46 Teises etapis: Aine m (g) V (ml) n (g/mol) Nitrobenseen 12,5 10,5 0,10 Tina 15 0,12 Soolhappe 39,2 35 1,18 NaOH 40 1,00 NaCl 40-50 Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused Atsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: mnitrobenseen=(123,06*15)/78,11=23,63 g Saadud saagis: m=14,85 g ehk 62,84% Dibensaalatsetoon: Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: *Võtsin 12,5 g nitrobenseeni maniliin=(12,5*93,12)/123,06=9,46 g Saadud saagis: m=4,78g ehk 50,5% Märkused töö käigus I etapp atsetoon: Sünteesitud nitrobenseen oli kollane vedelik. II etapp bensaalatsetofenoon: 8
Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1. Lahustavad hästi orgaanilisi aineid. Iseloomulik lõhn. Keemilised omadused: kõik nad põlevad. Pürolüüsimise võimalus (lagundamine ilma hapnikuta). Polümerisatsioon ISeloomulik kordsete ühendustega ühenditele. C2H6 näiteks
Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi, 2) estrite saamise (esterdamise) reaktsioonivõrrandite koostamine ( alkoholi ja karboksüülhappe reageerimine) ja saadud estrile nimetuse andmine, 3) estrite hüdrolüüsireaktsioonide (happeline ja leeliseline hüdrolüüs) võrrandite koostamine, 4) estrite omadused, leidumine, kasutamine. IV. Arvutusülesanne · Saagise protsendi leidmine · Ülesanneühe lähteaine liiaga
X = = 1,1 kg ainet 5,5 kg + 2,5 kg = 8 kg - 100% 1,1 - x% X = = 14% Arvutused reaktsioonivõrrandi järgi: o Tihedus ja protsent Nt. Mitu l H2 eraldub 200 cm3 20% H2SO4 (= 1200 kg/m3) reageerimisel Al ga? 200 cm3 20% x dm3 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 294 g 3*22,4 dm3 M(3H2SO4)= 3(2 + 32 + 64) = 294 g/mol => m = V 1200 kg/m3 = 1,2 g/cm3 m = 1200 * 200 = 1,2 g/cm3 * 200 cm3= 240 g X = = 11 dm3 o Saagise % ülesanne - Saagise % mis reaktsioonil tekib (saadused) - Teoreetiline saagis, kui palju me arvame, et saame - Tegelik saagis, kui palju me tegelikult saame - Teoreetiline saadus - 100% - Praktiline saadus - x % Saagise % x = Nt. Kui suur on saagis, kui 8 g SO2 oksüdeerumisel saadi 8 g SO3? 8g (8g praktl. Saad.) x g (teoret.) 2SO2 + O2 = 2SO3 2*64 g 2*80 g
Arvutused Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Veevaba 0,621 48,32 55 benseen Äädikhappe 0,118 12 11,1 anhüdriid Veevaba AlCl3 0,239 32 13 Etanool 0,43 19,7 25 NaBH4 0,03 1,22 1,12 Atsetofenoon 0,1 12 12,1 Atsetofenoon Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n((CH3CO)2O) = n (atsetofenoon)=0,118 mol m (atsetofenoon) =0,118 mool * 120 g/mol=14,2 g Oodatav saagis kirjanduse alusel (80% teoreetilisest) 14,2*0,8=11,36g Sünteesi käigus saadud saagis: 4,6g, mis on teoreetilisest literatuursest 1-fenüületanool Kuna sain 4,6 g atsetofenooni, aga 1-fenüületanooli sünteesiks on vaja 12 g, siis tegin vajalikud arvutused atsetofenooniga reageerivate ainete jaoks ning sain:
struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi
* raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%? d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%
2.3. Arvutused Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Veevaba 0,6 48,32 55 benseen Äädikhappe 0,12 12 11,7 anhüdriid Veevaba AlCl3 0,24 32 13 Etanool 0,43 19,7 25 NaBH4 0,03 1,22 1,12 Atsetofenoon 0,1 12 11,7 Atsetofenoon Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n((CH3CO)2O) = n (atsetofenoon)=0,12 mool m (atsetofenoon) =0,12 mool * 120,4 g/mol=14,448 g Oodatav saagis kirjanduse alusel (80% teoreetilisest) 14,448*0,8=11,56g Minuga saadud saagis 10,9 g, mis on 10,9/14,448*100%=75,44 % teoreetilisest ja 10,9/11,56*100%=94,3 % literatuursest. 1-fenüületanool Kuna sain 10,9 g atsetofenooni, aga 1-fenüületanooli sünteesiks on vaja 12 g, siis tegin vajalikud
- O OH O O + H2O H -1 O Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused ATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(äädikhappe anhüdriid)=n(atsetofenoon) m=n*M n=0,117 mol m=0,117*120,15=14,12g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 14,12g 100% = 11,298g Xg 80% Seega oodatav saagis kirjanduse alusel on 80% teoreetilisest ehk11,298g. BENSAALATSETOFENOON Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n(etanool)=n(bensaalatsetofenoon) n=0,283mol m=n*M m=0,283*78,11=22,1g Oodatav saagis kirjanduse alusel: 22,1g 100%
Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Tolueen 0,05 5 5,77 KMnO4 0,11 17 6,29 Bensoehape 0,09 12 9,09 Etanool 0,86 39,45 50 Väävelhape 0,08 7,36 4 Bensoehape Sünteesi käigus sain 2,12 grammi bensoehapet. Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: 5 g 92, 14 g/mol X g 122,12 g/mol 9 X= 5x122,12/92,14 = 6,62 g Saagis teoreetilisest: 6,62 g 100% 2,12 g y% Y= 2,12x100%/6,62 = 32% Oodatav saagis kirjanduse alusel: 6,62 100% Z 80% Z= 80%x6,62/100% = 5,3 g Saagis literatuursest: 5,3 g 100% 2,12g w% W= 2,12x100%/5,3 = 40% Etüülbensoaat Sünteesitud etüülbensoaadi mass m=6,79 g.
ekstraktoris. Ekstraktoris on ekstraheeritav proov teatud aja kontaktis ekstrahendiga. Selle aja möödudes eraldatakse ekstrakt ja proov võetakse ekstraktorist välja. Järgmine ekstrakt saadakse uue prooviga. Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli tutvuda superkriitilise ekstraheerimisega (kasutades solvendina CO2) kui ühega võimalikest ekstraktsiooni meetoditest, selle aparatuuriga ning viia läbi praktikumi juhendaja juhtimisel ekstraktsioon. Ekstraktsiooni saagise määrab kaalutiste vahe proovist enne ja peale katset (gravimeetriline analüüs). Töö käik: Kaaluda juhendaja poolt saadud proov (humal) Rõhu ja temperatuuri seadistamine Ekstraktsiooni läbi viimine dünaamilises režiimis, võttes aega väljundklapi avamise hetkest (20 minutit) Etteantud aja möödudes sulgeda ekstraktsiooni lõpetamiseks sisendklapp.
mlahustunud aine = p · mlahus mpuhas aine = p · maine Näiteülesanne Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Saagis ja kadu Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1 Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi oksüdeerimisel saadi 7 g vääveltrioksiidi? Näiteülesanne 2 Mitu dm3 ammoniaaki tekib 4,48 dm3 lämmastiku reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Näiteülesanne 3 Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%?
meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier' printsiip); lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid. 5. ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). 6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7
2. Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-210 °C, diisel 200-350 °C, kütteõli 230-360 °C. 3. Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest. 4. Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab? Bensiini saagise suurendamiseks. Pikad süsivesinikahelad lõhutakse lühemateks. 6. Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? Propaanidest ja butaanidest. 7. Millest koosneb keemiliselt bensiin? Erinevatest alkaanidest. AUTOKÜTUSED 1. Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? Diiselmootoreid või ottomootoreid (bensiinimootoreid). 2. Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? Küttesegu plahvatus mootoris. See on ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret
%(He)V = (123,2L/365,57L)*100% = 33,7% %(H2)V = (201,6L/365,57L)*100% = 55,1% %(N2)V = (23,97L/365,57L)*100% = 6,6% %(Ar)V = (16,8L/365,57L)*100% = 4,6% 1 3. Mitu liitrit SO2 temperatuuril 35 oC ja rõhul 110,5 kPa on vaja 25 kg 65%-lise H2SO4 saamiseks, kui protsessi saagis 87%? Lahendus: SO2 H2SO4 m(H2SO4) = 25000g*0,65 = 16520g n(H2SO4) = 16520g/98g/mol = 165,8mol n(SO2)saagise 87% arvestades= 165,8mol*100%/87% = 190,6mol P = 110500Pa, T=(35+273) = 308K, n=190,6mol, R=8,314Pa*m3*K-1*mol-1: P a *m 3 1 9 0 ,6 m o l* 8 ,3 1 4 *3 0 8 K n *R *T m o l* K V (S O 2 ) = = = 4 ,4 1 7 m 3 = 4 4 1 7 L P 110500 Pa 4
Kogunevad maksa ja kahjustavad seda. Atsetoon tuleohtlik madala Kt'ga läbipaistev vedelk. Kasutatakse plastikute tootmisel, kui ka lahustina nt. Küünelakieemaldajas 6. Rahvapärane nimetus süstemaatiline nimetus aniliin aminobenseen fenool hüdroksübenseen paraksüleen 1,4-dimetüülbenseen bensoehape benseenkarboksüülhape sipelghape metaanhape äädikhape etaanhape võihape butaanhape oblikhape etaandihape piimhape 2-hüdroksüprppaanhape 7. ÜL 1) Saagise % = m(tegelik) / m(teoreetiline) * 100% Kui kaod on 10%, siis saagis on 90 % 2) n=m/M 3) P= m(lahustunud aine) * 100% / m(lahus) 4) roo = m / V 5) V= põhjap * kõrgus
Saadus Süsinike arv Keemistemperatuur Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360 Solaarõli C20-C30 300-400 7 Krakkimine Krakkimisel kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.
Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360 Solaarõli C20-C30 300-400 Krakkimisel kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata
stöhhiomeetrilised koefitsient) -Aa+bB Cc+Dd, pärisuunalise -reaktsiooni kiirus on 25.liigitada liitreaktsioone ja -defineerida saagise ja saavutamiseks?--Et määrata maksimaalne pidevale segureaktorile (PSR): - konversioon, mida -võib saavutada eksotermilise valida arvutuste baasiks -reagent A (s.o
Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Nafta destilleerimisel saadavate kütuste kogused ja kvaliteet ei vasta tänapäeva vajadustele. Bensiini ja teiste vedelkütuste saagiste suurendamiseks on mitu meetodit. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakk bensiini on isegi väärtuslikum kui ravaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks.
Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Masuudi destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuuti kasutatakse ka katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatoritr toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinika segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata
süsivesinikud lõhustatakse, väikese molekulmassiga molekulid liidetakse ja molekulide struktuuri 1 muudetakse. Tooremeks kasutatakse enamikku otsedestilltsiooni saadusi ja töötlemisjääke. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks, sest nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid, nagu alkeenid ja väävliühendeid, niisiis tuleb lisandid eraldada, sellist protsessi nimetatakse rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel
vââveltrioksiidi? n = 0,125 mol S02 64 — mol Leiame, kui palju peaks vââveltrioksiidi vôrrandi jârgi tekkima (teoreetiline kogus): 0,125 mol n 2S02 + 02 2S03 2 mol 2 mol 0,125 mol • 2 mol - 0,125 mol S03 2 mol m = O, 125 mol • 80 g/mol = IO g (teoreetiline kogus) Leiame saagise, arvestades, et teoreetiline kogus on 100% ja tegelikule kogusele vastab saagiseprotsent: 10 g - 100 0/0 x x 10 g 6. Mitu kuupdetsimeetrit ammoniaaki tekib 4,48 dm lämmastiku reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Leiame saagise protsendi = 100% — kaoprotsent = 100% — 40% = 60% Leiame, kui palju peaks tekkima ammoniaaki vörrandi järgi (teoreetiline kogus): 4,48 dm 3 n 3= mol N2 dm 22,4 mol
ajutiselt ebasoodsates tingimustes. Stress organismi seisund, kus loomal esinevad sellised sümptomid nagu kurnatus ja väsimus. Loom näeb välja väsinud ja isegi hirmunud. Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda. Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi
erinevaid karrageeni segusid. kapa karrageen moodustab tugeva geeli. Väga tugeva struktuuriga ja hästi lõigatav ja kleepuv ioota karrageen moodustab tugeva elastse geeli lambda karrageen geeli ei moodusta, kuid tihestab siiski massi. Karrageeni kasutamine sinkide valmistamisel. Sinkidele lisatakse karrageeni 0,10,6 %, tooraine hulgast, olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut, rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar
Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma asendumine halogeeniga (alküülhalogeniidide moodustumine). Reaktsioon viiakse tavaliselt läbi fosfor- või väävel-, samuti ka vesinikhalogeniidide toimel: · C5H11OH + PBr3 C5H11 Br + POBr3 + HBr · C5H11OH + SO2Cl C5H11 Cl + SO2 + HCl · C5H11OH + HBr C5H11 Br + H2O Alkoholi reaktsioon vesinikhalogeniidhappega on pöörduv. Alküülhalogeniidi saagise suurendamiseks, s. o. tasakaalu nihutamiseks paremale tuleb reaktsioonisegust mingil viisil vett eemaldada. Selleks võib kasutada vett siduvaid aineid, näiteks kontsentreeritud väävelhapet või juhtida veevabasse alkoholisse gaasilist vesinikhalogeniidi. 2. Dehüdraatumine alkeenideks. Alkoholi kuumutamisel suure hulga kontsentreeritud väävelhappe või tsinkkloriidiga, samuti ka alkoholi aurude juhtimisel 350 500 oC juures läbi alumiiniumoksiidiga täidetud toru
oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille käigus vabanev energia muudetakse elektrienergiaks. Kuivelement töötab pressitud NaO2 ja C-varda abil, mida ümbritseb elektrolüüt tahke
146. 0,55 grammist tinast ja tsingist koosneva sulami reageerimisel soolhappega tekkis 145 *182. Leida molekulivalem, kui ühendi koostises on 30,4% lämmastikku ja 69,6% hapnikku kuupsentimeetrit vesinikku. Leida sulami koostis massiprotsentides. ning tema tihedus vesiniku suhtes on 46. F 183. 620 grammist kaltsiumfosfaadist saadi 100 grammi fosforit. Milline oli saagise 147. Mitu kilogrammi 5%-list vask(II)sulfaadi lahust on vaja 39,2 grammi protsent? vask(II)hüdroksiidi saamiseks? 184. Gaas koosneb mahuliselt 96% metaanist ja 4% mittepõlevatest lisanditest. Arvutada 1 148. Mitu grammi kaltsiumfosfaati tekib 444 grammi kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 kuupmeetri selle gaasi täielikul põlemisel tekkiva süsinikoksiidi ruumala ja veeauru mass.
5. Lisa 0,2ml E2 lahust ning pipeteeri mitu korda edasi-tagasi. E2-s sisalduv SDS solubiliseerib (lahustab pisikesteks puhvris ujuvateks mullikesteks e.mitsellideks) bakteriraku membraani fosfolipiidid ning denatureerib valgud. Naatriumhüdroksiid aga denatureerib DNA struktuurid. Lahus muutub"tatiseks" 6. Inkubeeri laua peal 3 minutit. Selle aja jooksul muutub lahus selgemaks. Juhul, kui inkubeerida üle 5 minuti, saad saagise hulka bakteri genoomseid järjestusi ning vähenab plasmiidse DNA hulk, mis korrektselt järgmises etapis renatureerub (puhastamise saagis väheneb!). 7. Pipeteeri peale 0,3 ml E3 lahust ja raputa segu kuni see on täiest ühtlane. Peaksid nägema helbeid, mitte valkjaid triipe lahuses. 8. Tsentrifuugi 10 min maksimumpööretel toatemperatuuril (RT) eppendorfi
polõümeriseeruvad. Eeterliku õli domineeriv komponent: 1) 1,8-tsineool eukalüptis 2) 1(-)-mentool piparmündis 3) Anetool aniisi seemnetes 4) Eugenool nelgis 5) Tsitraal (geraniaali ja neraali segu, mis on sidruni-või laimiõli komponendid) Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil. Sünteetilised looduslikud aroomiühendid 1) Vanilliin Saadakse peamiselt ligniini leeliselisel hüdrolüüsil 2) Tsitraal
muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus,kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil
Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka ekstraktiivsus oleneb mõnevõrra sõklasusest: mida suurem sõklasus, seda väiksem ekstraktiivsus. Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud kvaliteedinõuetele, siis võib loota, et teradest saadakse ka kvaliteetsed linnased, mis on hea õlle valmistamiseks eeltingimus. Ekstraktiivsus. Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra, mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%. Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades. Kui
annaabi.ee 
