Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest (5)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonna instituut
Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala
Kursuseprojekt
Odra kasvatamine õlleodrana
Koostanud: Mari Järv
Juhendaja : Juhan Jõudu ja Ruth Lauk
Tartu 2008
Sissejuhatus
Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu . Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted.
Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid.
Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis:

• Tavatootmine
  
• Kerge lõimisega muld
  
• Eelvili: oder
  
• Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur
  
• Planeeritav saak 4 t/ha
  

Bioloogilised iseärasused
Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud.
Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%.
Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis , nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri , samuti kõrbenud ja idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga ümaraukudega sõela. Õlleoder ei tohi olla nakatunud terakärsakatega. Lubatud on 1. astme lestanakatus ( see on kuni 20 lesta ühe kilogrammi terade kohta)
Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist. Kui õlleotra varutakse kohe või 45 päeva jooksul pärast koristamist, ei ole terad mõnikord veel läbinud järelkasvamiseperioodi ja nende idanevus on normaalsest väiksem, kuid see suureneb pärast järelvalmimist, järelvalmimata odral määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%.
Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga. Sõklad peavad olema ühtlaselt helekollased ja läikivad. Sõkalde tumenemine tuleb ebasoodsatest koristus -, kuivatus - ja säilitamistingimustest, millega kaasneb alati idanevuse halvenemine. Kopitus- ja hallituslõhn viitab terade niiskes säilitamisele, linnaselõhn aga terade kasvamaminekule.
Kvaliteedi täpseks uurimiseks analüüsitakse mitmeid terade füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi.
1000 tera mass ja terade jämedus. Terade massi mõõdetakse 1000 õhkkuiva tera kaalumisel. Jämedad on sellised terad millepaksus on üle 2,5mm. Õlleodra minimaalne jämedus peab olema 50%. See tähendab et odra sõelumisel peab 2,5mm laiuste avadega sõelale jääma 50% teradest. Teise klassi õlleodra minimaalne jämedus peab olema vähemalt 60%, esimese klassi õlleodral vähemalt 80%. Tera peab olema raske ja jäme.. Tähtsat osa 1000 tera massi juures etendab tera kuju. Tera peab olema lühike ja ümar. Piklikes terades kulub endospermi lahustamiseks rohkem aega kui lühikestes, sest endospermi lahustamine ensüümide toimel algab idupoolsest osast. Kvaliteetse õlleodra tera ühtlikkus peab olema 90-93%.
Idanemisvõime. Õlleoder peab hästi idanema. Väga oluline on, et kõik terad idaneksid ühel ajal ja ühesuguse intensiivsusega. Mitteidanevaid teri nakatavad mikroorganismid .
Seemnete idanemisvõimet iseloomustavad eluvõime, idanemisenergia ja idanevus. Eluvõime näitab mitu protsenti seemnetest on üldse elus ja võimelised idanema optimaalsetes tingimustes. Seemnete eluvõimet mõõdetakse enamasti biokeemiliselt. Elusa seemne idu hingab , surnud seemne idu aga mitte. Õlleodra idanevust ja idanemisenergiat määratakse 500 idanema pandud seemnel. 72 tundi peale idanemapanekut eraldatakse proovist ja idanemistunnustega seemned ja loendatakse. Saadud arvu 5-ga jagamisel saadakse idanemisenergia. Vii ööpäeva möödumisel eraldatakse jälle idanemistunnustega seemned, loendatakse, nende arv jagatakse 5-ga ning tulemus ja idanemisenergia protsent liidetakse. Nii saadakse õlleodra idanevusprotsent. Heal õlleodral peavad idanemisenergia, idanevus ja eluvõime olema lähedased. Kui idanemisenergia ja idanevus on eluvõimest palju väiksemad, ei ole seemned veel täiesti järelvalminud ja soojendamise ning õhustamisega saab nende idanevust suurendada. Eluvõimet ei ole võimalik suurendada.
Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised
Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias . Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast. Õlle keetmisel on sõklad filtriks . Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka ekstraktiivsus oleneb mõnevõrra sõklasusest: mida suurem sõklasus, seda väiksem ekstraktiivsus.
Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud kvaliteedinõuetele, siis võib loota , et teradest saadakse ka kvaliteetsed linnased, mis on hea õlle valmistamiseks eeltingimus.
Ekstraktiivsus. Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra , mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%.
Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades. Kui virde värvus EBC ühikutes on 3,0-4,0 on see hea, kui alla 3,0, siis väga head.
Viskoossus . Oleneb β-glükaani sisaldusest. Suure viskoossuse korral filtreerub virre aeglaselt, väheneb virde saagis, ning halveneb õlle säilivus. Viskoossust loetakse heaks, kui ta mahub 1,50-1,60cP piiridesse , ja väga heaks kui ta on alla 1,50cP.
Vaba amiiinlämmastik. Lämmastiku osa mis lahustub virdes. Sellest oleneb pärmide elutegevus õlle pruulimisel. Kui N on liiga palju halvenevad õlle maitse ja säilivus. Vähesuse korral aga halveneb pärmide elutegevus. Heaks loetakse linnaste kvaliteeti kui virde on N 100-130 mg/l , väga heaks 140-160mg/l
Diastaasi aktiivsus. Näitab, kui palju läheb virdesse lahustuvaid ainet, s.t kui palju saadakse lõppkokkuvõttes õlut. 250-350 WK korral loetakse heaks, 350 WK korral väga heaks.
ά- amülaas. See on põhiline ensüüm, kindlustab tärklise suhkrustumise. Heaks loetakse 50-60 DU ühikut, väga hea on rohkem kui 60 DU korral.
Õlleodra kasvatamine.
Mullastik. Õlleodra kasvatamiseks sobivad keskmise raskusega mullad, pH 6,0-6,5. rasked savi mullas ja kerged saviliivmullad ei ole sobilikud . Edukalt saab kasvatada Kesk-, Ida-, kui ka Põhja-Eestis. Vältida tuleks Lääne-Eesti raskeid savimuldi ja Lõuna-Eesti happelisi liivmuldi.
Eelvili. Eelviljana tuleks eelistada kartulit, rapsi, rüpsi ja talirukist. Tõenäoliselt tuleb kasutada ka kõrgesaagilist otra, kuid ei tohi kasvatada monokultuurina, mis soodustab haiguste levikut. Kui kasvatada otra eelviljana tuleb teha odrale allakülv.
Agrotehnika
Mullaharimine
Kevadise kvaliteetse mullaharimise aluseks on korralikult tehtud sügiskünd. Eelviljaks on teravili, siis tuleb põldu koristamise järel võimalikult kiiresti ca 5 cm sügavuselt koorida, umbrohtude tärkamise järel aga künda. Kündma peaks 18-24 cm sügavuselt, hoidudes künnikihi aluskihi üleskeeramisest. Ei tohi teha sügav lahkukünni- ega kõrgeid kokkukünnivagusid – see takistab korralikku kevadist mullaharimist ja külvi ning sügisest koristamist.
Esimeseks tööks kevadel peab olema libistamine, millega teeme põllu tasasemaks, takistame niiskuse aurumist mullast ja muudame mulla niiskuse suhtes ühtlaseks. See loob eelduse seemnete üheaegseks idanemiseks ja tärkamiseks. Vastavalt mulla kuivamisele (muld pudeneb käes) tuleks põldu harida agregaadiga, milles on kultivaator
(soovitatav S-piidega), libisti ja äkked. Kas kultiveerida 1, 2 või 3 korda, oleneb juba konkreetsetest tingimustest. Peamine on, et põld saaks tasane ja ühtlaselt külvisügavusega haritud.
Väetamine
Taimede toitumine ja õige väetamine on õlleodra agrotehnika üheks olulisemaks elemendiks. Väetise annuse suurenedes saaks algul hüppeliselt tõuseb. Suuremate väetiste koguste (lämmastik üle 100 kg/ha) saagikasv väheneb ning osa lämmastikust jääb varuainete (tärklise) moodustamisest üle. Õlleodra lämmastikuga üleväetamine alandab kvaliteeti. Maksimaalne lämmastiku norm on 80 kgN/ha. Kuna väävel on väga liikuv element ja selle tasakaal mullas väga muutuv, tuleb sellest osa kompenseerida väetistega. Õlleoder vajab hektarile 15 kg väävlit. Sademetega saab 4-6 kg, lehtede kaudu õhust 1,5 kg. Väetisega oleks hea, kui antaks vähemalt 10 kg. Reegel: 1kg väävli puudus põhjustab 10 kg. Lämmastiku mittekasutamist enamsaagiks. Mulla optimaalseks fosfori tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta.
Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %).
Seeme ja külv
Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%. Idanevus peaks olema vähemalt 92%, erandina ka 90%. Teiste taimede seemneid ei tohiks 1 kg seemne kohta olla üle 80tk, sealhulgas umbrohuseemneid mitte üle 20tk. oluline on veel see, et seeme oleks ühtlase suurusega ega sisaldaks kiduraid ja kõlujaid seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse.
Külvise norm peab olema 10-20% väiksem söödateraviljadel kasutatavast. Sobilik oleks 450-500 idanevat tera ruutmeetrile . Tihedam külv suurendab peentera osatähtsust. Väiksema puhul kasvab oht hilisvõrsete tekkele ja samuti peenterade suuremale osakaalule.
Külviaeg on optimaalne esimene- teine nädal pärast esimese mullaharimise võimalust. Maikuu teisel poolel tehtud külvid õlleodraks ei sobi.
Enne külvi tuleb seeme kindlasti puhtida mitmesuguste haiguste (eriti juuremädaniku) vastu. Niipea kui maa on korralikult haritud tuleb külvata. Katsed on näidanud, et iga optimaalsest külviajast hiljem külvatud päevaga kaotame 60 kg saagikust. Paras külvi-
sügavus on 4-5 cm.
Põuasel kevadel tuleks põlde pärast külvi rullida, et kiirendada idandite tärkamist ja pinnale jäänud väiksemaid kive sisse rullida. Suuremad kivid tuleb niikuinii korjata, et vältida kombainide lõhkumist koristamisel .
Kasvuaegne hooldamine
Kõige olulisem töö kasvuajal on õigeaegne umbrohutõrje. Kui võimalik, tuleks põldu enne idandite tärkamist või siis orase tärganud 3. lehe faasis äestada. Sageli ei pääse mööda ka keemilise umbrohutõrjest. Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat . Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star.
Õlleodra puhul kasutatakse üldjuhul ühekordset pritsimist enne loomist, et kaitsta võimalikult pikalt valmimiseeelset rohelist lehestikku. Selleks sobivad preparaadid on Duett Ultra , Tango Super , Falcon. Õlleodra kahjuritest on olulisemad lehetäid ja ripslased , kes toitudes kahjustavad pähikut juba selle arengu algfaasis . See läbi terad ei moodustu või jäävad peenemaks, saak langeb ja proteiinisisaldus suureneb. Ripslaste puhul sobib insektitsiid Danadim. Spetsiaalselt lehetäide tõrjeks on mõeldud Aztec, võib kasutada eraldi või paagiseguna Fastaciga. Põhimõtteliselt tuleks preparaate nii umbrohu kui haiguste tõrjeks kasutada nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik.
Koristamine ja hoiustamine
Koristus peab toimuma kohe peale õlleodra valmimist. Mida vähem saab küps vili vihmasid, seda kuldkollasema tooniga on terad. Värvus näitab, et neil on minimaalselt kvaliteeti halvendavaid mikroseeni. Mida kauemaks jääb valminud vili enne kombainimist põllule seda hallimaks ja tumedamaks terad muutuvad. See, aga näitab, et terapinnal on hakanud arenema üha rohkem patogeenseid või mitte patogeenseid mikroseeni. Septembri teisel poolel ja oktoobris koristatud oder on tavaliselt õlleodraks sobimatu, kuna on mikroseentest liialt reostunud.
Saagi koristusjärgne kuivatamine ja käitlemine peab toimuma sarnaselt seemneviljale. See tähendab, et linnastamiseks peab olema tagatud kõrge terade idanevus.
Kuivatamise järgselt õlleoder ladustatakse eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud viljahoidlas. Vältida tuleb segunemist teiste teraviljadega, eelmise aasta jääkidega ning nakatumist laokahjuritesse.
TEHNOLOOGILINE KAART 1 HA KOHTA
Toodang t
 
Kogus
Kr/ühik
Kokku kr
Vili (põhitoodang) t
 
4t
2700 kr/t
10800 kr
Ühtne pindalatoetus
 
1,0
633,7kr
633,7kr
Täiendav otsetoetus
 
1,0
103,3kr
103,3kr
Otsetoetus teraviljale
 
1,0
800kr
800kr
Ebasootsate piirkonnatingimuste toetus
 
1,0
391kr
391kr
Muutuvkulud
 
 
 
 
Seeme ….. kg
 
200,0 kg
5,5kr/kg
1100,0kr
Puhis
 
 
 
Raxil
840 kr/l
840kr
Väetis
 
 
 
 
Power 18-9-9
 
100kg/ha
8100kr 500kg
1620kr
Kaaliumkloriid
 
52kg/ha
8100 kr 500 kg
842,4kr
NPK 20-10-10
 
80 kgN/ha
7450 kr 500 kg
1192kr
Taimekaitsevahendid
 
 
 
 
Secator
0,1 l/ha
1250kr/l
125kr
Tango Super
 
1,0 l/ha
550kr/l
550kr
Fastac 50 l
 
0,2 l/ha
350kr/l
70kr
Arrat
 
0,16 l/ha
1150 kr/l
184kr
 
 
 
 
 
 
Masinatööde kulu
 
 
 
 
Kõrrekoorimine
 
1,0
230kr/h
230kr
Künd MTZ 82- 3 hõlma
 
1,0
250kr/h
250kr
Äestamine MTZ+ ökoäke
 
2,0
280kg/h
560kr
Kivide koristus
 
1,0
130kr
130kr
Kultiveerimine
 
1,0
180kr/h
180kr
Külvamine (koos väetistega)
 
1,0
250kr/h
250kr
Künd + rullimine pakkeriga
 
1,0
700kr/ha
700kr
Pritsimine
 
3,0
300kr/h
900kr
 
Koristamine
 
 
 
Koristus Niva 4m
 
1,0
404kr/h
404kr
Kuivatamine t
4,0
100kr/t
400kr
Sorteerimine
4,0
150kr/t
600kr
Hoiustamine
4,0
15kr/t kuu
60kr
Müügi hind
Saak
Müügihind kokku
Toetused
Kulud
Kasum/ Kahjum
2700
4t/ha
10800kr
1928kr
10087,4kr
2641kr
Kokkuvõte
Õlleodra kasvatamine on kulukas protsess. Et kasvatus protsess oleks tulemuslik tuleb väga hoolikalt valida kasutatavat põldu. Väga segavateks faktoriteks on põllu liiga väike suurus, suured kivihunnikud ja muu selline. Meeles peab pidama ka tera kvaliteedi nõudeid, mis vajavad kõrgeid idanemise tingimusi ja väikest proteiini sisaldust. Sordi valikul on selle juures väga oluline osa. Kemira GrowHow soovitab sorti „ Class ” . Tema saagi potentsiaal on väga kõrge. Teradeühtlikkus väga hea. 1000 tera mass suur, 44,9g. Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel. Seisukindluse tagab tugev kõrs. Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste , rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega.
Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse , mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt.
Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist. Eesmärgiks on eemaldada eelmise kultuuri jäägid, hävitada umbrohupopulatsioone ning valmistada ette optimaalsete tingimustega külvipind.
Koostades tehnoloogilist kaarti õlleodrale antud tingimustes on tootmine kasumis.
Tootmiseks on valitud kõige optimaalsemad kogused taimekatise vahendeid, väetisi ja agrotehnoloogilisi võtteid. Kasutasin odavamaid taimekaitse vahendeid, mis samas on just soovituslikud õlleodra kasvatusel. Agrotehnoloogilised võtted olid samas ka abiks umbrohutõrjele. Masinatööde kulud ei osutunud väga suureks ning olid samas tasuvad.
Saagi omahind kujunes oodatavast kõrgemaks ning tõi tootmise kasumisse. Arvan et õlleodra tootmisel on edasistel aastatel suurt perspektiivi. Kuna õlle tootmine ei seisku on nõudmine õlleodrale jätkuvalt suur. Tuleb teha suuremaid kulutusi, et saada ka suurt saaki, aga nagu näha antud lähte ülesandest, on kulutused tasuvad ja tootmine on kasumis.
Kasutatud kirjandus
„Õlleoder”, H. Küüts ; AS Tartu Õlletehas, Tartu 1992
„Teraviljakasvatuse käsiraamat”, H. Older, Saku 1999
„Põllukultuuride väetamine” , Eesti põllumajandusministeerium 2002
„Õlleodra viljelus”, Kemira GrowHow
„ Põllumehe käsiraamat” Kemira GrowHow
„Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat” , H. Kärblane, Tallinn 1996
http://www.kemira-growhow.ee/
http://www.eria.ee/
http://www.pria.ee/
Sisukord
Sissejuhatus 2
Bioloogilised iseärasused 3
Agrotehnoloogia 7
Tehnoloogiline kaar 1ha kohta 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
15