DIATOMEE ANALÜÜS PALEOGEOGRAAFILISTES UURINGUTES Referaat Tallinn 2014 Sisukord 1.Diatomeed..................................................................................................................3 1.1Üldiseloomustus ja evolutsioon............................................................................3 1.2Ehitus....................................................................................................................3 1.3Paljunemine..........................................................................................................4 1.4Levik...
temperatuuril1710 °C ja keebtemperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia · Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena(kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. · Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. · Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. Ränikivi · Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev settekivim · Peale kvartsi võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Leidumine · Ränikivi leidub maakera pinnal väga laialdaselt: oletatakse, et ta moodustab 1/3 maakera
massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. RÄNIKIVI Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim. Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne. Värvuse annavad mitmesugused lisandid. Ta on nii kõva, et teras ega klaas tema peale ei hakka
omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega, Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selgitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine
mg/l. Päevas saame toiduga 18-1200 mg räni. Arvatakse, et elu kujunemise algetapil oli räni üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga. Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%. Räniorganismides võib ränisisaldus olla üle 10%. Nüüdisaegsed räniorganismid kuuluvad suheliselt lihtsate hulka. Nendeks on diatomeed ehk ränivetikad, rediolaarid (kiirloomad), kelle skeletid on üles ehitatud merevees sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet
ränist; () moodustunud heksagonaalsetest plaatidest 4 Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Ehitustüüp: (x) dorsoventraalse ehitusega; () kerajad; () niitjad; () hulkraksed; (x) monaadsed; () kokkoidsed Kloroplastid on: () koondunud raku keskosasse; () arvult 1-2 ja need on suured ja hõlmised; (x) palju ja need on raku perifeerias; () koondunud viburi lähedusse Bacillariophyceae e diatomeed e ränivtikad Vegetatiivsete rakkude ehitustüüp: () hulkraksed; (x) kokkoidsed; () niitjad; (x) koloonialised; () heterokontsed monaadid Viburiga vormid esinevad: () ainult mageveeliikidel; () ainult mereliikidel (x) ketasränivetikate sugurakkudel; () sulgränivetikate zoospooridel; () ainult planktilistel vormdel Levik: () peamiselt magevees; () peamiselt riimvees; () peamiselt meres; (x) võrdselt nii mere kui
13 Paleogeeni meredes. Oma teise õitsengu saavutasid riffe ehitavad korallid, kes olid loovutanud oma domineeriva rolli Kriidi ajastu keskel rudistidele. Paleotseenis oli korallriffe veel vähe, mis viitab sellele, et nad ei taastunud kiiresti. Eotseeni soojas kliimas levisid korallid taas laiaulatuslikult. Suur osa lubi nannoplanktonist kadus Kriidi ajastu lõpus, mitmekesistus aga uuesti Paleogeenis. Ränivetikad (diatomeed) ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka täiesti uusi vorme. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid, kes asendasid Mesosoikumi meredes elanud roomajatest "merekoletisi"
esindatud ainult üksikute liikidega. Kõige tavalisemad on merelise päritoluga nannoplankterid Ebia tripartite, mille levila ulatub Soome skäärideni ja Distephanus speculum, mis esineb Läänemere lõuna- ja keskosas. 3. Rohevetikad üherakulised või koloniaalsed mageveelise levikuga vetikad, on Läänemere planktonis esindatud väheste liikidega. Arenevad soojal aastaajal. 4. Ränivetikad ehk diatomeed on üherakulised või koloniaalsed vetikad, mille kahest poolmest koosnev koda sisaldab rikkalikult räni. Ränivetikad on riimvees esindatud suurema arvu liikidega kui meres või magevees. Sellega seletub ka ränivetikate liigiline rohkus Läänemere planktonis. Kõige massilisem arenemine langeb külmale aastaajale, eriti kevadele. Fütoplanktoni liigiline koostis ja levik sõltub soolsusest, temperatuurist ja ka vee liikumisest.
pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. o Kombineeritud · Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega o Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust o Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik. Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise ja temperatuuri vastupidavusega. Neil on pikk kasutusiga. Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või perforeeritud laseriga õhukest metalllehest. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid 5
Seega laskuvad nad päevaks madalamatesse veekihtidesse ja öösel tulevad ülemistesse veekihtidesse toituma. Keegi ei tea. Fütoplankton: Neil peab olema mahu suhtes suur pind, et anorgaanilisi aineid veest difusiooni teel kätte saada. Kogu elu käib läbi rakumembraani. Fütoplanktoni koostises on tavaliselt väikesed organismid, kelle diameeter on alla 1mm. Jaotus suuruse järgi: Mikroplankton: 20-200 mikronit (enamik ränivetikaid ehk diatomeed) Nanoplankton: 2,0-20 mikronit (enamik viburvetikaid) Pikoplankton: 0,2-2,0 mikronit Femtoplankton: alla 0,2 mikroni (bakterid ja viirused) Ränivetikatel, mis domineerivad mikroplankroni hulgas, on protoplasma (Protoplasma on organismi raku elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis
annaabi.ee 
