kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kesksed sürrealistid (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon (Salvador Dalí). Marcel Proust(1871-1922) Sündis Pariisis rikkas kodanlikus peres. 1895 sai kirjanduse litsentsiaadiks. Sekkus Dreyfusi afääri. Sealt on ka ta päris palju ainet loominguks saanud. Kannatas astma all. Pärast ema surma 35-aastaselt loobus salongi elust ning sulges ennast korkvooderdusega tuppa, et kirjutada "Kadunud aega otsides" . 1913 avaldas mees teose oma kulude ja kirjadega. Proust kirjutas enda läbielatud sündmusi. Lõi läbielatud aega emotsionaalse ja initiimse mälu kaudu.
PRESSITEADE 27.05.2009 Pariisi plahvatuses sai viga 25 inimest Pariisi kesklinnas börsi lähedal kolmapäeva hommikul üht kontorihoonet raputanud plahvatuses, mille võis põhjustada gaasileke, sai vigastada 25 inimest, teatasid politsei ja tuletõrjujad. "Ilmselt oli see gaasiplahvatus, mitte pomm," ütles politsei esindaja. Vigastada sai 25 inimest, neli neist tõsiselt, ütles Pariisi politseiülem Jean-Paul Proust ja lisas, et laboratoorne analüüs selgitab neljapäevaks välja, kas tegu oli tõepoolest gaasiplahvatusega. "See juhtus kas kolmandal, neljandal või viiendal korrusel. Igal pool on rusud. Me töötame väga kõvasti. Püüame näha, kas keegi on rusude all," ütles esindaja Christian Decolloredo. Sündmuskohale saabus umbes 300 tuletõrjujat. Lisainformatsioon: Andrus Lepik Analüütik E-mail: [email protected] Telefon: (372) 712 0091
Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese üksinduse tajumisest maailmas. V.Woolf -Woolf eitab traditsioonilised süzeearendusega romaani. Ta kasutab oma teistes sisemonoloogi ja muudab jutustamise vaatepunkti. Ta tunneb huvi inimese sisemaailma ja selle muutlikkuse vastu. M.Proust - Proust kirjutab väga tundlikku süvapsühholoogilist proosat. Tegelaste tundeid, mõtteid analüüsitakse imepeenelt. Kõige olulisem on inimese sisemaailmas toimuv, järgitakse teadvuse voolu, mis tekitab mängu ajaga. J. Joyce - tema kasutab teadvuse voolu, mille eesmärgiks on avada vahetult inimese sisemaailma.
romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted. Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased"
Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.
49. David Mitchell ,,Pilveatlas" 50. Timo K. Mukka ,,Tabu" 51. Haruki Murakami ,,Norra mets" 52. Iris Murdoch ,,Võrgu all" 53. Robert Musil ,,Omadusteta mees" 54. Vladimir Nabokov ,,Lolita" 55. Ben Okri ,,Näljutatud tee" 56. George Orwell ,,Loomade farm", ,,1984" 57. Orhan Pamuk ,,Lumi" 58. Milorad Pavi ,,Kasaari sõnastik" 59. Viktor Pelevin ,,Tsapajev ja Pustota", ,,Genaratsioon P" 60. Luigi Pirandello ,,Heinrich IV" 61. Terry Pratchett ,,Võlukunsti värv" 62. Marcel Proust ,,Swanni arnastus" 63. Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" 64. Romain Rolland ,,Colas Breugnon" 65. Philip Roth ,,Operatsioon Shylock" 66. Arundhati Roy ,,Väikeste Asjade Jumal" 67. Salman Rushdie ,,Kesköö lapsed", ,,Mauri viimane ohe" 68. Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma. Pygmalion" 70
1939 ,,Finnegans Wake" kokkusulandunud keel ta oli lõksus teadlane. Virginia Woolf Alguses meeldis Joyce, aga hiljem ei meeldinud talle tema roppused. Ta pani asja kirja peenemalt ja naiselikumalt. Elas samal ajal kui Joyce (1882-1941) elu lõpetas enesetapuga, kannatas skisofreenia all. Tema essee ,,Oma tuba", räägib sellest, et olla kirjanik on vaja raha ja oma tuba. Shakespeare´i õde näiteks oli sama andekas kui tema vend aga ühiskond ei andnud võimalust väljendada. Marcel Proust (Prantsusmaa) 1871-1922. ,,Kadunud aega otsimas" algul seltskonna inimene, kes liikus Pariisi kõrgetes seltskondades, pani elu tähele. Tal oli vilets tervis ja eraldus korterisse ja hakkas elu kirja panema. 20.saj kirjanduspildi kujunemine Strukturalismi looja ja keeleteadlane Saussure uuendas keelekäsitlemist teaduses, tuues sisse duaalse meetodi
(kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad:
autori isiklikest omapäradest, olles see kui sama autori isiklik seisukoht või arvamus mida püüab autor väljendada ja teisteni viia. Mõned autorid on aga üritanud eelnevale seisukohale vastu hakata. Nt Mallarme üritas asendada keele valdajat keele enesega, pidades sellega kõnelejaks keelt, mitte autorit. Mina saan sellest aru kui, et autor püüab väljendada mitte ennast vaid kui suvalist lugu mida ta jutustab. Sellega kerkis esile lugeja tähtsus ja kahanes tähtsus autorile. Proust tegi aga oma enda elust teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks. Selle väite kohaselt mõistan, et Autor üritab vältida oma loomingus igasugust seost iseendaga. Luues teose, vältides seejuures enda isiku puudutamist. Mõistan, et sürrealistide seisukohalt on Autor kõigest see kes kirjutab ja mitte midagi enamat. Ta ei oma mingit isiklikku seost looga, teosega. Võimalik, et autorit ei olnud vaid üks vaid neid oli ühe teose puhul rohkem. Nagu ajurünnak, kus tuuakse lagedale
Valéry, kes oli takerdunud ,,mina"psühholoogiasse, küll mahendas Mallarmé seisukohti märgatavalt, ent tuginedes oma klassitsismihuvi ajel retoorikaõpetusele, õõnestas ja naeruvääristas pide valt Autori tähtsust, rõhutades tema tegevuse keelelist ja justkui ,,etteaimamatut" iseloomu; kõigis oma proosateostes astus Valery välja kirjanduse sõnalise põhiolemuse eest, mille kõrval igasugune apelleerimine kirjaniku siseelule näis talle puhta ebausuna. Isegi Proust, hoolimata tema nn analüüside näilisest psühholoogilisusest, seadis endale nähtavasti eesmärgiks äärmusliku subtilisatsiooni /peenestamine; targutamine/ kaudu pöördumatult segi ajada kirjaniku ja tema tegelaste vahekord: tehes jutustajast mitte selle, kes nägi või koges, isegi mitte selle, kes kirjutab, vaid selle, kes hakkab kirjutama (noormees romaanis -- aga kui vana ta on? ja kes ta on? -- tahab kirjutada, aga ei suuda, ja romaan lõpeb, kui
1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid
kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus bürokraatiaebaõiglusest ->absurd toimuvad keeles -reaalne elu grotesksetes ehk liialdatud situatsioonides MARCEL PROUST -inimene piirsituatsioonides (nt sõjaolukord) Peateos: ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" (1913-1927) -inimese traagika õigluse otsingul Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks)
1993 Françoise Gilot, Lake Carlton "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga), 1993 Antoine Chalvin "Punapäine tüdruk", 2000 Charles Baudelaire "Kurja õied", 2001 Romain Gary "Elu alles ees", 2003 Allen Ginsberg "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (koos Hasso Krulli, Contra, Lauri Kitsniku, Andres Langemetsa ja Jürgen Roostega), 2004 Marcel Proust "Taasleitud aeg", 2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte", 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias", 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi. 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest. 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest.
romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante ,,Jumalikust komöödiast". ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". 24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy ja P. Baroja. 25. Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert'i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne. 26. Balzaci tegelaskonda kuulub kogu tolleaegne tegelikkus, selline nagu on Balzac ise, on ka tema kangelased. Me võime näha nt Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid,
milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid. Nime valis Balzac Dante ,,Jumaliku komöödia" järgi. 21. Mida tähendab jõgiromaan? Kes neid peale Balzaci veel on kirjutanud? Jõgiromaan tähendab ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid kirjutanud ka Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy, P. Baroja. 22. Mida tähendab monomaania? Nimeta mõni tegelane, kes seda põdes ja kuidas. Ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olemine. 23. Iseloomusta H. de Balzaci tegelaskonda. Selline nagu on Balzac ise, on ka ta tegelased. Kõigil neil on maailmavallutamiskihk. 24. Milline on Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses? Maupassant on 19. sajandi suurim novellist. 25
peategelase. Sageli, vastupidiselt, on ,,autobiograafilist" tüüpi jutustaja (seda tõeliselt või fiktiivselt) volitatud sedaviisi ,,loomulikumalt" rääkima oma nime alt. Ainuke piirang, mida ta peab tunnustama on praegune info jutustajana ja mitte tema minevik tegelaskujuna. Kui autobiograafiline jutustaja valib teise fokalisatsioonitüübi, st läbi peategelase, on tegu paralipsisega (selleks, et end limiteerida), ent sellega surub alla informatsiooni, mis sageli on oluline (nt Proust´i ,,Recherche´s" on tegelaskuju vaatepunkt küll narratiivis valitsev, kuid vaatevälja piirangutega, hetkelise ignoreerimisega, mida jutustaja seesmiselt vaatab kui oma nooruse-eksitusi). 2 Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos? Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab
Jõgiromaani ühest otsast teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil, kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena. Pärast Balzaci said Euroopa kirjanduses "jõgiromaani" kuulsateks näiteks Zola"Rougon-Macquart'id" ja hispaania XIX sajandi suurima romaanikirjaniku Benito Perez Gladosi(1843-1920)teosed, näiteks 46 romaanist koosnevad "Rahvuslikud episoodid" jm. Hiljem in jõgiromaanidega silma paistnud prantslased Marcel Proust ja Romain Rolland, inglane Jhon Glasworthy ja hispaanlane Pio Baroja. 4.Koosta skeem inimliku komöödia struktuuri kohta, lisa teosed Inimlik komöödia Kommete etüüdid 1.Stseenid eraelust"Globsek"(1830 ek 1949, 1956), "Kolonel Chabert"(1832 ek 1956), "Isa Goriot" 2.Stseenid provintsielust"Eugenie Grandet"(1833;ek 1928, 1957), "Muinsuste muuseum"(1836- 1839;ek 1957)"Poissmehe elu", "Kaotatud illusioonid"(1837-1847;ek 1958) 3
) Valery, encumbered with a psychology of the Self, greatly edulcorated Mallarme’s theory, but, turning in a preference for classicism to the lessons of rhetoric, he unceasingly questio- ned and mocked the Author, emphasized the linguistic and almost “chance” nature of his activity, and throughout his prose works championed the essentially verbal condition of literature, in the face of which any recourse to the writer’s inferiority seemed to him pure superstition. It is clear that Proust himself, despite the apparent psychological cha- racter of what is called his analyses, undertook the responsibility of inexorably blurring, by an extreme subtilization, the relation of the writer and his characters: by making the narrator not the person who has seen or felt, nor even the person who writes, but the person who will write (the young man of the novel — but, in fact, how old is he, and who is he? — wants to write but cannot, and the novel ends when at last the writing
elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud. Martin Heinrich Klaproth Avastas U ja Zr , osales Ti ja Ce avastamisel. Uuris Sr, Cr ja Te ühendeid. Tõestas raudmeteoriitide Ni- sisalduse. IV KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 -1860 Joseph Louis Proust ,John Dalton,Joseph Louis Gay-Lussac, Amadeo Avogadro J.B.Richter, H.Hess, E. Mitscherlich jt. Koostise püsivuse seadus (Proust, Dalton) - Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhete seadus (J.Dalton, 1808) - Kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid (nendes erinevates
20. Millised 2 elementi olid Lavoisier' keemiliste elementide loetelus täiesti ekslikud? Nimetage elemente selles nimekirjas, mis on tegelikult keemilised ühendid.i Täiesti ekslikud: valgus, soojus. Lubi, ränimuld, kloori radikaal, fluori radikaal, savimuld (alumina) 21. Milles seisnes Berthollet ja Prousti seisukohtade vastandlikkus? Berthollet väitis oma katsetulemuste põhjal, et reaktsiooni saaduste koostis sõltub reaktsiooni tingimustest ja lähteainete massivahekorrast. Proust näitas jälle oma eskperimentidega, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist 22. Milles seisneb ainete koostise jäävuse seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast. 23. Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud
Kirjutasid aja- ja kultuuriloolisi uurimusi, tõsielu dokumentaalselt kujutavaid romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke"). Bookeri kirjanduspreemia (Man Booker Prize for Fiction) olulisim kirjanduspreemia parima inglisekeelse romaani eest, mis ilmunud Briti Rahvaste Ühenduses, Iirimaal, LAV-is. Preemia on asutatud 1968. aastal toiduainekontserni Booker McConnell Ltd poolt
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
Toetus Scheele ja Priestle katsetele (O2). keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse seaduse" eksperimentaalne tõestus flogistoniteooria vastane võitlus (alates u. 1774, eriti alates 1783) tööd kalorimeetria alal keemianomenklatuuri loomine jm. KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 ... 1860 koguselised suhted, kvantitatiivsed vahekorrad - keemiateaduse alus seotud aatom- ja molekulmassidega, molekulivalemitega, keemil. võrranditega Joseph Louis Proust (1754-1826) John Dalton (1766-1844) Joseph Louis Gay- Lussac (1778-1850) Amadeo Avogadro (1776-1856)Kordsete suhete seadus(Dalton): Ku kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid(nendes erinevates ühendites) suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus(Gay-Lussac) Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumalad nagu lihtsad täisarvud
lähiminevik.Olulised ei ole minevikuvälised piirjooned(ajaloolised sündmused,peresuhted jne.),vaid üksnes see mis on puudutanud tegelase sisemust,kujundanud tema intiimteadust. Otsitakse ja taasluuakse läbielatud aega.Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord. Need äratavad terve pildi minevikust. Romaanil on algus ja lõpp, kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevik. Marcel Proust->(1871-1922) Pariis. ,,Kaotatud aega otsimas" mitmeköiteline romaanisari. Virginia Woolf-> (1882-1941) Inglismaa. ,,Kew Gardens" Maagiline realism-> Tekkis Ladina-Ameerika maades. Vastandub kaks kihti: rikas ja haritud kõrgseltskond ning ebausklik kohalik kogukond. Reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel García Márquez-> Hispaania ,,Kadunud aja meri"- ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees"
Alutagusel, Kaali kaatri pervel Saaremaal. Eestis leidub ookrit-see on looduslik kollane rauarikas pigment, mida kasutatakse õli- , email- , liimivärvide valmistamisel. Koobalt: ajalugu: Koobalti avastas rootsi õpetlane Georg Brandt 1735. aastal. Tema selgitas, et sinise värvusega klaasesemete värvuse põhjustaja on koobalt. Koobalti omadusi selgitas põhjalikumalt Torbern Bergman, kes elas aastatel 1735-1784 ning Louis Jacques Thenard, Joseph Louis Proust ja J.J.Berzelius. Maakoores on koobalt levimuselt 32. kohal. Peamised leiukohad on Aafrikas ja Kanadas. Looduses esineb üle 30 koobaltimineraali. Koobalti esineb ka merepõhja raua- ja mangaankonkretsioonides. Koos raua ja nikliga esineb teda ka meteoriitides. Nime sai algselt Saksa kaevurite käest,kes kutsusid teda kobaldiks, mis tähendab paharetti. aatomi ehitus: Koobalt paikneb VIIIB rühmas. Aatomimass Ar(Co)=58,933 ja maasiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=27.
kui terviku kujunemisel, sama tähtsad kui sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, aeti segamini ajad olevik, minevik, tulevik. Alateadvusvool. 2. Sisemonoloogia tehnika antakse edasi teadvusvoolu 3. Autor hoidus otsesest hinnangust tegelastele ja sündmustele, et lugeja saaks ise oma arvamuse kujundada. Objektiseeriv kallak erapooletus, autor lihtsalt jutustab ja konstanteerib fakti. Proust, Kafka. Kasutatakse erinevaid tekstiehituse võtteid nagu eri sriftid, sõnade mittelineaarne paigutus, kirjavahemärkidest loobumine. Tekst peab mõjuma iseenesest, mitte nagu millegi peegeldus. Tekst on vaid sõnade rida paberil. Teksti luuakse spontaanselt, vabana teadvustatud normidest. Tähtis on luua pidevalt uusi sõnu, värskeid metafoore. Kasutatakse leitmotiivi teatud sümbolite, kujundite ja motiivide variatsioonidega
Üheksa aasta pärast suri isa nig kahe aasta pärast suri vend. Ema surmast peale kannatas Virginia kogu elu vaimse tasakaalutuse ja depressioonihooguse all. Tööteraapilise ravina asutas ta 1917. aastal koos abikaasaga, kellelt sai ka nime Woolf, koduse kirjastuse, kus ilmus isegi kuulsa inglise luuletaja T.S. Elioti raamatuid. Woolfi endaks saamine algas ilmutusega: ühes teises kirjanikus tundis ta ära oma ärataja. See oli Marcel Proust. Virginia suri vees, 28. märtsil 1941. aastal täitis ta taskud kividega ja uputas ennast Ouse'i jõkke kodu lähedal Sussexis. Vesi on tema teostes läbiv motiiv. Leidsin Woolfi kohta mõned faktid, mis on sarnased romaaniga ,,Tuletorni juurde" : Elas ise suurelapselises peres ( Ramsay'ide pere). Ema ja õde surid, kui ta oli noor ( mrs. Ramsay ja Prue surm). Virginia isa , Leslie Stephen, tegeles kirjutamisega, oli filosoof ( mr. Ramsay).
Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus,
Esimest korda tuldi 20. sajandil selle peale, et aeg ja ruum moodustavad neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid. Bahtin vaatles neid vorme alates antiik-kreeka romaanist kuni 20. sajandini (näiteks Marcel Proust). 3. James Joyce (1882 – 1941). Iiri kirjanik, kirjutas inglise keeles. Talle eelnes Iirimaal nii-nimetatud „keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“). Selle tuntumad esindajad on luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing)
süsteemihoiust. Stiilide ja voolude murdekohad kunstide, sh kirjanduse ajaloos kujutavad endast akadeemilises terminoloogias väljendatult kursuste või astmete vahetust. Nende taga omakorda on aga kindel loojaisik või rühmitus. Zola õpetas oma eksperimentaalse romaaniga naturalismi, modernistliku luule juurde juhatas meid Baudelaire, nii nagu modernistliku romaani õpetajateks kujunesid Marcel Proust, James Joyce ja Franz Kafka. Eestis endas on kohta nii NoorEesti paatosel ja eksperimendil, Tammsaare eepilisfilosoofilisel elukujutusel kui ka arbujate vaimuaristo kratismil. Põrkumine tõeluse paradoksaalsusega Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kokku võttes on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu "Kirjutatud" järelsõnas osutanud, kuidas Kaplinski
Plasma 6. Aatom- ja molekulmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. 7. Mooli mõiste. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik- 12s 8. Aine koostise püsivuse seadus. 19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 9. Avogadro hüpotees. A. Avogadro, 1811 Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule 10. Ainete ja materjalide tähistamise viisid. Nimi ➢ ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, ➢ kasutamise ega omaduste kohta. ➢ nimes sisaldub mingisugune info aine kohta.
Tihe keel, Vormi-eksperimendid, Strukturaalsed reaalsuses käsitlemise viisid. Tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, Tüüpiline tegelane- kunstnik. kogemuse olemus, suhe kultuuripärandiga, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas,tüüpiline tegelane kunstnik, romaanis segunevad tema isiku kaudu otsingud elu ja kunstivallas (sisus ja vormis). Esindajaid: J. Joyce, V. Woolf, F. Kafka, W. Faulkner, M. Proust Vt. ÕIS Modernistlik romaan Novell. Ühtsuse printsiip > loetakse korraga läbi, Selektiivne süzee, Ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab), Kulminatsioon in medias res(sündmuste keskel) + tagasivaated, Üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt, Vähem kirjeldust & detaile kui romaanis. Arenes omaette žanriks tänapäevases mõttes 19. s algusesNovelližanri harrastajaid varasemast perioodist USA: Washington Irving,Hawthorne, Poe,
*vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu *sageli ka korrastamata struktuur (nt minevik ja olevik segamini) - Hoidumine otsesest hinnangust: *autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele *autor muudab end märkamatuks *teose mitmetähenduslikkus - Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine Modernlistliku romaani rajajad - Marcel Proust (hääl: Prust) *“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje jäädvustamine) - James Joyce *“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud - Franz Kafka *“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927)
grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga. 1. Aine koostise püsivuse seadus (19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton) Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 2H2 + O2 = 2H2O 2H2O2 = 2H2O + O2 NaOH + HCl = NaCl + H2O Tahkele ainele: CaCO3 = CaO + CO2 ; Ca(OH)2 =CaO + H2O 2. Kordsete suhete seadus (1808 J. Dalton) Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud.
1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS. Tahkete ainete puhul esineb kõrvalekaldumine koostise püsivuse seadusest, mis on tingitud kristallvõre defektidest ja mille tõttu ühendiste valemites võib esineda mittetäisarvulisi indekseid.
Autorid ei andnud enam teoste tegelastele ja sündmustele hinnanguid. Kõige kaugemale jõudis vormieksperimentidega James Joyce, sealt edasiminek oleks tähendanud suurema lugejaskonna kaotamist. XX sajandi modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus. Kirjanik võis olla ühtlasi filosoof (nt hispaanlane Miguel de Unamuno). Romaanizanr arenes, romaanile lisati isikupäraseid varjundeid, kasutati filosoofilisi sümboleid. Säilis realistlik põhikude. Esindajaid Marcel Proust: 7 osa ja 16 köitega "Kadunud aega otsimas" (1913-27) süvapsühholoogiline romaan, kus segunevad mineviku- ja olevikutasand, koosneb nägemuslikest piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastatus. James Joyce: "Ulysses" (1922) vastandus täielikult realistlikule romaanile. Teos kujutab ühte päeva Dublinis, on üles ehitatud vanakreeka eepose "Odüsseia" faabulale. Peategelane, juudi päritolu Leopold Bloom, on sümboolselt Odysseus,
Jaanus Adamson räägib postmodernismist ja modernismi hägusatest piiridest. Üheks näiteks eestist toob ta Mati Undi, kelle loomingus on mõlemad perioodid (toetudes Tiit Hennostele). Proovides defineerida postmodernismi, analüüsib Adamson esmalt modernismi. Modernismi piiritletakse ajaliselt aastatega 1880 - 1950, kõrgajaks 1910-1925. Maailmasõdadevaheline aeg. Klassikaliseks või kõrg-etapiks loetakse 1920. aastate modernromaane (Joyce, Woolf, Proust, Kafka, Faulkner, Th. Mann). Undi postmodernistlikus avaldus 1) selles, et ta hülgab valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi
lugemine. Allegooriline vastuoluline tegevus, mis ei jõua kunagi välja üheste tähendusteni. 6. P.de Man. dekonstrueerimise näited. De Man pühendab oma “Lugemise allegooriate” 1 ptk Proustile. Pealkiri on “Lugemine”. De Man analüüsib üht stseeni, milles peategelane on välismaailmast (suvi) eraldatud ja loeb oma toas, hämaras, vaikuses ja jaheduses. Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas,
Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma. - Franz Kafka ,,Kafkalik" looming. - E. M. Remarque ,,Läänerindel Muutuseta" (1929): sõja heroiseerimise asemel sünge iroonia 20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel.
kogu. Raudami puhul võiks sümboolselt välja tuua tema esikraamatu pealkirja ,,Anti jutud" (1983) peategelaseks poiss nimega Anti ja hetki Anti lapsepõlvest need jutud vaatlevad. Küsimus aga selles, et me saame seda pealkirja lugeda ka teistmoodi ning siis osutab pealkiri ka hoopis teistsugusele jutukirjutamise praktikale. Mõnes mõttes 1983 aasta seisuga Raudami stiil vastandub toonasele nõukogude kirjutamislaadile. Oma eeskujudena on Raudam maininud kirjanikke nagu Proust, Nabokov, Joyce. Kõi need kolm on taaskord väga erilised autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees
Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell ,,Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada." Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline suhete ja märgitüüpide Baseerub loomulikul keelel universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne, tekib lõputu Bilateraalne märk on keeles
M. Fuller Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. Inglise vanasõna Edu sünnitab edu, nagu raha tuleb raha juurde. S. R. N. Chamfort Hästi on riides see inimene, kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. W. S. Maugham Kunstis pole tähtis see, kas on olemas munad ja rasv, vaid et oleksid tuli ja pann. K. Kraus Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke. M. Proust Kriitika on maks, mida rahvas nõuab sisse kuulsustelt. J. Swift Tõeline kunstnik on pigem valmis laskma oma naisel nälgida, lastel paljajalu käia, seitsmekümneaastasel emal leivapalukest teenida kui tegema midagi muud peale oma kunsti. G. B. Shaw Kunstniku tagasihoidlikkus tõstab tema teose väärtust samal määral, nagu null tõstab arvu väärtust. G. L. Bernini Vanasõnad räägivad üksteisele vastu. Selles seisnebki rahvatarkus. S.J. Lee
annaabi.ee 
