toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre. Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele
10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11.Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid?+ 12.Linnaste keemiline koostis: mis on põhiline koostiskomponent? 13.Milliseid nõudeid esitatakse pruulimiseks kasutatavale veele? 14.Milleks kasutatakse humalaid? Miks kasutatakse ainult emastaime? 15.Milliste kahte rühma jagatakse pärme? Kuidas nad erinevad üksteisest? 16.Kuidas jahvatatakse linnaseid? Erinevad jahvatusmeetodid 17.Meskimine; milleks kasutatakse erinevaid meskimisrežime? 18.Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad, temperatuuride optimumid 19.Milleks virret filtreeritakse? 20.Filtreerimine filterkatlas 21.Keetmise eesmärk 22.Virdekeedu katlad 23.Millest sõltub lisatava humala kogus? 24.Mida kasutatakse kuuma virde selitamiseks? 25.Kuidas töötab Whirlpool? 26.Kuidas virret jahutatakse? 27.Milleks virret aereeritakse? 28.Virde kääritamine. Käärimise faasid
liitrit ära ja üks osa jääb ka käärimise ajal tekkinud sademesse. Samuti tuleb seda teha rahulikult, ilma sorinata, et hoida virre hapnikuvaba. Enne jahutamist mõjub virde õhustamine õlle kvaliteedile halvasti. Üldiselt võetakse algul vett pool kogusest. Kui soovid teha 10 liitrit õlut, võtad 5 liitrit vett. Temperatuuri tuleb hoida, mis tähendab, et meskimist tuleks teha pliidi või põleti peal. Humalad koduõlle valmistamiseks Meskimine läbi, virre käes, algab keetmine. Nüüd ajad virde keema ja vastavalt retseptile lisad humalat. Tähelepanelik peab olema ülekeemisega. Tavaliselt kasutatakse pritspudelit, milles on vesi. Kui näed, et vaht kerkib, siis pritsid vett peale ja vaht muutub taas raskemaks ja vajub alla tagasi.
Tekivad lõhna- ja värvained (melanoidid). Idujuured tuleb kuivatatud linnase küljest eemaldada kohe peale kuivatist väljumist, sest: Need on väga hügroskoopsed ja võivad ümbritseva õhu niiskuse toimel uuesti niiskuda Nad sisaldavad õlle maitset halvendavaid ebameeldivaid kibedaid ühendeid Oma intensiivse värvi tõttu, põhjustavad nad õlle tumenemise · Kuiva linnase laagerdumine 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe Põhilised etapid: 1. Meskimine 2. Virde keetmine 3. Fermenteerimine 4. Laagerdamine 5. Villimine 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? Linnaseveski Meskitank Virdekeedu katel Sadesti Jahuti Aeraator, kas padrunid või tornid. Tänap aeraator koos jahutiga Kääritustank Laagerdustank Filtraator Villimisliin 5. Leotamise eesmärk Odra niiskus säilitamisel on keskmiselt 14%. Sellise niiskusega tera ei idane. Idanemise alustamiseks peab tera vee sisaldus olema vähemalt 37%
Kuivatamine-karameeliseerumine-kibe 2. Milleks on oluline a-amülaasi ja b-amülaasi süntees? alfa-amülaas lõhtustab tärklist maltoosiks, beeta-amülaas Lihtsate, kergeltfermenteeruvate suhkrute tekke eest vastutav beeta-amülaas 3. Mis juhtub amülaasidega kui temperatuur tõuseb väga kõrgeks? denatureeruvad 4. Milleks ja kuidas kasutatakse linnast? Õlle tegemiseks, see on Saksamaa seadustega reguleeritud. Meskimisel. Linnastest eralduvad ka valgud. 5. Mida kujutab endast meskimine ja millised protsessid seal toimuvad? Kuidas on need olulised õlle valmistamiseks? Meskimise eesmärk on tärklise, valkude jt muutmine käärituspärmi poolt absorbeeritavateks toiteaineteks. Linnase jahvatamine ja hüdrateerimine Valkude hüdrolüüs proteaaside poolt Tärklise geelistumine Tärklise hüdrolüüs 6. Miks on vajalik tärklise geelistumine? Selline omadus voimaldab kasutada tärklist paksendina ehk stabilisaatorina, mis tagab
· Jahvatise jämedus on oluline: sõltub linnase modifitiseeriumise tasemest, jahust lahustub virdesse rohkem toitaineid, kuid jahu ise võib tekitada hilisemal filtreerimisel probleeme, jäme jahvatis on hea filtreeriv materjal, kuid sealt ei lahustu piisavalt palju toitained tavaliselt tagab jahvatamine 3-e jämedusega linnase osad: jahu, peen ja jämedad oskaesed · Peale jahvatamist segatakse jahvatatud linnased meskimisveega ja pumbatakse meskikatlasse MESKIMINE · On meski( vesi+õige suuruse ja tervete linnasterade kestadega jahvatatud linnas) temperatuuri reguleeritud muutmine · Töö meskikatlas teevad ära linnase ensüümid, mis on olemuselt: on oma olemuselt valgud, toime sõltub ka temperatuurist- liiga madalal temperatuuril ei tööta ja liiga kõrgel lagunevad, toime sõtub ka pH-st , peab olema võimalik reguleerida meskivee pH-d. Võtavad osa biokeemilistest reaktsioonidest katalüsaatorina. MESKMIMIST MÕJUTAVAD:
Linnasel on idandatud ja kuivatatud oder ja Eesti linnased on õlletootmiseks väga sobivad. Oder leotatakse kõigepealt vees keskmiselt 48 tundi. Seejärel pannakse terad idanduskastidesse 5-7 päevaks. Seal aktiveeruvad fermendid, mis hiljem aitavad muuta tärklist linnasesuhkruks. Peale idandamist linnased kuivatatakse. Kuivatamisel saavutavad linnased värvi ja maitse, mis hiljem määravad ära õlle omadused. Kuivatatud linnased on valmis õlle pruulimiseks. Meskimine Pruulikojas linnased jahutataksse ja segatakse meskikatlas veega. Segu kuumutatakse kuni 750C. Meskimise käigus linnastes olev tärklis muudetakse linnasesuhkruks. Seejärel lastakse meski filtrikatlasse, kus lahustumatud sõklad filtreeritakse välja, nii jääb ainult selge vedelik- õllevirre. Nüüd keedetakse virret keedukatlas koos humalatega 1-2 tundi, mille käigus humalavaik lahustub ja anna õllele tema iseloomulikud omadused ja tasakaalustatud maitse
· Extra, Napoléon, Vieux, Vieille Réserve jt - vanus algab kuuest aastast. · XO - enamasti üle kahekümne aasta vanad. Nimetus - tuleneb põhimõttest, et konjakit võib valmistada ainult ühes kindlas piirkonnas Prantsusmaal Cognaci linnas ja maakonnas. Konjaki valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas. 26. Õlle valmistamine ja kääritamise meetodid. Toorained. Õlle valmistamine 1. Meskimine - jahvatatud linnase ja vee segu töötlemine vastava temperatuurigraafiku järgi. 2. Filtreerimine meskist võetakse ära vedelik ehk algvirre; massi pestakse veel kuuma veega, mis samuti eemaldataks; alles jääv mass, nn raba, müüakse loomasöödaks. 3. Keetmine virre keedetakse, see selgineb ning lisatakse humalad 4. Selgindamine virre pannakse pumpade abil pöörlema, sade ja hägu kogunevad mahuti keskele, raskemad