Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline 2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel. - Leeliste lahustumine vees on eksotermiline, sest hüdroksiidioonid hüdraatuvad tugevasti. · Dissotsiatsiooni võrrandi koostamine:
H<0 b) (NH4)2Cr2O7(t) Cr2O3(t) + N2(g) + 4 H2O(g), |endoterm. reakts. H>0 c) 2 Na(t) + 2 H2O(v) 2 NaOH(l) + H2(g) |eksoterm. reakts. H<0 4. Kummal juhul on soojusefekt suurem, kas 1 mol metaani või 1 mol süsinikoksiidi täielikul põlemisel? Miks? 1 mol metaani põlemisel on soojusefekt suurem. Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste väiksem kui süsinikoksiidis. 5. Miks on otse- ja pöördsuunalise reaktsiooni soojusefektid (samades tingimustes) absoluutväärtuselt võrdsed? Kuna soojusefekt on määratud lähteainete ja saaduste iseloomuga ja olekuga. 6. Kuidas iseloomustab aine tekke-entalpia väärtus selle aine püsivust? Aine on kõige stabiilsemas olekus, kui tema H=0. Mida väiksem on tekke-entalpia, seda ebapüsivam on aine. 7. Puhas vesi keeb konstantsel temperatuuril. Milleks kulub keemise vältel neelduv energia? Keemiliste sidemete lõhkumiseks. 8
laengute molekulide poolt ja seejärel hüdraatumine (molekulid omavahelise tõmbumise tõttu ioonid kristallist välja. justkui rebitakse vee molekulide poolt pooleks). Dissotsiatsiooni tulemusena esinevad lahuses kas ainult ioonid (tugevad elektrolüüdid) või nii ioonid kui molekulid (nõrgemad elektrolüüdid). Soojusefektid lahustumisel: Kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel (kattumisel vee molekulidega) aga eraldub energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub (tüüpiline paljudele sooladele, kuna neil on tugev ioonvõre)- endotermiline protsess. Kui lõhkumisele kulub vähem energiat
Kala hukkub. Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 59. Tahkete ainete lahused vedelikes, soojusefektid lahustumisel. Tahkete ainete lahused vedelikes · Lahusti on suuteline lahustama tahket ainet ainult teatavas hulgas. · Tahke aine lahustuvus (kokkuleppeliselt) on aine hulk mis küllastab 100 g lahustit. · Antud temperatuuril sõltub tahke aine lahustuvus nii aine enese kui lahusti loomusest. Lahuste teooriaid on kaks füüsikaline ja keemiline · Füüsikaline lahusti on indiferentne keskkond, kus jaotuvad ühtlaselt lahustuva aine molekulid.
välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades. 2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel
osast e.faasist. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toi- Katalüüs Katalüsaator on reaktsiooni kiiruste muutumist põhjus- sentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. mub aine vahetus. Süsteem on suletud, kui aine vahetus puudub. tav aine, mis ei muuda reaktsiooni tasakaalu olekut, kuid kiirendab selle 6.6 Lahuse omadused. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. saabumist. Reaktsiooni kiirendajat minetatakse katalüsaatoriks ja aeg- Ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste Reaktsiooni soojus efekti all mõistetakse soojushulka, mis püsival lustajat inhibiitoriks. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni valikuliselt omadustega ainete segamisel. Kui puudub ruumala ja soojusefekt
faasist. Süst on avatud, kui tema ja spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga järgi, tsentraalaatomite järgi. ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Mok-de vah jõudusid nim.van der Waasi jõududeks ja nad on ting Reakts-i soojusefekti all mõist-se soojushulka, mis püsival temp-l Elektronvalemeid, kus elektronide asetust tasemetele ja ekt-de ebaühtl-st jaotusest ning ekt-de liik-st atm-st. Nad jag-se: eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielikul reag-sel.
Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d). reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk - seesama energiahulk vabaneb sideme moodustumisel(tähis H). Termodünaamika seadused: Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine
OLEKUFUNKTSIOONI muutust arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide väärtuste abil. Mitmesuguseid süsteemi omadusi vaadeldakse neist parameetritest sõltuvalt, eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. Homogeense süsteemi omadused on kõikides osades samad, heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega osakestest ehk faasidest. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toimub ainevahetus ja suletud, kui ainevahetus puudub. 5.2 Reaktsioonide soojusefektid. Siseenergia ja entalpia. Termokeemiavõrrand keemiline reaktsioon on keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, mille kulgemisel eraldub soojust. Reaktsiooni soojusefekti all mõistetakse soojust, hulka, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega tegelevat keemia haru nim. Termokeemiaks.
U — siseenergia [kJ] H — entalpia [kJ] S — entroopia [J/kmol] G — Gibbsi vabaenergia [kJ/mol] W — töö [kJ] } pole olekufunktsioonid, sest nende väärtus sõltub viisist, mille q — soojus [kJ] } kaudu olek on saavutatud. Entalpia arvestab lisaks süsteemile ka teda ümbritsevat keskkonda. Gibbsi energia — energia, mille arvel süsteem teeb tööd Entroopia — korrapäratuse mõõt; entroopia absoluutväärtust saab arvutada. 2. termodünaamika I seadus. Soojusefektid: Isoleeritud süsteemi üldine energia on jääv suurus ega saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Energia võib minna üle ühest vormist teise ekvivalentses hulgas, kuid ei saa kaduda ega tekkida iseenesest. suletud süsteemi puhul: q=∆U+W ∆U=U2–U1 lõppolek↑ ↑algusolek q — süsteemi soojushulk ∆U — siseenergia muut W — töö U1 — esialgne siseenergia U2 — lõppoleku siseenergia
osutub tugevamaks kui seda on side Na+
ja Cl- vahel.
· Na ja Cl ioonid eemalduvad kristallist,
hüdratiseeruvad täielikult ja difundeeruvad
lahusesse tekib homogeenne süsteem
tõeline lahus.
NB! lahustumisel suureneb süsteemi
entroopia osakesed jaotuvad ühtlaselt
kogu süsteemi ruumala ulatuses.
219
NaCl lahustumine entroopia suureneb
220
Soojusefektid lahustumisel
Seega on summaarne soojusefekt:
Q=q+(-c)
Kui q>c, siis Q>0 summarne soojusefekt
positiivne ja vastupidi.
NaCl lahustumisel on q
annaabi.ee 
