100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taat7
Õppematerjali autor
12.Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi? 13.Kalja definitsioon 14.Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? 15.Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe 16.Kalja riknemine ning selle ennetamise meetmed 17.Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. 18.Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4 19.Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse? Õlle tehnoloogia 1. Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks? + 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe + 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe+ 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? 5. Leotamise eesmärk + 6. Linnaste kasvatamise tehnikad + 7. Idanemise eesmärk + 8. Linnaste kuivatamise eesmärk + 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus + 10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11
triglütseriidide taset, suurendab lihaste massi · vask · raud- suurenenud hapniku transproti, tugevdab immuunsüsteemi, suurendab energiat, kollageeni sünteesis LAAGERDUMISE MÕISTE Laagerdamine ehk järelkäärimine laagerdumisel toimub lõhna ja mitsekomponendite lõoik välakujumnei süsihappegaasiga rikastamine lõpliku soovitud käärimisastme saavutamine Laagerdumise lõpus eraldtakse pärmi liig, õlu jahuatakse maha kuni -1,5 Cni õlu seprateeritakse-suurem osa pärmist eraldatakse õlu pumbatakse stabilisatsioonitanki Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein,
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive.
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
On inimorganismile väga kasulik, osad inimesed ei või juua piima aga kääritatud piimatooteid (jogurt, keefir, juust, kohupiim) võivad kasutada. Igapäeva elus saab tänu sellele kasutada erinevaid salatikastmeid- hapukoor, jogurt, õunaäädikas. Mõningates artiklites räägitakse veini kasulikkusest, eelkõige punase veini kasulikkusest südamele. Sellega peab kindlasti ettevaatlik olema, samas on lahjad veinid nii mõnelgi maal (Itaalia, Prantsusmaa) loomulik jook prae kõrvale. Tänu käärimis protsessile toodetakse ka etanoolpiiritust, mis on dessinfitseerimisvahend ja mõningate ravimite koostis osa. Minu jaoks on ta eelkõige piimatoodete oluline tootmisvahend. Kasutatud kirjandus · http://www.noolis.com/?p=509 · http://www.toidutare.ee · www.terviseleht.ee · http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Bioloogia/1034-Jookide-kaarimist-mojutavad-tegurid
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid