teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleeni kasutatakse keemilise vaheainena, et tekitada teisi kemikaale. Naftaleeni sulfiidhappeid kasutatakse naftaleeni sufiidpolümeer hajutusaine tootmiseks, millest valmistatakse betooni ja kipsplaate. Neid kasutatakse veel ka hajutusainena sünteetilistes ja
Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad kergesti läbi naha. Mitmehüdroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, mõned neist tekitavad nahahaigusi. Fenoolidest valmistatakse polümeerseid aineid plastmasside tootmiseks või vaheühendeid polümeeride saamiseks. 6.Nimeta 3 areenide esindaja, nende omadused ja kasutamine. V:Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7
2) Aspiriin/atsetüülsalitsüülhape Väiksed valged kristallid Lõhnata Nõrga hapuka maitsega Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid
koostisosa põrandapesuvedelikes ja Mentool: Alkohol, mis on ettenähtud, puhastusvahendites. Ammoniaagi et tuimestada kõri. eesmärk sigaretis on suurendada Elavhõbe: Mürgine metalne element. nikotiini imendumist. Kust leida? Kraadiklaasis. Arseen: Mürk, mida harilikult Metanool: Süttiv, mürgine alkohol kasutatakse rottide vastu. mida kasutatakse raketi kütuses. DDT: Putukamürk, mida on keelatud Naftaleen: Koostisosa lõhkeainetes ja tõrjeks kasutada 1971 aastast, selle koitõrjevahendis. keskkonnaohtliku mõju pärast. Nikotiin: Sõltuvust tekitav uimasti, Butaan: Gaasiline koostisosa mida mida samuti kasutatakse ka kasutatakse süütevedelikus. putukamürgina. Kaadmium: Metalne element, mis Tõrv: Paks, kleepuv vedelik, mida sisaldub taaslaetavates patareides ja kasutatakse teekatte komponendina. mõnedes õlides.
Areenid ja fenoolid Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Kuna areenide keemia arenes oluliselt varem kui orgaanilise keemia nomenklatuur, siis kasutatakse areenide nimetamisel väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Atsetaminofeen Rahvapäraselt paratsetamool. Kasutatakse palavike, peavalude ja muude kergete külmetuste ravimiseks. Liigakasutamine võib kahjustada maksa. Looduses ei esine. Loodi esimest korda John Hopkinsi ülikoolis aastal 1877. Naftaleen Varem nimetatud kui naftaliin. Kasutatakse koitõrje vahendina ja erinevate lahustite tootmiseks. Suurte kogustega kokkupuude võib kahjustada punaseid vereliblesid. Naftaleeni toodetakse kivisöetõrva keskõlifraktsioonist. Mesitüleen Kasutatakse laborites lahustina. Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärase...
Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel: Majapidamiskemikaalid seep, söögisooda, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen Bioobjektid loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks Erinevad asjad tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör Põhjused Erinevad vaegused Etnokultuurilised müüdid Raseduse ajal lõpliku oksendamisrefleksi esilekutsumine Vaimsed häired Ohud Toksilisus Loote kahjustused ja väärarengud Vajalike mikroelementide defitsiit Seedekulgla mehaanilised vigastused Risk nakatuda parasiitidega Buliimia
Orgaaniline keemiatööstus 1. Mitmendal sajandil algas orgaanilise keemia tööstuse areng ja milliste ainetega oli see seotud? Nimeta teadlased, kes sellega tegelesid. Kaua aega ei osatud kivisöetõrvast ja ammoniaagiveest eraldatud mitmesuguste aromaatsete ja heterotsükliliste orgaaniliste ainetega (benseen, tolueen, naftaleen jpt.) midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878
orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poolel -sidemete tasapinda. Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur. Aromaatne tuum asendatud benseeni molekulides sisalduv benseeni tuum. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised ( sisaldavad ainult sp² valents olekus süsinikke ). Tuumaks on terve tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatse struktuur -elektronpilv võib hõlmata ainult üheainsa tsükli, aga ta võib ulatuda ka üle terve mitmetsüklilise molekuli. Nt. naftaleen. Mitmetsüklilistes aromaatsetes süsteemides, pole kõik sidemed päris võrdsed nagu benseeni molekulis. Sellegipoolest ei ole nad ka täisarvkordsed nagu tsükloheksatrieenis. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Aromaatne tuum ei pea koosnema ainult süsiniku aatomitest, sellesse võivad kuuluda ka teiste elementide aatomid, kuid tingimata peavad need olema sp²-valentsolekus. Tasandilisel ehk sp² - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm
jooke. Alkohol on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Ma tean ,et alkohool sisaldab etanooli ja see on kahjulik inimese tervisele. Oli üks päev ja mäletan ,kui läksin koju nägin kodutut naist ja ta jõi odekalonni ,tema välimus oli hirmuäratav ja oli näha ,et ta joob juba seda mitmendat korda. Sigareti suitsus võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: ammoniaak ,Atsetoon , Kaadmium , Vinüülkloriid , Naftaleen , Süsinikmonooksiid, Tõrv , nikotiin, tsüaniid, formaldehüüd ,arseen. Tervise seisukohast on tänapäeval olulised ka erinevad allergiad ja tundlikkus. Sageli põhjustavad allergiat ka täiesti tavalised looduslikud ained. Samamoodi võivad vahel allergilisi reaktsioone tekitada keemilised lisaained nt : lõhnaõli,deodorant. Kuid lahendusesks ei sobi lubatud lisaainete hulga oluline vähendamine,sest kui väheneb lubatud lisaainete arv,siis
4 3 2 1 CH3 CH C CH 3-metüül-1-butüün CH3 Created by Riho Rosin 2 13666326165046.doc.doc 4. Aromaatsete süsivesinikud (AREENID) · Areenide üldvalem: CnH2n-6. · Areenide nimetused lõpevad liitega een. CH3 CH3 benseen metüülbenseen 1,2-dimetüülbenseen naftaleen (tolueen) (ksüleen) 5. HALOGEENDERIVAADID · Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. · Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid) · On lubatud tuletada halogeeniühendi nimetust ka orgaanilise radikaali nimetusest, millele
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element lo...
Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatsed on ka heterotsüklid, millede p-orbitaalil asuv mittesiduv elektronpaar võib anda oma elektronpaari või mitte anda -elektronsüsteemi ja nii täita Hückeli kriteeriumi. Pürrool n=?, elektrondie arv 6 Püridiin n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas Imidasool n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas REAKTSIOONIDE SELETUSED http://www.mhhe
võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse.
Poolkoksi mäele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen, arseen, fenoolid ja naftaproduktid. Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l. ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, 2003) Fuussid Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorõli
heteroaatomeid ega ka asendusrühmi. PAH leidub looduslikult keskkonnas, kuid need võivad olla ka inimtekkelised. Oma kõige puhtamal kujul on PAH-id on tugevad ja värv võib varjeeruda värvitust kuni valgeni või kahvatust kollakasroheliseni. Naftaleen on kõige lihtsama ehitusega PAH, koosnedes ainult kahest omavahel ühendatud benseenituumast. PAH-ide hulka kuulub rohkem kui 100 ühendit, mis kõik erinevad üksteisest oma benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. PAH-id identifitseeritakse ja nende sisaldust määratakse kvantitatiivselt enamasti kas gaaskromatograafiliselt mass-selektiivse detektoriga või vedelikkromatograafiliselt fluorestsents, UV- või mass-selektiivse detektoriga.
1. Ortoreksia Mõiste ortoreksia võttis 1997-ndal aastal kasutusele Steven Bratman ning see tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos korrektne, õige ja orexis isu. Ortoreksia (Orthorexia nervosa) on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse terviliku toitumise tähtsust. Ortoreksia on uus haigus ning levinud arenenud riikides keskmisest jõukama elanikkonna seas. Riskigrupp on keskealised labiilse psüühikaga naised. Põhjusi, mis viivad inimese tervisliku toitumisega üle piiri, on mitmeid: vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada, arsti soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms. Ortorektikud on äärmiselt korrektsed ja järjekind...
NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis · Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium- mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinü...
..10qj vopros). s, % bromoform, vinüülkloriid etc., 46 on leeliselised/neutraalsed ekstraheeritavad 13)MTBE tootmine Bensiin kuni 170 14,5 orgaanilised ained: nitrobenseen, naftaleen, fluoreen, Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga Ligroiin 160-200 7,5 krüseen, püreen, antratseen, dinitrotolueen etc.), happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul Petrooleum 200-300 18,0 11 on happelised ekstraheeritavad orgaanilised ained tempil < 100 C.
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmise...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
(2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid; 34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2- metüültsükloheksanoon; 35) fosfororgaanilised estrid; 36) orgaanilised happed; 37) formaldehüüd; 38) alifaatsed nitraatderivaadid; 39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 ); 40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12); 41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen; 42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid; 43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid; 44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid; 45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid; 46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid; 47) bensokinoonid; 48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitriid-,
maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29. Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada
· kaevandused (sh põlevkivi) ja metallurgia Orgaanilised saasteained: · olme- ja tööstusheitveed aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, · põllumajandus (pestitsiidid) stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen, benso[a]püreen klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid
Mida sigaretid sisaldavad? Paljud meist muretsevad toidus olevate lisaainete ja konservantide pärast. Kui paljud aga teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak uriinis · Atsetoon küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinüülkloriid ehk PVC · Naftaleen kasutusel koitõrje vahendites · Süsinikmonooksiid mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine L6: Ravimiarendus Sihmärgi defineerimine ja indentifitseerimine, sellele järgneb ravimi disain, mis selle sihtmärgi kaudu toimib. Haiguse valik -> ravimi sihtmärgi valik -> biotesti leidmine Juhtühend -> selle eraldamine ja puhastamine -> selle struktuuri määramine -> struktuur-aktiivsuse sõltuvus -> farmakofoori kindlaks tegemine –> sihtmärgiga interakteerumise optimeerimine -> farmakokineetiliste omaduste optimeerimine Ravimi patenteerimine -> metabolismiuuringud -> prekliinilised katsetused -> tootmisprotsessi väljaarendamine -> kliinilised katsetused -> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopu...
2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see
2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see
2. Nimetamine Näiteid aromaatsete ühendite nimetamisest: 1,2dimetüülbenseen 1,3dimetüülbenseen 1,4dimetüülbenseen 1,3diklorobenseen 1,3,5triklorobenseen hüdroksübenseen metüülbenseen (fenool) (tolueen) bensoehape nitrobenseen 1,2dietüülbenseen 3metüülfenool naftaleen 20 2. Omadused · Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. · Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul võib see
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
ja moodustub paljude gaaside tahkumisel. Kristallid on pehmed ja madala sulamistemp. IOONVÕREGA kristallides vahelduvad võre sõlmpunktides ioonid. NT: Ca+Cl- (keedusool). Sidemed on elektrostaatilised. See on tüüpiline anorgaanilistele ühenditele, nt. NaCl jt. Neil on suhteliselt suur kõvadus ja tavaliselt kõrge sulamistemp. 4.6 Olekudiagrammid Vedela agregaatoleku kohal esineb alati aurufaas. Sarnane tasakaaluseisund esineb ka tahke aine ja tema aurude vahel. NT. naftaleen, joodikristallid. Seda nimetatakse SUBLIMATSIOON -> Tahke aine aurustumine temp. tõusuga. Tasakaaluseisund kahe agregaatoleku vahel esineb ka vedelike kristallumisel ja kristallilise aine sulamisel. Tasakaalusid puhta aine agregaatolekute vahel kuhut. Graafiliselt OLEKUDIAGRAMMIDE abil: Kõverjooned iseloomustavad piirnevate faaside vahel tasakaalu sõltuvust tingimustest (rõhk, temp)
lõpuga favismi juhtumid. Kogu maailmas on G6PD defitsiitsus kõige laiemalt levinud ensüümpuudulikkus, Sardiinia saarel Vahemeres on mõnes külades peaaegu 70% meestest G6PD-defitsiitsed. · Lisaks tooretele ubadele võivad favismi esile kutsuda ka malaariavastased ravimid nagu primakviin, samuti antibakteriaalsed ravimid sulfoonamiidid, nitrofuraanid, naftaleen ning atsetüülsalitsüülhape e. aspiriin. Nimetatud ravimite ühiseks omaduseks on see, et nad on oksüdeerijad. leukotoksiin-dioolid PUFA-de oksüdatsioonil tekib kõigepealt rida primaarseid e. esmaseid produkte, oksügeenitud rasvhappeid e. oksülipiine, mille hulgas on toksilisi aineid, nagu mittekonjugeeritud linoolhappest pärit 9,10-dihüdroksü-12-oktadetseenhape e. leukotoksiin- diool (LTX-diol):
(bitsüklodekaan, dekaliin) ühendid polütsüklilised tsükloalkaanid asendusrühmi sisaldavad (kubaan) aromaatsed ühendid monotsüklilised tsükloalkeenid Näited: aspiriin, naftaleen, aniliin (tsüklopenteen, tsüklohekseen) bitsüklilised tsükloalkeenid (nor- borneen, norbornadieen) tsüklilised dieenid (tsüklo- pentadieen) küllastunud heterotsüklilised
favismi juhtumid. Kogu maailmas on G6PD defitsiitsus kõige laiemalt levinud ensüümpuudulikkus, Sardiinia saarel Vahemeres on mõnes külades peaaegu 70% meestest G6PD-defitsiitsed. · Lisaks tooretele ubadele võivad favismi esile kutsuda ka malaariavastased ravimid nagu primakviin, samuti antibakteriaalsed ravimid sulfoonamiidid, nitrofuraanid, naftaleen ning atsetüülsalitsüülhape e. aspiriin. Nimetatud ravimite ühiseks omaduseks on see, et nad on oksüdeerijad. Toksilised lipiidid: Eruuk-(erucic) hape. Rapsi ja sinepi õlid sisaldavad eruukhapet (cis-13- docosanoic hape). Kui emapiimast vahetult võõrutatud rottide dieedis oli kaloritepõhiselt üle 20% eruukhapet, täheldati rottidel kasvupidurdust, südamelihase rasvast infiltratsiooni, mononukleaarsete rakkude infiltratsiooni ning fibroosi. Fütaan- (phytanic) hape
anaeroobselt (elektroni aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat). Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel. Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes tingimustes. Jrgnev on nide tolueeni lagundamisest Fe3+ redutseerivate bakterite poolt: C7H8 + 36Fe3+ + 21H2O . 36Fe2+ + 7HCO3- + 43H+ ja benseeni lagundamine sulfaate redutseerivate bakterite poolt: C6H6 + 3.75SO42- + 7.5H+ . 6CO2 + 3.75H2S + 3H2O Poltsklilised aromaatsed ssivesinikud (PAH) naftaleen, antratseen, preen, bensopreen. ldiselt sltub nende hendite lagundamise kiirus rngaste arvust molekulis, 2-3 ringi puhul toimub Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes. Lagundamine sltub veel jrgmistest teguritest: PAH-I lahustuvus vees, rngaste arv molekulis, asenduste tp, asenduste arv, asenduse paiknemine. Suurema rngaste arvuga PAH-ide biodegradatsioon toimub peamiselt kometabolismi vahendusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
