Uuritava lahuse ettevalmistamine Tundmatuks prooviks on naturaalne apelsiinimahl. Pressin apelsiinist umbes 5 ml mahla, mida pärast vajalikul määral lahjendan. (1/200 ml). Selleks valan 200 ml-lise katseklaasi 1 ml apelsiinimahla ja lisan kriipsuni vett. Glükoosilahuste valmistamine Kindlakontsetratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standart- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standaartlahusest valmistam 3 lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste tegemiseks kasutan samm-sammult lahjendamine. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, võtan 2,5 ml glükoosi standart-lahust ja lisan 7,5 ml dest. vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,125 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan 5 ml vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,062 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan veel 5 ml dest. vett.
Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga.
KCl lahuse abil. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Töö käik: Esiteks loputasin elektroodi KCl lahusega ning seejärel täitsin nõu nii, et elektrood oleks lahuses. Asetasin elektroodi termostaati 25°C juurde ning märkisin üles vahelduvvoolusilla näidu. Seejärel täitsin nõu uuesti KCl lahusega ning märkisin üles teise näidu. Valmistasin 0,4000n HCOOH-st kolm eri kontsentratsioonidega lahust: 0,1 n (selleks panin 50ml kolbi 12,5 ml lahust ning täitsin dest veega kriipsuni), 0,05n (6,25 ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni), ning 0,025n (3,125ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni). Alustades kõige lahjemast, loputasin juhtivusnõu antud lahusega ja siis täitsin nii, et elektrood sinna sisse ulatus. Vahelduvvoolusilla abil märkisin üles lahusekihi takistused. Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine
300 -0.610 -1.160 Töövahendid: Universaalpolarograaf Elavhõbetilkelektrood (katood) Elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) 3 mõõtepipetti - 5 ml 4 mõõtekolbi - 50 ml fooni lahus: 1 M 1M Na2SO3x7H2O tahke 0,5 % zelatiini lahus Metallide standardlahused 1mg/ml Töö käik ja tulemused: Kolme mõõtkolbi tegin etalonlahuseid järgmiste metallioonide kontsentratsioonidega (ml): Kolvi nr. Cu 2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandas kolvis oli kontrolllahus. Kolvid täitsin peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse
Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2. Glükoosilahuse valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks: Glükoosilahused valmistan glükoosi standardlahuse lahjendamise teel proovide järjestikkusel lahjendamisel saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindla kontsentratsiooniga (0,25mg/ml), saadud lahjendatakse kaks korda ning teist lahust veel omakorda kaks korda. Pärast lahjenduste tegemist loksutatakse lahused korralikult läbi. 3. Värvusreaktsiooni labiviimine: Statiivi asetatakse 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdatakse need. Proovid valmistatakse järgnevalt:
(soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). ------Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? Ei teki uut ainet ------Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? 1. – Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. – Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid). ------Mida näitab segamisreegel? Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. ------Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid?
80 3 7.45 Uuritav lahus 6.35 Tabelis on toodud lahuste kontsentratsioonid ning nendele vastavad piikide kõrgused. Tabeli järgi koostatakse kalibratsioonigraafik, kust saadakse uuritava lahuse kontsentratsioon. Graafikult on näha, et vismuti kontsentratsioon on 2.65 g/ml. Järeldused: Antud töös oli vaja määrata vismut kontsentratsioon kasutades selleks 4 teatud kontsentratsioonidega lahust. Koostatud graafiku järgi vismuti kontsentratsioon uuritavas lahuses on 2.65 g/ml.
e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Cst Vst = Clahj Vlahj Vst= Clahj Vlahj / Cst Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine
ebakindlus mõõtmise tulemuse suhtes. Mõõdetava suuruse tõeline väärtus ja viga ei ole üldjuhul eksperimentaalselt määratavad. Kui mõõteviga oleks teada, siis saaks mõõtetulemust korrigeerides kergesti leida mõõdetava suuruse tõelise väärtuse. 17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga? Keemilise analüüsi juures näeb kalibreerimine lihtsamal juhul järgmiselt: a) Valmistatakse analüüdi teadaolevate kontsentratsioonidega standardlahused (UV-Vis spektrofotomeetria, HPLC, AAS jne) b) Registreeritakse analüüsiaparaadi näidud nende lahuste või proovidega (etalonidega) c) Koostatakse graafik kalibreerimisgraafik, mis seob saadud näidud analüüdi kontsentratsioonidega. Kui kalibreerimine on tehtud, siis valmistatakse ette uuritav proov ja sellega registreeritakse sama analüüsiaparaadi näit. Selle näidu järgi leitakse kalibreerimisgraafikult analüüdi sisaldus proovis.
Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: büretid, termomeeter Töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, destilleeritud vesi Katse 1. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrlemine Metoodika: 8 katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paaris on väävelhappe lahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentaratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: 1. Katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust 2
Kaalutud oli 2 g teed 52,515 mg / 2 g = 26,3 [mg/g] 5 4 Kokkuvõte ja järeldused Töö tulemusena saadi kofeiini sisalduseks rohelises tees ca 26 mg/g. Teobromiini sisaldus proovis oli liiga madal (< 0,003 mg/g), et seda saaks antud kontsentratsioonidega standardeid kasutades määrata. 6
ühtlustumiseks. Ootasin kuni lahus oli jahtunud ning lisasin destilleeritud vett kuni kriipsuni. Lahuse pH väärtust ei pidanud mõõtma. Glükoosilahuste valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kalibreerimisgraafik lainepikkusel = 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoos 1,0 mg/ml. Selleks valmistasin standardlahusest kolm lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast katseklaasi. Esimesse katseklaasi pipeteerisin 2,5 ml glükoosi standardlahust ning 7,5 ml destilleeritud vett ning loksutasin hoolikalt ühtlase kontsentratsiooni saamiseks. Selle tulemusel sain 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse. Teise katseklaasi pipeteerisin 5 ml 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahust ning 5 ml destilleeritud vett, mille tulemusel sain 0,125 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse. Loksutasin
tekkinud. Direct ELISA. Direct ELISA puhul sorbeeritakse antigeenid otse plastikule, seejärel antigeenile külge ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö käik: Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehtede proovid viirusega või viiruseta. L- terve, L+ viirusega ELISA plaat 1 2 Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. A L- L- 1:10 Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse B L- L- 1:20 mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis C L- L- 1:50 lahjendame selle vajaliku D L- L- 1:10 kontsentratsioonini PBS-ga.
Kineetika põhipostulaatLihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist
Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Töö käigus pannakse toimuma reaktsioon Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses vaadeldakse reaktsiooni kiirust sõltuvalt lahuse temperatuurist. Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit, stopper. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Katse 1 Töö käik Kaheksa katseklaasi jagatakse neljaks paariks. Nelja katseklaasi lisatakse 6 ml väävelhappe lahust. Ülejäänud nelja katseklaasi lisatakse aineid järgmiselt:
kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia.
Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles tuli määrata glükoosi kontsentratsioon, oli minu katse puhul sidrunimahl. Sidrunimahlast tuli valmistada 25-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL sidrunimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi standardlahus sisaldab 1,0 mg/mL glükoosi. Standardlahusest valmistasin 3 lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL. Lahjendamisel lähtsuin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõpmahus sisaldub võrdne ainehulk. Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva kaliibritud katseklaasi. Valmistasin standardlahusest 10 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Selleks
ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16 süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehe proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2 A L- L- 1:5 B L- L- 1:20 C L- L- 1:50 D L- L- 1:100 E L+ L+ 1:5 F L+ L+ 1:20 G L+ L+ 1:50 H L+ L+ 1:100 · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. · Taimelehest eraldame mahla spetsiaalse mahlapressi abil, tsentrifuugime ja
Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste arvuks). Reaktsiooni järke on põhimõtteliselt kolm (ka rohkem, aga
vett. Teise lahuse valmistamiseks võtsin esimesest lahusest 5 ml ja lisasin sellele 5 ml vett. Kolmas lahus valmis analoogselt teisele. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni viisin läbi toatemperatuuril. Võtsin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdasin need. Kontrollkatse ehk 0-proov näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, see viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tegin 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud erinevate kontsentratsioonidega lahjendustega tegin igaühega ühe katse. Katseklaasi number 1 pipeteerisin 1ml destilleeritud vett, katseklaasidesse number 2 ja 3 olin juba varasemalt filtrima pannud 1ml uuritavat lahust, milleks oli lahjendatud apelsinimahl. Katseklaasidesse 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi lisasin 3 ml tööreaktiivi ning loksutasin segu kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Märkisin üles reaktsiooni alguse aja
Kuna minu valitud uuritav aine on õunamahl, siis juhendaja näpunäidete järgi teen sellest 100-kordse lahjenduse. Selleks võtan 1 ml mahla ja pipeteerin selle 100 ml mõõtkolbi ning kolvi destilleeritud veega kuni märgini. Segan lahuse korralikult läbi. Et glükoosi kontsentratsiooni proovis kindlaks teha, tuleb koostada kaliibrimisgraafik. Kindlakontsentratsioonilise glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest (1 mg/ml). Sellest valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Võtan 3 puhast ja kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdan 2,5 ml standarlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. Teise 5 ml esimest lahust ja 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse 5 ml teist lahust ja 5 ml destilleeritud vett. Loksutan kindlasti pärast iga lahjenduse tegemist katseklaasi hoolikalt läbi, et kontsentratsioonid ühtlustuksid. Värvusreaktsiooni läbiviimiseks võtan 6 puhast, kuiva katseklaasi. 1
Lahjendasin mahla destilleeritud veega. Vett lisasin kuni 250 ml kriipsuni. Mõõtmine toimus silma järgi. Kuna mahla lahus jäi hägune, filtreerisin osa sellest katseklaasi. Glükoosilahuste valmistamine Glükoosi kontsentratsiooni määramiseks tundmatus proovis tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni mõõdetava optilise tihedusega. Lähtutakse glükoosi standardlahusest, mille kontsentratsioon on 1,0 mg/ml. Seejärel valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendamiseks oli kasutusel destilleeritud vesi. Lahjendamisel jälgisin skeemi: Joonis 2: kaliibrimislahuste valmistamise skeem Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi toatemperatuuril. On vaja kuute puhast ja kuiva katseklaasi. Katseklaasid nummerdatakse 1-6. 1) Kontrollkatse ehk 0-proov – 1 ml destilleeritud vett 2) Uuritav lahus – 1 ml 250x melonimahla lahjendust 3) Sama, mis katseklaasis nr
ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehte ja mugula proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2 A L- L- 1:10 B L- L- 1:20 C L+ L+ 1:10 D L+ L+ 1:100 E M- M- 1:10 F M+ M+ 1:10 G PBS+Vii PBS r. H PBS PBS · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi.
10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett b) Teise katseklaasi võtsin 5 ml lahust eelmisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett c) Kolmandasse katseklaasi võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 11. Sain glükoosi standardlahusest kolm lahjendust kontsentratsioonidega: a) 0,25 mg/ml b) 0,125 mg/ml c) 0,062 mg/ml 12. Panen statiivi 6 kuiva ja puhast katseklaasi. Tähistasin need: 1, 2a, 2b, 3, 4, 5 NULLPROOV näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni Katseklaas Sooritatud tegevus KATSEKLAAS 1 (NULLPROOV!) Pipeteerisin 1 ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi + loksutasin ühtlase kontsentratsiooni saamiseks
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml 5 100 V 1= =0,5 ( ml ) 1000 Kaliibrimislahuse 5 mg/l jaoks on vaja võtta 0,5ml standardlahust ja (100-0,5)=99,5ml vett. Mõõtmine toimus leek-aatomabsorptsioonspektroskoopilisel meetodil
kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi. Süsinikoksiidi sisaldusega õhus pole ühelgi seirejaamal piirinormile vastavusega probleeme olnud ning kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused hindamispiiridest madalamaks. Tabelist on näha, et kõrgeima kontsentratsiooniga 3 mg/m3 oli süsinikmonooksiid 2005. aastal, sellele järgnevad 2006, 2007, 2010, 2008 kontsentratsioonidega vahemikus 0,9 – 1,5 mg/m3 ning kõige madalam oli 2009 kontsentratsiooniga 0,6 mg/m3.[4-9] 5 Tabel 2. 2005-2010 aasta Õismäe CO 8h keskmine maksimum 1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel Süsinikoksiidile kehtib piirväärtusena 8 tunni libisev keskmine 10 mg/m3, millest süsinikoksiidi kontsentratsioonid jäid 2011. aastal sarnaselt 2010. aastaga tunduvalt madalamaks
kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi. Süsinikoksiidi sisaldusega õhus pole ühelgi seirejaamal piirinormile vastavusega probleeme olnud ning kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused hindamispiiridest madalamaks. Tabelist on näha, et kõrgeima kontsentratsiooniga 3 mg/m3 oli süsinikmonooksiid 2005. aastal, sellele järgnevad 2006, 2007, 2010, 2008 kontsentratsioonidega vahemikus 0,9 – 1,5 mg/m3 ning kõige madalam oli 2009 kontsentratsiooniga 0,6 mg/m3.[4-9] 5 Tabel 2. 2005-2010 aasta Õismäe CO 8h keskmine maksimum 1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel Süsinikoksiidile kehtib piirväärtusena 8 tunni libisev keskmine 10 mg/m3, millest süsinikoksiidi kontsentratsioonid jäid 2011. aastal sarnaselt 2010. aastaga tunduvalt madalamaks
Seejuures igas järgus võrreldakse SELLE JÄRGU SISEST dissotseerunud vormi ja dissotseerumata vormi. Üldine dissotsiatsiooni konstant iseloomustab aga kompleksi üldist püsivust või tegelikult ebapüsivust ja seetõttu nimetatakse seda ka kompleksühendi ebapüsivuskontsandiks. See leitakse siis, kui korrutatakse kõikide järkude dissotsaitsiooni saaduste (molekulide või ioonide) kontsentratsioonid (aktiivsused) kokku ja jagatakse kompleksi üleüldise dissotseerumata vormi kontsentratsioonidega (aktiivsusega), sest neid on kindlasti lahuses teatud tingimustes konkreetses koguses ja nad on justkui mõõdupuuks. Igal juhul ei tohi siinkohal unustada, et iga MOLEKUL või ioon, mille akiivsuse suhet dissotseerumata vormiga leidma hakatakse, pannakse sellesse astmesee, mis vastab tema koefitsendile ÜLDISES kokkuvõtlikus dissotsiatsioonivõrrandis. Näiteks: Üldine kokkuvõtlik võrrand: [Ag(NH3)2]+ Ag+ + 2NH3 Üldine ebapüsivuskonstant:
(A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel λ=410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsent-ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (=optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk ehk kehtib võrrand Cst • Vst = Clahj • Vlahj Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Glükoosilahuste (lahjenduste) tegemisel lähtusin kõrvalolevast skeemist. Selleks valmistasin
oli minu katse puhul apelsinimahl. Apelsinimahlast tuli valmistada 250-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL apelsinimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. NB. Apelsinimahla puhul pole selline lahjendus reaalne, sEllest ka lõpptulemuse ebaõige suurusjärk. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimislahustesirge koostamiseks Glükoosi standardlahus sisaldab 1,0 mg/mL glükoosi. Standardlahusest valmistasin 3 lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL. Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva katseklaasi. Aga edasi, kuidas toimisite Lahjendamisel toimisin järgnevalt: Pipeteerisin standardlahusest 2,5 ml. Lahjendasin selle 7,5 ml veega. Loksutasin korralikult. Sellest omakorda pipeteerisin järgmisesse katseklaasi 5ml, lisasin 5ml vett, loksutasin korralikult. Sellest omakorda taas 5 ml lahust ja lisan 5ml vett, loksutasin.
γ – reaktsiooni temperatuuritegur (γ ≈ 2…4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: büretid, termomeeter Kasutatud töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Katse 1: Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine Metoodika: Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust
Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus cm3 b lahuses T, s s a a/(a+b)
põhjustatud otseselt antud kemikaalist või põhjustab selle närvisüsteemi ksüleenist põhjustatud stressiolek. Pikaajaline kokkupuude ksüleeniga põhjustab varem mainitud vaegusi ning sellele tihti viidatakse kui "orgaanilise lahusti sündroom". Ksüleen ärritab kurku ning nina, kui kokkupuude ainega on umbes 200ppm 3-5 minuti vältel. Kui ksüleeni satub silma, võib see kahjustada silma välist kesta, kuid see peaks paranema mõne päeva möödudes. Ksüleeniga kokku puutudes kontsentratsioonidega 200ppm või rohkem võib see ärritada kopse. Võivad tekkida valud rinnus ning hingamisraskused. Ekstreemsetel juhtudel võib esineda kopsude täitumine vedelikuga. Puuduvad tõendid, et ksüleen kahjustaks kopse, kui puututakse kokku madalama kontsentratsiooniga lahusega. Suurte kogustega kokkupuutumisel võib ksüleen kahjustada neerusid ning maksa, kuid see on ebatõenäoline, et tekivad neeru või maksakahjustused ilma eelnevate närvisüsteemi häireteta.
põhjustatud otseselt antud kemikaalist või põhjustab selle närvisüsteemi ksüleenist põhjustatud stressiolek. Pikaajaline kokkupuude ksüleeniga põhjustab varem mainitud vaegusi ning sellele tihti viidatakse kui “orgaanilise lahusti sündroom”. Ksüleen ärritab kurku ning nina, kui kokkupuude ainega on umbes 200ppm 3-5 minuti vältel. Kui ksüleeni satub silma, võib see kahjustada silma välist kesta, kuid see peaks paranema mõne päeva möödudes. Ksüleeniga kokku puutudes kontsentratsioonidega 200ppm või rohkem võib see ärritada kopse. Võivad tekkida valud rinnus ning hingamisraskused. Ekstreemsetel juhtudel võib esineda kopsude täitumine vedelikuga. Puuduvad tõendid, et ksüleen kahjustaks kopse, kui puututakse kokku madalama kontsentratsiooniga lahusega. Suurte kogustega kokkupuutumisel võib ksüleen kahjustada neerusid ning maksa, kuid see on ebatõenäoline, et tekivad neeru või maksakahjustused ilma eelnevate närvisüsteemi häireteta.
arvutuste tegemiseks. Samuti valmistan kolonni tööks ette, et töö kulgeks sujuvalt ning ilma takistusteta ja asjaoludeta, mis võikisd katseandmeid moonutada. Seejärel hakkan segu komponente lahutama, et saaksin määrata eluendi mahud kuni segus sisalduvate ainete kõrgeimate kontsentratsioonidega fraktsiooni väljumiseni. Seejärel sisestan proovi, et saaks alata vedeliku voolamine läbi kolonni ning ained segust saaksid hakata eralduma. Vaatlesin oma uuritava segu koostist, et teaksin mis ained ja mis järjekorras hakkavad kolonnist väljuma. Seejärel asun kolonni voolutama, et ained kanduksid koos voolutiga läbi kolonni katseklaasidesse. Siis asun fraktsioone analüüsima, et saada teada erineva
sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides. 3. Hüdrosfäär vesi 3-s agregaatolekus, vesi liikuv auruna (pilved) AS-s, ookeanites, jääna polaaraladel ja kõrgmäestikes. Sademetevesi imbub (infiltratsioon) pinnasesse maasisene vesi. Vesi hea lahusti lahustab oma teel paljusid aineid, seega HS vett tuleb vaadelda erinevate lahustunud ainete kontsentratsioonidega looduslikku lahust. 4. Maakoor Maa suhteliselt jäik ebaühtalane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalide assotsiatsioonidest , sette-, tard- ja moondekivimistest. Ookeaniline maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne lähedane aga graniidile see sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ning raua ühendeid. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid, ookeani
nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. Teisisõnu reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga. Energia jäävuse seadus : energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Massitoimeseadus: keemiliste reaktsioonide kiirust määrav seadus. Keemiliste reaktsioonide kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega. Selleks, et keemiline reaktsioon üldse toimuda saaks peavad molekulid põrkuma. Samas mida rohkem on molekule, seda suurem on nende põrkumise tõenäosus. Mool (mol) on aatommassiühikus olevate aatomite arv ehk ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis C12. Valentselektronideks väise kihi elektronid, mis osalevad keemilise sideme moodustumisel.
*Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
*Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes
*Pöördreaktsiooni tasakaalukonstant on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtus
Reaktsiooni vabaenergia
Reaktsiooni aA + bB = cC + dD
Gr= Gr° + RT ln Q
Q= [C]c [D]d / [A]a [B]b - Ei ole tasakaalu !
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
Töö eesmärk: erinevate söötmetega tutvumine, värvimine Grami järgi ja mikroskopeeromine, mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine temperatuurist, keskkonna pH-st ning keedusoola, suhkru, ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus, Rhodococcus, veinipärm); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks Töö käik: Etapp1. Mikroskopeerimine: (uurimine vastavalt Biotehnoloogia laboratoorsete tööde juhendile ehk lisa 2 või Mikrobioloogia juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks
2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvust · temperatuurist, · keskkonna pH-st, · keedusoola, · suhkru, · ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas; 3. Termilise töötluse mõju erinevatele mikroorganismidele. Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus sp Ps 42, Pseudomonas sp 105, Saccharomyces cerevisae); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3 toodud õpetusele), kusjuures kuumfikseeritud preparaadi bakterist jaoks ja märgpreparaadi pärmi uurimise jaoks. Värvisime Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-).
võrdluselektroodidena. Hõbe-hõbekloriidelektrood (Ag|AgCl,Cl-||), kalomelelektrood (KCl|| Hg2Cl2|Hg) Kontsentratsioonielemendid: Mõlema elektroodi materjal on sama, kuid erinevus seisneb lahuse või elektroodmaterjali aktiivsuse. Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kusjuures a2>a1 FK19 laboratoorse töö teoreetiline osa: Keemiline kineetika Kineetika põhipostulaat: aA+bB=dD+eE Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse n=x+ya+b (üldjuhul, kuid lihtreaktsioonides n=x+y=a+b) Reaktsioonide kineetilised tüübid: nulljärk (n=0), esimene järk (n=1), teine järk (n=2), kolmas järk (n=3). n Dif võrrand Kiiruskonstandi võrrand Poolestusaja avaldis 0 1 2 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus: Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand:
t 0 Reaktsiooni vältel muutuva ruumalaga süsteemides väljendab reaktsiooni kiirust avaldis 1 dn v =- V dt kus n on reageeriva aine moolida arv ja V süsteemi ruumala. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomnedil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele aA + bB cC + dD v = k [ A] [ B ] a b 2. Reaktsiooni kulgemise aste Reaktsiooni kulgemise aste näitab kuidas muutub vaheühendite järjestikune tekkimine lihtreaktsioonide kaudu.NB! vähe vigane lause .... Keemilise reaktsiooni saab kirjutada nii: i Ai = 0 i
Cl Ag 6,6110 5 1,8 10 10 sade peab tekkima c) Korrata arvutust kolmanda katseklaasi jaoks, kasutades kontsentratsioonide asemel K s aCl a Ag aktiivsusi ( ). Hinnata, milline viga tekib aktiivsuste asendamisel kontsentratsioonidega (aktiivsustegurid on toodud tabelis 4.1). I 1 2 C1 z12 C 2 z 22 .... C n z n2 1 1 I 3,63 10 2 4 3,63 10 2 1 1,82 10 3 1 1,82 10 3 1 0,06 2 2
üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Elusorganismid on avatud süsteemid ja seetõttu see ei lähe vastuollu termodünaamika teise seadusega. 9. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem, ühikud)? dG konstantsel rõhul ja temperatuuril: dG = dH T dS, kus d tähistab deltat. 10. Kuidas on reaktsiooni vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonidega (valem, ühikud)? Reaktsiooni vabaenergia arvväärtus ütleb, kui kaugel on reaktsioon tasakaaluolekust ja kui palju kasulikku tööd saab selle arvelt teha. dG = dG0 + RT ln ((C)C(D)D/ (A)A(B)B) Lihtsam kuju : dG = dG0 + RT ln ((produktid) / (lähteained)) Glükoos + ATP Glc-6-fosfaat + ADP (võivad olla erinevad reaktsioonid) 11. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Isevoolulised reaktsioonid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas , dG < 0 12
1. Toimuvad nii päri- kui ka vastassuunaline reaktsioon 2. Mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Tasakaalus olev süsteem ei muutu päri- ega vastassuunas, kuni talle ei rakendata välist mõju. Dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. Tasakaaluolekus ei ole päri- ega vastassuunalised protsessid iseeneslikud ehk: Ssum = 0 Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G = 0 38. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid. Keemilise tasakaalu tunnused: • toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon • mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega
temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 32. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TDeltaSsum 33. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. 35. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis.
laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast. Nii moodustub elektriline kaksikkiht tagamaks summaarset neutraalsust. Kui dispergeeritud aine osakesed on piisavalt suured eraldamaks neid filtrimisega, siis on tegu suspensioonidega. Mida ma pean oskama: 1) tõlgendada ja ennustada lähtuvalt aine valemist tema füüsikalisi omadusi, 2) teha arvutusi ideaalgaasi võrrandi abil, 3) teha arvutusi lahuse kontsentratsioonidega, 4) eristada kolloide ja tõelisi lahuseid. 5) hinnata kontsentratsioonist tulenevaid vesilahuste keemis- ja sulamispunktide muutusi. Kasulikke seoseid: MW (molekulmass, a.m.ü.), siit GMW (aine hulk molekulmassile võrdseis grammides), siit EW (ekvivalentkaal) = MW/Z, kus Z on kas 1)iooni laengu absoluutväärtus, 2)H+ või OH– ioonide arv millega antud osake reageerib happe/aluse reaktsioonis või 3)oksüdatsiooniastme muutuse absoluutväärtus red-oks
võrdleme saadud võrrandit eespool Ficki seadusest leitud m avaldisega. Kuna R/NA= k (boltzmani konstant), siis sellest võrdlusest järeldub, et Difusiooni sügavus: Browni liikumist kirjeldatakse ruutkeskmise hälbena. Joonisel kujutatud horisontaalses torus ühikulise ristlõikega S = 1 cm2 (või S = 1 m2) toimub dispergeeritud faasi osakeste difusioon x telje suunas vasakult paremale. Torus asuvad lõiked x1 ja x2 nendele vastavate kontsentratsioonidega c1 ja c2 nii, et kaugus kihtide vahel oleks võrdne ruutkeskmise nihkega dx = x1 x2 = ning c1 c2 = dc. Pooled kihtides x1 ja x2 olevatest osakestest difundeeruvad vasakule, ülejäänud pool difundeeruvad aga paremale. Aine hulk m1, milline aja vältel kandub kihist x1 vasakult paremale läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c1 ning aine hulk m2, milline aja vältel kandub kihist x2 paremalt vasakule läbi kujuteldava pinna AB, on 1/2c2
KEEMILINE TASAKAAL JA KINEETIKA 37. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Tasakaalus olev süsteem ei muutu päri- ega vastassuunas, kuni talle ei rakendata välist mõju. Dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. Tasakaaluolekus ei ole päri- ega vastassuunalised protsessid iseeneslikud ehk: ∆Ssum = 0 Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t ΔG = 0 38. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid. Keemilise tasakaalu tunnused: • toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon • mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega
annaabi.ee 
