Vesinik avastati esimest korda 1766 aastal Inglise füüsiku ja keemiku Henry Cavendishi poolt. Vesinik on tähtede põhiline koostisosa. Kui vesinikule mõjub rõhk, mis on 500 000 korda tugevam kui maa atmosfääri oma, muutub vesinik tahkeks Midagi põnevat Vesinikuga Vesinikuga kaasneb kaasneb suur suur tule- tule- ja ja plahvatusoht. plahvatusoht. Reaktsioon Reaktsioon hapnikuga hapnikuga eraldab eraldab soojust, soojust, mistõttu mistõttu vesinik vesinik õhus õhus või või hapnikus hapnikus põleb põleb ja ja ta ta segud segud hapnikuga hapnikuga või
Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja kergestisüttivad gaasid või aurud või tekib isesüttimine. Sisu võib kuumutamisel plahvatada.Mitteplahvatavas olekus lõhkeainel tekib plahvatusoht lahjendi kao korral. Isesüttivad tahked ained. Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase. Klass 5 3 Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid jaguneb seega kahte alaklassi. Oksüdeerivad ained
alalist tuletöö kohta on takistatud. (2) Alaline tuletöö koht vastab vähemalt järgmistele tingimustele: 1) tuletöö koha tarindid ja piirded on kas mittepõlevast materjalist või kaitstud süttimise eest; 2) tuletöö koha sisustus ei ole põlevast materjalist; 3) tuletöö kohas ei hoita ega töödelda põlevmaterjali; 4) tuletöö koht on tulekindlalt eraldatud ruumist, kus hoitakse põlevmaterjale või kus toimub tegevus, millega võib kaasneda tule- või plahvatusoht. 3. Tuletöö koha ettevalmistamine (1) Töödeldav osa või detail viiakse võimalusel alalisse tuletöö kohta või ohutusse kaugusesse igasugusest põlevmaterjalist. Juhul kui seda ei ole võimalik teha, võetakse tuletöö tegemiseks tarvitusele abinõud tulekahju tekkimise vältimiseks. (2) Tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö
vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Osoon Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust.Osoon kondenseerub temperatuuril 112°C siniseks vedelikuks. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui
saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed onanaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed onjäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. Olmejäätmed onkoduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Pildid
Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6 Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus Emotsionaalne ülekoormus Töö monotoonsus Halvasti organiseeritud töö
reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed; Lekked; Väljalaske müra; Kondensaat; Võimalik kolvikäigu ebaühtlus; Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 7. Torude tugevusarvutus Torukäänakul hüdrostaatilise rõhu jõud võrdub vektorite summaga Kui torustik tõmmet ei talu, tuleb jõud vastu võtta käänakutoega
Kahjuks on hapnin anaeroobsetele organismidele mürgine. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%- ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama
1. Õhuniiskus 2. Õhuliikumise kiirus 3. Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel õhuniiskus 30-70% Kokku puuted pindadega. Mänguväljakutel on liuväljad libedad ning kuna liuväljad on tehtud plastmassist, siis päike kahjustab ning teatud aja jooksul tuleb need vahetada. Miski pole igavene. Keemilised tegurid: 1. Lämbumisoht inimene ei saa hapniku kätte. (N: teine laps tõmbab mänguhoos kilekotti pähe) 2. Tule -ja plahvatusoht. Tikud ei tohi olla väikelastele kätte saadaval. Tikkudega ümber käimist tuleb õpetada lastele. Samuti tulemasinad ei ole mänguasjad, need sisaldavad gaasi. Raketid on ohtlikud lastele. 3. Toksilisus need ained ei tohi olla lastele kättesaadavad. (Pesupulbrid, pesugeelid, nõudepesu tabletid, pesuloputusvahendid, domestos, saniit, galgon jne.. ) 4. Lokaalne toime sissehingatava õhuga. (N: happe, katlakivi eemaldaja, äädikas) 3
samuti maandatakse vajadusel töötajad ja nende riided. Läbi maandusjuhtme suunatakse tekkivad laengud maasse, enne kui need jõuavad laengut koguma hakatagi. Kõige efektiivsem oleks muidugi elimineerida elektrostaatilised väljad neid mitte genereerides. Viimaseks abinõuks on tehnilised lahendused tundlike seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast tulenevaid ohte: süütamis-/plahvatusoht ja mõju inimestele. Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes. Töötajate kaitse
suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Funktsioon inimorganismis Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Kasutatud kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng041.pdf
viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. ·Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. ·Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. ·Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 5.Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll Ettevõtted peavad oma aastaaruandes
2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb nimetamisväärsel määral eri tuleohuklassidesse kuuluvaid tehnoloogilisi protsesse, tuleb neid toiminguid ruumi eri osades käsitleda kuuluvana eri tuleohuklassidesse. Tuleohuklassid määratakse (märgitakse) ehitusprojekti joonistele. Plahvatusohtlik ruum tuleb võimaluste piires paigutada hoones kas välisseina äärde või
patendid Watti aurumasinasse Birminghamis, Inglismaal. Watti aurumasina tõhususe suurenemine viis selle üldise aksepteerimiseni ja tööstuses kasutamiseni. Järgmine uuendus tõhususe suurendamiseks tuli ameeriklaselt Oliver Evansilt ja inglaselt Richard Trevithickilt. Nad kasutasid uuendusena suure survega auru. Trevithick ehitas edukalt tööstusliku kõrgrõhuga masina, mida tuntakse ka Cornishi masinana. Surve suurenemisega tuli ka suurem plahvatusoht, sest masinad ei suutnud sellele suurele survele vastu pidada ja lõhkesid. Kõige tähtsam viimistlus selle suure survega aurumasina juures oli ohutusventiil, mis lasi välja üleliigse surve. Nicolas-Joseph Cugnot demonstreeris esimest niiöelda automobiili, mis liikus auru jõul. Auto küll ei olnud eriti edukas, kuid kasulikuks osutus see mootor hoopis aurutraktorite peal, mis osutus suureks abiks farmitöödel. 1802
pindade kasutamine on keelatud. EVAKUATSIOONIPÄÄSUD JA -TEED Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Öösel või tumedal aastaajal ehitusplatsil väljas kasutatakse prozektoreid, siseruumides kunstlikku valgustust. TULE- JA PLAHVATUSOHT Töö ehitusplatsil peab olema korraldatud nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral, töötajad peavad neid ka läbi lugema ja teadma, kuidas tuleb käituda vastava ohu korral. Töötervishoiu nõuete kohaselt ehitusplatsid oleks vaja varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega. Tulekustutusvahendeid ja automaatseid
tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Tulekahju ja selle ohu vältimine Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. Ehitistes, mis kuuluvad IV kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. Kokkuvõte
-259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures koguses lämmatav, hapnikku sisaldavad gaasisegud on ohutud. Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. · Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil Kipp'i aparaadis katoodreaktsioon (2H2O +2e- -> H2 + 2OH) ja anoodreaktsioon
koguseid tankerite ja torujuhtmetega, puudus: puhastamine lisandidest, tootmine on koondunud merele, avarii korral merevee reostud, Maagaas 28%, elektri ja soojusenergia, mootorikütus, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, SRÜ, Aasia, Venemaa, Iraan, Katar, eelis: suur kütteväärtus, väike saastatus, odav ja tõhus transportida torujuhtmetega, puudus: suure rõhu all vedamine kallis ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia tööstuse tooraine, elektri ja soojus energia, metallurgia, Euroopa, Põhja Ameerika, Aasia, Hiina, Venemaa, India, eelis: odav kaevandada, suured varud, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: põletamine saastab õhku, madal kütteväärtus, karjäärid rikuvad maastikku, vanades kaevandustes halvad ohud, Vee energia 5%, elektri energia, Arengumaad, Niilus, Jangtse, Huang
puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid. Nafta: Paiknemine: Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venezuela, Katar, Lähis-Ida. Tootjad: Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada, Venezuela, Mehhiko. Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan, Nigeeria, Araabia ÜE, Iraak, Angola. Import: USA, Hiina, Jaapan, India, Korea, Saksamaa. Transport: Torudega. Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi. Eelised: Suurim kütteväärtus fossilsete kütuste seas,
põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Väävel on tuntud mittemetall , lisaks on tal rohkelt allotroopseid vorme ,ta esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib väävelvesiniku ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Lisaks on väävlit kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja
Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul. Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus
vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma.
Tulekahju korral võivad tekkida mürgised gaasid. Põhjustajaks võib olla inimlikud eksimused, eirates nõudeid ja valides vale tehnoloogia. Samuti võib põhjustada tulekahju tehnilised rikked. Selline õnnetus on vähe tõenäoline, kuna suurõnnetus ohuga ettevõte on range kontrolli all. Kui ettevõte pole kasutusele võtnud piisavalt ennetusmeetmeid, siis ei saaks ettevõte tegutseda. Plahvatus: Tulekahju kuumusest võivad mahutid lõhkeda. Plahvatusoht võib tekkida ka kanalisatsioonis, kui bensiin ja/või diisel satuvad kanalisatsiooni. Põhjustajaks võib olla inimlikud vale tehnoloogia ja tehnilised rikked. Õnnetus on vähe tõenäoline. Tervisekahjustus: Plahvatus võib põhjustada raskeid vigastusi territooriumil olevatele töötajatele. Tugeva tuule korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Bensiin kui ka diisel on nahka
•Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Väljalaske müra •Kondensaat •Võimalik kolvikäigu ebaühtlus •Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 3.Vedeliku omadused •Kuju muutub väikese jõu toimel •Puudub kindel kuju •Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj. •Sisehõõrdumine voolamisel •Jõu ülekanne pinna kaudu
vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma.
kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastikusoojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul,kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%
piiranguid. Tulekahju ja selle ohu vältimine (1) Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. (2) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis. (3) Ehitistes, mis kuuluvad IV kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume. Ehitise konstruktsioonide kandevõime (1) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul
tuleb ära kahjutustada: kas maha matta või ära vedada, aga kuhu? Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal. Tuumalaevadele on ka ohuks, et nad roostetavad aja jooksul läbi ja radioaktiivsed ained pääsevad välja, kahjustades elusloodust ja keskkonda
vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama
Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Keemilised ohutegurid: 1. Toksilisus 2. Tule-ja plahvatusoht Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud
gaasid/tolmud vähese tuleohuga, nt saetööstused, põlevvedelike laod Käsitletakse tehnoloogilises protsessis tuleohtlikke aineid, nt autoremondi hooldusjamad, elektroonikatööstus Käsitletakse ja ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal, nt trükikojad, tahkete materjalide laod 3. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu on veel plahvatusoht · Tule- ja plahvatusohtlikud toimingud: Tehnoloogilises protsessis või muul viisil tekib selliseid aure või tolme, mis koos õhuga võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt veskid ja jõusöödatehased, nende laod, värvimistöökojad Põlevvedelikud, mille aurud võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt põlevvedelike alla 55C leekpunktiga töötlemise tehased ja laod Toimingud, kus käsitletakse lõhkeaineid, nt lõhkeainetehased
omand, omanik собственность, собственник P pankrot банкротство pankrotiseadus Закон о банкротстве paragrahv параграф parim praktika лучшая практика pensioniamet Пенсионный департамент piiratud teovõime ограниченная дееспособность piirnormid предельные нормы plahvatusoht взрывоопасность politsei- ja piirivalveamet Департамент полиции и погранохраны pooled стороны psühholoogilised психологические факторы ohutegurid опасности psühhosotsiaalsed социально-психологические ohutegurid факторы опасности punkt пункт
mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Toime inimesele ja ohud Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav. Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. Väikese energia (maksimaalselt 18 keV)
1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub lahtise tule ja kõrge temperatuuriga, kuuluvad keevitustööd tuleohtlike tööde hulka. 1.8. Keevitustöid tehakse üldjuhul töökojaruumis. Ruumid vastavad tuleohutuse nõuetele ning on sobilikud keevitustööde tegemiseks. 1.9. Keevitustöid võib teha isik, kes on läbinud kohapeal väljaõppe, on juhendatud ning läbinud tervisekontrolli. 1.10
Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaalide jaotus: Tolm, aur, gaas Lahustid Metallid ja nende ühendid Happed alused Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid jne. Tolmu ohtlikkus Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5 m Kuju ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline klaas, kvarts, asbest, tekstiil Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht) Keemiline koostis tekitab kopsuvähki Allergilisus Tolmust põhjustatud haigused Hingamiselundite kahjustused kopsude sidekoestumine(pneumokinoos) limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused põletik mehaaniline vigastus Nahakahjustused dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik gastriit Lahustid Vedelad orgaanilised ained, omaduseks lahustada rasvu ja määrdeaineid. Organismi: läbi naha, sissehingamisel, allaneelamisel Tuleohtlikud!
gaasi-õhusegu. · Värvi pihustamine Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu. · Toiduainetööstus Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil. Kui see pumbatakse välja ja kogutakse filtrisse võib filtris tekkida plahvatusohtlik segu · Ümbertöötlemine ehk taasringlus Jäätmete ümbertöötlemisega võib kaasneda plahvatusoht , näiteks kergesüttivad gaasid või siis vedelikud purkidest , toosidest või muudest anumatest , mis ei ole täielikult tühjendatud paberi või plastikutolmust. Kokkuvõte Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits
hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega, et need täielikult ja ohutult seisata. Energiast põhjustatud ohud Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Töövahendi kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või muust energiast lähtuvad ohud. Töövahendi poolt toodetud või kasutatud ainete plahvatusoht peab olema välistatud. Töövahendi kasutamine Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks, ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. Töövahend tuleb puhkepauside ajaks seisata (energiavarustus tuleb üldjuhul välja lülitada). Töövahendi kontrollimine
või sikutada. II 2)Osade või materjali vaba liikumine (langemine, veeremine, libisemine, ümberminemine, äralendamine, õõtsumine, varisemine), mis võib põhjustada löögi inimesele. 3)Masina või selle osade liikumised. 4)Tule- ja plahvatusoht (näiteks hõõrdumise tõttu, surveanumad). 5)Väljapääsmatusse olukorda sattumine. Töökoha ja 1)Ohtlikud pinnad (teravad servad, Kus asuvad (ruumis nr) I tööruumiga nurgad, teravikud, karedad pinnad, Kus ei ole nii (ruumis nr) II seotud ohud väljaulatuvad osad). Olemas klaviatuurialus, II 2)Kõrguses töötamine
inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. · Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.[1] ÜLEVAADE TÖÖKESKKONNAST JA TINGIMUSTEST [2] JÄÄTMEKÄITLEJA
Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari. Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena. Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka vedelgaasi kokkupuudet plastiku ja kummiga. Vedela propaani sattumine nahale võib tekitada külmakahjustusi. Balloonide hoiuruum peab olema hästi ventileeritud, selleks ei sobi näiteks kelder või pööning. Hoiuruumi projekteerimisel peab arvestama plahvatusohutsoonide ohutusnõuetega. Kuna propaan on õhust raskem, koguneb ta maapinna lähedusse. Ruumi temperatuur peab olema alla 50 oC
Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt -IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . .
kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Oksülikviite moodustab ka asfalt kui poorne orgaaniline aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%
määravaks. Kui aga gaasitrass on hoonest kaugemal, võib sellega liitumine nõuda liialt suuri investeeringuid, mille tasuvusaeg venib liialt pikaks. Olemas on erinevaid gaaskatlaid-seinapealsed, põrandapealsed. Antud katelde kasutegur ulatub kuni 110%-ni, tavaliste gaasikatelde kasutegur on keskmiselt 93%. Maagaasi kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Täisautomaatne · Minimaalne hooldus Puudused · Halb kättesaadavus · Plahvatusoht Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 396 .3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 9 VEDELGAAS Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on
Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Toime inimesele ja ohud Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on tervisele ohutud. Muidugi kaasneb vesinikuga suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele mürgised: umbes 15 protsendi vee asendamine raske veega (2H2O) tekitab rottidel tervisehäireid ja 25...30 % asendamine on surmav. Väikestes kogustes (paar grammi inimese puhul, enam-vähem võrdne raske vee loomulikku sisaldusega kehas) kasutatakse deuteeriumi meditsiinis ainevahetuse jälgimiseks. Triitium on ohtlik oma radioaktiivsuse tõttu. Väikese energia (maksimaalselt 18 keV) tõttu ei
suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama.
suunanud arstile. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusi liigitatakse: • kerge • raske • surmaga lõppenud. 11) Farmatseudi töökeskkonna ohutegurid (seminari teema). Vt kohustuslik kirjandus ajakavast. Plahvatusoht Keemilised ohutegurid, ohtlikud kemikaalid Staatiline töö – füüsilised ohutegurid Viirused, haigused (apteek+klient)
nahakahjustused, trauma keelatud. Tuleohtlike materjalide kasutamine on keelatud. Tegevusplaan kriisiolukorras tegutsemiseks Plahvatusoht Erinevad kehavigastused Plahvatusohtlike materjalide kasutamine on keelatud Tegevusplaan kriisiolukorras tegutsemiseks Füüsikalised ohutegurid
töö tegemisel 2. kandma alati kaitseprille 3. kasutama kaitseriietust ja selle juurde kuuluvat varustust 4. 111. Milliste tööde teostamiseks järgnevast loetelust on vaja vormistada tööluba? 1. teki värvimine 2. masti värvimine pootsamanitoolilt 3. töötamine ballasttankis 4. Keevitamine ahtritekil 5. töötamine kohverdamis 112. Mida tähendab juuresolev märk? 1. Ohtlikud gaasid 2. Plahvatusoht 3. Elektilöögi oht 113. Millal peab saama töötaja tervise- ja ohutusalase juhendamise? 1. kui töötaja arvab seda vajavat 2. enne uue töö või mitte igapäevase töö alustamist 3. kui töötaja küsib seda 114. Mida tähendab juuresolev märk? 30 1. Pihkuvad vedelikud 2. plahvatusoht 3. libe tekk 115. Mida tähendab juuresolev märk? 1
hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. 6 Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
Hapnik soodutab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. 8 O 15,9994 6 Hapnik 2 Kloor Kloor on keemiline element aatomnumbriga 17. Perioodilisustabelis asub see VIIA rühmas ning 3. perioodis. Kloori aatommass on 35,453 ning see on mittemetall, mis keemiliste omaduste poolest on halogeen. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes
annaabi.ee 
