veega. Pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 2 tilka konts. HCl, 2 tilka TAA (ja kuumutada!). Pesemiseks lisatakse sademele 1-2 ml pesuvett, segatakse ja tsentrifuugitakse. Pesemine on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. A-alarühma analüüs Sulfiidide sade lahustatakse HNO3-s. Selleks lisatakse pestud sademele tsentrifuugiklaasis lähtuvalt sademe kogusest mõned tilgad konts. HNO3 ja vett (~sademega võrdse mahuni). Soojendatakse vesivannis keemiseni ja keedetakse seni, kuni kogu sade on reageerinud ning pruunikat NO2 enam ei eraldu (järele jääb kollakasvalge või sulfiidide tõttu must väävli sade, mis enamasti tõuseb pinnale). 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Lämmastikhappe liia eraldamiseks aurustatakse lahust mahuni 2-3 tilka, jahutatakse ja lahjendatakse veega ~1,5 ml-ni
· 100 g 100 grammis vees lahustub CuSO4 (40 grammi) · 50 grammis vees lahustub CuSO4 (20 grammi) · 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) · 30 grammis vees lahustub CuSO4 (12 grammi) · 130 grammis vees lahustub CuSO4 (52 grammi) · 7 grammis vees lahustub CuSO4 (2,8 grammi) · Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega) · * Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks lisada, et lahus oleks küllastunud? (2 grammi) Kui palju lahustub CuSO4 130 grammis vees eeltoodud temperatuuril? Antud Lahendus mvesi= 130g sool vesi 40 g 40g= 100 g 100 g xg= 130 g m CuSO4 130 g 40g x= =52g 100g
Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma. Moodustunud (CuOH)2CO3 sademe eraldan lahusest filtrimisega alandatud rõhul. Selleks kasutan Bunseni kolbi, Büchneri lehtrit, veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama. Peale kuivamist kaalun ära filterpaberile sadenenud aine massi: sadenes 2,1g (CuOH)2CO3 Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi teoreetilise sadenemise massi: 2CuSO4 + 4 NaHCO3 → 8(CuOH)²CO3 + 2NaSO4 + 2CO2 + H2O n(CuSO4)=0.021 mol n((CuOH)2CO3)= 0.021*4=0.084 mol M((CuOH)2CO3)= 221,1 g/mol m((CuOH)2CO3)= 221,1*0,084=18,57 Saagis: 2,1/18,57=11% Toimuvad reaktsioonid: Esmalt CO2 + Ca(OH)2 → CaCO3 + H2O vesi muutub häguseks Seejärel
sademed. Tsentrifuugisin ning lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Kuna lahust oli niigi vähe, ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta väävli sademe. Saadud lahusele lisasin ammoniaagi vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. Bi3+ -ioonide tõestamine
puuduvad I ja II rühma katioonid), lisasin 6 tilka NH 4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsiooni püsimajäämiseni ning soojendasin veevannil. Kuna sadet ei tekkinud, sai välistada Fe2+, Fe3+, Cr3+ ja Al3+ ioonide olemasolu lahuses. Lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja hoidsin 5 minutit keevas vesivannis. Tekkis must sade, mis viitas CoS, NiS või FeS tekkele. Täielikuks sadestamiseks lisasin veel paar tilka TAA lahust ja hoidsin 2 minutit vesivannis. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segasin. Sade praktiliselt ei lahustunud. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi ja sademe. Lisasin sademele 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka konts. HNO3, hapete liia eraldamiseks kuumutasin vesivannis kuni enam pruuni NO2 ei eraldunud ja lahjendasin 1,5 ml-ni. Kuna alglahuse värvus viitas nikliioonide olemasolule, otsustasin selle olemasolu esimesena kontrollida. Lisasin saadud 5 tilgale lahusele 6M NH3H2O lahust leelisese reaktsioonini ja 3 tilka
kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid asetan elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestan keemise algusest. 10 minuti pärast valan kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Kolvid võtan pliidist ja jahutan toatemperatuurini. Esimeses kolvis oli sinine värvus, teises kolvis juba helesinine, aga kolmandas sinist tooni üldse ei olnud, lahus oli helepunane. Kõik kolvid oli punase Cu2O sademega. Kõikidesse kolbidesse lisan indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevate lahusele violetse tooni. Kolbides olevate lahuste tiitrimine viin läbi 0,02 M CuSO4 lahusena kuni violetne värvus asendub püsiva roheka värvusega. Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 lahuse maht: I. 3,35 ml II. 31,45 ml III. 48,00 ml CuSO4 lahuse mahu järgi leian kaliibrimigraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1ml-s reaktsioonisegust võetud proovis: I. 3,0 mg/ml II
Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalon-lahused hoolikalt läbi.
1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH – Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl’I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud lahusele lisati lämmastikhapet happelise reaktsioonini. Eraldus hõbekloriidi valge sade.
1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl'I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud lahusele lisati lämmastikhapet happelise reaktsioonini. Eraldus hõbekloriidi valge sade.
Üsna kiirelt muutub katseklaasi sisu mustaks ning katseklaasi pinnale tekib metalse läikega sade. Seega võis sadeneda järgnevad sulfiidid, mis värvuvad mustaks: CoS, NiS, FeS TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S Co2+ + S2- → CoS ↓ Ni2+ + S2- → NiS ↓ Fe2+ + S2- → FeS ↓ Täielikuks sadestamiseks lisan veel paar tilka TAA-d ja hoian vesivannis paar minutit. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Lisan sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Sademes NiS ja CoS. Lahuses Fe2+. Eraldan sademe tsetnrifuugimisega ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan paar tilka konts. HCl ja paar tilka konts. HNO 3. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S 3NiS + 2HNO3 + 6HCl → 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutan vesivannil nii kaua, kuni ei eraldu enam pruuni lämmastikoksiidi
• Millistele tingimustele peab vastama filter? - Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool • Mis on tuhavaba filter? - filtrid, mis on vabastatud liigsetest mineraalainetest hapetega pesemise teel • Mis on sademe pesemine? - Sademe pesemise eesmärgiks on tema poolt adsorbeeritud lisandite ja emalahuse jääkide eemaldamine. • Mis on pesemise täielikkuse proov? - Tagab, et kõik vajalikud ioonid oleksid sademega lahusest välja tulnud • Mis on eksikaator? - Õhukindel klaasanum, mis tagab stabiilse keskkonna • Mis on muhvelahi? - Ahi, mis on mõeldud kõrgetele temperatuuridele, tuhastusahi • Millel põhineb neutralisatsioonimeetod? - Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega ja vastupidi e. HAPPE + ALUS = SOOL + VESI • Millel põhineb redoksmeetod? - Põhineb oksüdatsiooni astme muutumisel. • Milleks kasutatakse mõõtkolbi
SnS pruun [SnCl4]2- +2 H2S +4H2O SnS + SO42- + 4Cl- +12H+ SnS2 kollane Na2SnS3 + 2HCl SnS2 2NaCl + H2S CdS oranzikaskollane [Cd(NH3) 4]2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2- Sb2S3, Sb2S5 punakasoranz 2Na3SbS4 + 6HCl SB2S5 + 6NaCl + 3H2S 2[SbCl6]2- + 8H2S + 12H2O Sb2S5 + 3SO42- + 12Cl- + 40H+ A alarühma analüüs Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Aurustasin, kuni gaasi enam ei eraldunud. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta väävli sademe. Saadud lahusele lisasin ammoniaagi vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S
Selleks lisasin 4 tilgale lahusele hapestamiseks 1M H2SO4 , lisasin 3 tilka KI lahust ja 4 tilka tolueeni. Ekstraheerisin. Selle tulemusena muutus tolueeni kiht punaseks, järelikult võis väita, et tegu oksüdeerijaga. - Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle tulemusena ei moodustunud kollast sadet, seega ei leidunud lahuses otsitud anioone. Tegin katse Cl- tõestamiseks
Polükristalliline Ag2S sulfiidiooni määramiseks Mõlemas on Ag- ioonid piisavalt liikuvad et juhtida elektrit läbi tahke keskkonna PbS, CdS ja CuS koos Ag2S membraanid mis on selektiivsed Pb2+, Cd2+ ja Cu2+ F- elektrood: membraan koosneb lantaanfluoriidi kristallist, millele on lisatud EuF2 Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus Kasutamine · 1. Neutralisatsiooni reaktsioonid, kasutatakse klaaselektroodi, Võimalik tiitrida hapete segusid kui dissots. Konstant erineb 3 järku; · 2. Kompleksonomeetriline tiitrimine- katioonid EDTA lahusega, Cu soolad- Cu selektiivse elektroodiga; · 3. Sadestustiitrimine- kasutatakse metallilisi või membraan elektroode · 4. Redoks reaktsioonid- inertsed metall elektroodid
2𝑀𝑛 2+ + 5𝐵𝑖𝑂3 − → 2𝑀𝑛𝑂4 − + 5𝐵𝑖 3+ + 7𝑂2− 𝑀𝑛 2+ − 5𝑒 − + 4𝐻2 𝑂 → 𝑀𝑛𝑂4 − + 8𝐻 + oksüdeerija 𝐵𝑖𝑂3 −+2𝑒 − + 6𝐻 + → 𝐵𝑖 3+ + 3𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = 1,52 − 1,80 = −0,28 Katses 4 tuli valada katseklaasi ~0,5 mL KMnO4 lahust ja lisada sama kogus 1M H2SO4 ning spaatliga veidi tahket Na2SO3 kuni värvuse muutumiseni. Algne lilla lahus muutus värvituks valge sademega, tekkis Mn2+ ühend. 2𝐾𝑀𝑛𝑂4 + 5𝑁𝑎2 𝑆𝑂3 + 3𝐻2 𝑆𝑂4 → 2𝑀𝑛𝑆𝑂4 + 5𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 3𝐻2 𝑂 𝑆𝑂3 2− + 2𝑂𝐻 − − 2𝑒 − → 𝑆𝑂4 2− + 𝐻2 𝑂 oksüdeerija 𝑀𝑛𝑂4 − + 8𝐻 + + 5𝑒 − → 𝑀𝑛 2+ + 4𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = −0,93 − 1,52 = −2,45 Katses 5 tuli valada katseklaasi ~0,5 mL KMnO4 lahust ja lisada tahket redutseerijat Na2SO3
tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi. AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O Lisasin lämmastikhapet (prootoneid) ning kompleksühend lagunes ja hõbekloriid sadenes uuesti. [Ag(NH3)2]Cl + 2 H+ AgCl + 2 NH4 + 2) AgNO3 + KI AgI + KNO3 Joodi-ioonidega moodustus kollakas hõbejodiidi sade. 3) K2CrO4 + 2 AgNO3 Ag2CrO4 + 2 KNO3 Kromaatioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. Hg2+ - ioonide tõestusreaktsioonid
· Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks · Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalonlahused hoolikalt läbi. SO42- iooni kontsentratsioon: 10-4 M Kokkuvõte: Leidsin kraanivee üld- ja karbonaatse kareduse, mille tulemusel sain määrata tiitrimise teel vee kareduse. Vaatlesin vee kareduse muutumist ja katlakivi eralduse hulka kuumutamisel kolmel viisil. Esmalt vee kuumutamine keemiseni ning siis üldkaredust ja karbonaatset karedust määrates. Teiseks vee kuumutamine 15 kuni 20 minutit ja taaskord mõlemad karedustüübid
Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele. Elektrijuhtivus Mida rohkem vabu elektrone, seda rohkem juhib aine elektrit. Molekulaarne aine Kovalentse sidemega ained. Mittemolekulaarne aine Ioonilise või metallilise sideme puhul. Elektrolüüdi lahused 1) Mitteelektrolüüdid Ained, mis ei anna lahusesse ioone. (Sademega ained) Nt. destilleeritud vesi, alkoholid. Elektrolüüdid -Sisaldavad vabu laengukandjaid ja dissotseerub lahuses osaliselt või täielikult ioonideks. Jaotatakse: Nõrgad elektrolüüdid Jagunevad lahuses osaliselt ioonideks (Nõrgad happed ja alused Nt. H2CO3, HNO2, H2O, H2S ) Tugevad elektrolüüdid Jagunevad lahuses täielikult ioonideks (Tugevad happed ja alused Nt. HI, HBr, HClO3, Na, K, Ca , H2SO4 )
Missisiiniliseks koonuseks. Ta kujutab endast koonusekujulise kogutud materjali. Juning (1958) väidis, et hall ibejas savi kuulub pleistotseenile, mis oli tõestatud radioloogiliste meetodite abil, samuti ka paleontoloogiliste andmete abil. Missisipiline koonus oli formuleeritud tänu suure koguste savi sademete väljaviimisele. Nad olid laiendatud Mehhiko lahe põhjal. Mehhiiko lahe abüssaalne tasandik osaliselt kaetud sademega, millised on iseloomulikud Missisipilisele koonusele. Sigsbi tasandik on täiuslikult sile. Juning (1962) on märganud, et see on vist üks kõige tasandiline piirkond ookeanide põhjal. Tema gradient ei ületa 1:8000. 4. GIDROLOOGILINE TÖÖKORRALDUS Joonis 3: Soolsus Mehhiko lahes Veemassid. Põhiline vee sissevool Mehhiko lahes teostatud tänu Jukataania lahele, mille kärestiku sügavus on 1500-1900m. Kärestiku sügavus paneb kindlaks suurima sügavuse, kuni
Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S 2NH3 H2O + H2S → (NH4)2S + 2H2O Sulfiidide sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Sademes: NiS ja CoS Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ III-V rühma katioonide lahus + NH4Cl + NH3 H2O, TAA Sademes CoS, NiS, FeS, MnS, Lahuses IV-V
Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml
Kell: 9:19 4. Viie minuti pärast võtta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ning loksutada hoolega. Korrata veel kaks korda 5-minutiliste intervallidega, st 10. minutil ja 15. minutil. Kell: 9:24, 9:26-9:31, 9:32-9:37, Proovidega katseklaasid jätta sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Seejärel panna valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, varustada need väikeste plastik/klaaslehtrite ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml
veega. Pesuvee valmistamistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 2 tilka k HCl-I, 2 tilka TAA ( ja kuumutada). Pesemiseks lisatakse sademele 1-2 ml pesuvett, segatakse ja tsentrifuugitakse. Pesemine on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. P 2.3 A-alarühma analüüs Sulfiide sade lahustatakse HNO3-s.Selleks lisatakse pestud sademele tsentrifuugiklaasis lähtuvalt sademe kogusest mõned tilgad k HNO3 ja vett (sademega võrdse mahuni). Soojendatakse vesivannis keemiseni ja keedetakse seni, kuni kogu seda on reageerinud ning pruunikat NO2 enam ei eraldu. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+-ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+ ioonidest Saadud lahusele lisatakse NH3H2O tugevalt selge aluselise reaktsioonini selge ammoniaagi lõhnani ja soojendatakse
SULFHÜDRÜÜLI- e TIOOLREAKTSOON Näitab Cys esinemist valgus 1.Panin katseklaasi 2ml Pb(CH3COO)2 0.5% 2.Lisasin tilgakaupa 10%-list Na OH kuni tekkiv sade kaos ja moodustus naatriumplumbaat 3.Lisasin 1ml munavalgu 4.Loksutasin ja soojendasin 1 minut, seejärel panin statiivi Soojendamisel lahus algas muutuma prunikasmustaks ning pärast soojendamist muutus täiesti prunikasmustaks kolloidse sademega => tsüsteiinis (Cys) sisalduv SH rühm moodustus leeliselise hüdrolüüsi tõttu tumepruuni PbS sademe => valgus on Cys aminohape. VALKUDE SADESTAMINE TRIKLOROÄÄDIKHAPPEGA TKÄ denatureerib valke valkude eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1ml munavalgu 2.Lisasin 1 tilk CCl3COOH lahust 3.Loksutasin Tekkis valge sade => valk denatureeris => on olemas valgud, kuna see reaktsioon eraldub valgud madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest.
min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Mitte kuumutada! Sademes: NiS ja CoS. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs: Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts. HNO3. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutatakse vesivannis kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldu ja lahjendatakse veega 1-1,5 ml-ni. Saadud lahust kasutatakse Co2+ ja Ni2+ -ioonide
K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Valasin nelja katseklaasi ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) Lisati 6-8 tilka 0,5M NH3·H2O vesilahust CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 - helesinine hägune lahus. Lisasin 15 tilka 6M NH3·H2O vesilahust: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O selge, sademeteta tumesinine kompleks b) Lisasin 4-6 tilka 0,2M NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 Tekkis vask(II)hüdroksiidi sademega helesinine lahus c) Lisasin 4-6 tilka 0,5M NH4Cl lahust CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi. d) Panin katseklaasi Zn graanul Zn pinnale tekkis vasekiht CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Jagasin katses 2.1 saadud lahuse kahte katseklaasi a) Lisasin 10 tilka 2M NaOH lahust. Kompleks lagunes, tekkis sinakas sade [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH Cu(OH)2+NaOH + 4NH3 b) Panin katseklaasi Zn graanuli
Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Co2+ + (NH4)2S CoS + NH4+ Ni2+ + (NH4)2S NiS + NH4+ Fe2+ + (NH4)2S FeS + NH4+ Mn2+ + (NH4)2S MnS + NH4+ Zn2+ + (NH4)2S ZnS + NH4+ Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust, segatakseja tsentrifuugitakse. Mitte kuumutada! Säilitatakse nii sade kui lahus. Sademes: NiS ja CoS. Tekkis must sade. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts. HNO3. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S 3NiS + 2HNO3 + 6HCl 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S
jäetakse 5 minutiks seisma. · Tekkis globuliinide sade. Sade filtreeritakse filterpaberiga. Saadud filtraadile lisatakse kristallset (NH4)2SO4 kuni küllastatuse saavutamiseni. (lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. · Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega, selgus, et albumiinide sadet on vähem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine.
b) K3[Fe(CN)6] + Cd2+ - lahusesse tekib oranžikas sade, lahus ise kollane. Cd3[Fe(CN)6]2 sademe teke tõestab, et lahuses eksisteeris [Fe(CN)6]3- kompleksioon. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katse 3. Seitsmesse katseklaasi valasin Fe3+, Zn2+, Cu2+, Co2+, Ni2+, Pb2+ ja Al3+ ioone sisaldavat soola lahust. Neile lisasin tilkhaaval 0,1 M NaOH lahust kuni tekkis sade. Tekkinud sademete värvused on tabelis 1. Sademega lahused jagasin võrdselt kahe katseklaasi vahel, et ühte lisada konts. NaOH ja teise konts. NH3*H2O. Hüdroksokomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NaOH lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Zn(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidotsinkaat [CoOH]Cl↓ + NaOH → Co(OH)2 (roosa)+ NaCl – hüdroksiidokoobalt(II)kloriid
poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Loksutasin katseklaasi hoolikalt, lisades vahepeal hulka soolakristalle, kuni sool enam ei lahustunud. Sain rohkelt sadet, mis vajus põhja. Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes globuliinide sadet albumiinide sademega täidetud katseklaasi, võis järeldada, et munavalgus on rohkem albumiine, kui globuliine. Esimesel korral laguneb kõrgem struktuur (globuliin) ning teises etapis temast järgmine molekulaarne struktuur (albumiin). 1.1.7. Valgu termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kahte katseklaasi panin kummassegi ~2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin juurde 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutades sain äädikhappe
016 mol/l * 278 g/mol = 4.5 g/l ühendile valemiga AxBy järgmiselt: st. küllastunud lahus sisaldab 1-s liitris 4.5 g lahustunud PbCl2 AxBy D x Am+ + y Bn- Ühise iooni efekt ja lahustuvuskorrutis Kui meil on näiteks tegemist PbCl2 sademega, mis on tasakaalus lahuses olevate ioonidega: KL = [Am+]x * [Bn-]y PbCl2 D Pb2+ + 2 Cl Lahustuvuskorrutiste väärtused on toodud tabelites käsiraamatutes. ja lisame sellele lahusele mõnd hästi lahustuvat kloriidi näiteks NaCl, siis nihkub
Sadestumise protsessi mõjutavateks teguriteks on hüdrofiilsus, laeng, molekulmass jne. Töö käik: 2ml munavalgu lahusele lisatakse 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5min seisma. Tekkis globuliinide sade, millest ½ filtreeritakse. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Moodustus albumiinide sade, mille võrdlemisel globuliinide sademega võime järeldada, et globuliinide hulk on suurem. Järeldus: Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, kuid albumiinid küllastunud lahuses. Küllastunud lahuses tekkis suuremal hulgal sadet kui poolküllastunud lahuses, seega on munavalgus albumiinide rohkem albumiine kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureeruvad kõik valgud, kuid vastav temperatuur oleneb
Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises. 19. Mis on mikstuur? Kuidas manustatakse? Mikstuur (Mixtura) on seespidine või välispidine kombineeritud vedel ravimvorm, mis võib sisaldada lahustunud ja lahustumatuid aineid, leotisi, keediseid, tinktuure, ekstrakte jm. (Viimasel ajal valmistavad mikstuure ka tehased, aga nendele on lisatud konservante. Erinevus lahusest sisaldavad rohkem kui kahte komponenti, võivad olla hägused ja sademega. Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada.) Manustatakse seespidiselt supilusikaga. 20. Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks
Valgu lahus muutub roosaks kuni tumepunaseks. Töö käik 2 Võtan 2 katseklaasi. Ühele valan 1 ml munavalgu lahust ja teisele 1 ml zelatiini lahust. 3 Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi. 4 Munavalgu lahus muutus valgeks ja häguseks. Zelatiini lahus jäi endiselt värvituks. Soojendan reaktsioonisegu 40-50 -ni. Munavalgu lahus muutus roosaks ja selles on roosakas paks sade. Zelatiini lahus muutus heleroosaks. Järeldus Munavalk muutus roosaks roosa sademega, aga zelatiin muutus heleroosaks. Järelikult, munavalgu lahus sisaldab türosiini, aga zelatiin seda ei sisalda. Reaktsioon võib lugeda positiivseks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused Positiivne tioolireaktsioon näitab Cys esinemist valgus. Cys radikaal sisaldab aga (SH) grupi, mis allub hõlpsasti leeliselise hüdrolüüsile, ja annab sulfiidioone. Pb2+ - ioonide juuresolekul need moodustavad tumepruuni PbS sademe
soolast välja Katse 3.4 Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused Valada kahte katseklaasi a´1 mL MgCl 2 või MgSO4 lahust ja lisada 0,05 mL (1 tilk) 2 M KOH või NaOH lahust. Milline ühend sadeneb? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. MgSO4 + 2NaOH → Mg(OH)2 ↓ + Na2SO4 Mg2++ 2OH+ → Mg(OH)2 ↓ Nüüd lisada ühte katseklaasi HCl või H2SO4 lahust, teise NH4Cl või (NH4)2SO4 lahust kuni sademe lahustumiseni. Mis toimub sademega kummaski katseklaasis? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) vähedissotsieeruvate ühendite teket. Mg(OH)2 ↓ + 2HCl → MgCl2 + H2O sade lahustub Mg(OH)2 ↓ + 2H+ → Mg2+ + 2H2O Mg(OH)2 ↓ + 2NH4Cl → 2NH3⋅H2O + MgCl2 sade lahustub Mg(OH)2 ↓ + NH4+→ 2NH3⋅H2O + Mg2+ Katse 4 Valada 6 katseklaasi 1 mL järgmiste soolade lahuseid: MnSO 4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Hapestada lahused 2..
_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel. Sademe tekkimine või lahustumine -sade tekkib kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise kui küllastunud lahusele lisada sademega ühist iooni sisaldava aine lahust, nihkub tasakaal sademe tekke suunas. Vee karedus Ca2+, Mg2+üldkaredus mööduv karedus (e. karbonaatne karedus) Ca(HCO3)2 CaCO3 (t) + CO2 (v) + H2O püsiv (jääv) karedus CaSO4, MgSO4 ja teised soolad. KompleksühendidKeemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on
pH<2- happe viga 94. Potentsiomeetriline tiitrimine. Mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust titrandi ruumala muutudes. Täpsem kui indikaatoriga tiitrimine 95. Potentsiomeetrilise tiitrimise kõverad (normaal-, diferentsiaal- ja teise tuletise kõverad). 96. Potentsiomeetrilise tiitrimise eelised. · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus 97. Potentsiomeetrilise tiitrimise kasutamine. 1. Neutralisatsiooni reaktsioonid, kasutatakse klaaselektroodi, Võimalik tiitrida hapete segusid kui dissots. Konstant erineb 3 järku; 2. Kompleksonomeetriline tiitrimine- katioonid EDTA lahusega, Cu soolad- Cu selektiivse elektroodiga; 3. Sadestustiitrimine- kasutatakse metallilisi või membraan elektroode 4
K4[Fe(CN)6] + 2 NiSO4 Ni2[Fe(CN)6] + 2 K2SO4 lahusesse moodustus K4[Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuse reageerimisel Ni2[Fe(CN)6] sade. Ni2[Fe(CN)6] andis ka lahusele helekollas värvuse. Ni2[Fe(CN)6] + 12 NH3 x H2O [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6] + 12 H2O Ni2[Fe(CN)6] sademest tekkis reaktsioonil NH3 x H2O-ga kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend. 6. Kokkuvõte või järeldused [Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuste reageerimisel tekkis valge Ni2[Fe(CN)6] sade. Sademega lahusele ammoniaagi vesilahust lisades sade kadus ning moodustus lahustuv kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6]. Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone 7.1 Katioonide tõestamine lahuses. 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide kindlastegemine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeCl3, K4[Fe(CN)6] (kollane veresool) lahus, 3
kollase kristalse PbCrO4 sademe. Pb+2 + CrO4-2 PbCrO4 Vask(II)ioonide Cu+2 tõestamine. Ammoniaakhüdraadi NH3 · H2O lahuse lisamisel sadeneb rohekassinine Cu(OH)2, mis reaktiivi edasisel lisamisel lahustub ja tekib rukkilillesinine kompleksioon [Cu(NH3)4]+2. Cu+2 + 4NH3 · H2O [Cu(NH3)4]+2 + 4H2O IV rühma sademe lahustamine ja analüüsi käik. IV rühma ioonide tõestamine on süstemaatiline analüüs järgnevas järjekorras. 1. Lisa tiiglis sademele 6M HNO3 lahust (sademega võrdselt) ja kuumuta tõmbe all.Lahustuvad PbS ja CuS.Järele jääb HgS sade, võib tekkida ka vaba väävel S (kollaks või pruunikas kämp).Eralda sade ja tekkinud lahus. 2. Sadet töötle HgS lahustamiseks tiiglis kuningveega HNO3+3HCl tõmbe all aurutades.Väävel ei lahustu ja visatakse ära.Saadud lahusest (vajadusel lisa vett) tõesta Hg+2. 3. Lahusele, mille said 1. punktis, lisa tiiglis 3-4 tilka konts. H2SO4.Sadeneb PbSO4
· luuakse alus õlle säilivusele, sest humalas sisalduvad ained on antiseptiliste (konserveerivate) omadustega · Humalas sisalduvad ained aitavad kaasa kuuma sademe moodustumisele virde keetmisel ning vahu moodustamisele ja vahu püsivusele Soovitav on humalaid lisada keevale virdele mitmes jaos: · keetmise algul (~1/4) - suurem osa selles olevatest kibeainetest sadeneb välja koos valgu sademega, · 30 min. peale keetmise algust (~1/2) - selles olevatest kibeainetest isomeriseerub kõige suurem osa, · 20 - 40 min. enne keetmise lõppu (~1/4) - selles osas olevad kibeained annavad õllele meeldiva kibeduse ja vajaliku aroomi. Käärimisel väheneb kibeainete sisaldus õlles, mille põhjuseks on: · Kääriva õlle pH alaneb, mistõttu väheneb kibeainete lahustuvus ja need sadestuvad välja
Segudel puudub püsiv koostis. Segusid saab kas täielikult või osaliselt lahutada koostisaineteks füüsikaliste meetoditega (nt filtreerimine, aurustamine, destillatsioon). Segu võib olla: homogeenne - koostis on sama igas väikeses segu koguses, koosneb ühest faasist (puhas õhk, lahus). Osakeste suurus segus on < 1 .m. heterogeenne koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, koosneb mitmest erinevast faasist: gaas-tahke, vedelik-tahke, tolmune õhk, lahus sademega. Segu erinevad osad võivad olla ka erinevas olekus (veeaur-vesi-jää). Mõõtmine Mõõtmine - mingi suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga). Reaktsioonivõrrandid Reaktsioonivõrrand väljendab alati: reaktsioonis osalevate ainete keemilist koostist ; reaktsioonis osalevate ainete omavahelisi moolsuhteid (reaktsioonivõrrand peab olema tasakaalustatud!) Reaktsioonivõrrand väljendab vajadusel: reaktsioonis osalevate ainete olekuid (vesilahus,
See on vajalik, sest alati pole võimalik vältida kolloidosakeste teket sel juhul kolloidsadet koaguleeritakse (kuumutatakse lahust, lisatakse elektrolüüti, vanandatakse), mis toob kaasa suurema läbimõõduga sademeosakeste tekke. 38. Mida nimetatakse kaasasadenemiseks? Milliseid liike kaasasadenemist esineb? Kaassadenemine on nähtus, mille korral osakesed, mis oleksid tüüpiliselt sadestustingimustel lahustuvad, kantakse koos tekkiva sademega lahusest välja. Kaassadenemise liigid: adsorptsioon pinnale, segakristallide teke, sulundite teke. 39. Homogeensest lahusest sadestamine. Näiteid selle meetodi kasutamise kohta. Milliseid eeliseid omab homogeensest lahusest sadestamine tavalise sadestamise ees? Sadestamine homogeensest lahusest ehk sadestamine tekkiva reaktiivi meetodil on meetod, mille korral sadestav reaktiiv tekib (või lahuse pH muutub) kogu lahuses ühtlaselt mõne (suhteliselt aeglase) keemilise reaktsiooni tulemusel
silunud; 5) õhutamisega võidavad kõige rohkem parkaineterohked veinid, sest hapnik muudab taniinide karedust pehmemaks; 6) õhutamine lihvib kõiki veini omadusi, avab veini aroomi ja maitset, häälestades küpsusstaadiumis veini tippvormi; 7) punasel 20 aasta vanusel veinil võib põhjas olla sade. Harva võib sadet leiduda noore punase veini põhjas, näiteks Rhone`i tootja Jaboulet Aines ei filtreeri oma veine. Sademega veine pead dekanteerima. 177 Reeglistik veini serveerimisel: säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi; vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade; tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna
annaabi.ee 
