Hulktahk (0)

Bioloogia  eksam
1.  Prokarüoodid  ja  eukarüoodid  (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid)
•
Eeltuumsed  ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle –  bakterid
•
Päristuumsed  ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad,  protistid
2. Ainete transport rakus
a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus
•
Passiivne – ei vaja täiendavat energiat
•
Aktiivne – vajab lisaenergiat
b)  Osmoos  ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport)
•
Osmoos   –   vedelikud   läbivad   rakumembraani   osmoosi   teel   –   madalama    kontsentratsiooniga    lahusest   kõrgema
kontsentratsiooniga lahusesse. 
•
Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama
kontsentratsiooniga keskkonda
c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport)
•
Fagotsütoos – tahkete ainete  omastamine  rakumembraani sissesopistumise teel
•
Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 
3.  Rakud  ( bakter ,  loomarakk ,  taimerakk ,  seenerakk ) õpik nr.1 lehekülg 101
a)  Organellid  ja nende ülesanded
•
Universaalsed organellid:
•
Tuumake – aitab toota ribosoome
•
Ribosoomid  – sünteesivad valkusid – puudub  membraan
•
Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke
                                       2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib  lipiide  ja süsivesikuid
•
Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja  saadetakse  neid edasi (logistikakeskus)
•
Mitokonder  – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine
•
Lüsosoom  – ainete lagundamine
•
Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist
•
Tsütoplasma  – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise
•
Taimerakk:
•
Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid
•
Rakukest  – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist
•
Plastiidid:
•
Kloroplastid  – seal toimub  fotosüntees  (2 membraani) (1 münt  tülakoid , mündihunnik  graan , sisemus  strooma )
•
Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites
•
Leukoplastid – säilitavad varuaineid – põhiliselt süsivesikuid ja lipiide
•
Seenerakud :
•
Seenerakkude  kestades  on  kitiin
•
Seente sees võivad olla gaasivakuoolid
b) Osata erinevaid rakke omavahel võrrelda
•
Bakterirakud on väiksemad 
•
Bakterirakus puudub tuum
•
Bakterirakus on 1  rõngaskromosoom  ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad  kromosoomid  ning DNA-d ja geene
on palju
•
Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud  rakuorganellid  
•
Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad,
tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju
•
Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. 
•
Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam 
•
Loomarakul  rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist
       c)    Milliseid  kudesid  rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada
•
Epiteelkude  – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb  haavade  paranemisel –
rakud on tihedalt üksteise kõrval 
•
Närvikude  – reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks - 
Lihaskude – vöötlihaskude-skeletilihastes – silelihaskude- siseelundid  – südamelihaskude- südamelihased  – reageerib
ärritusele, vöötlihaskude- alluvad  tahtele ja nende kokkutõmme on kiire, silelihaskude-ei allu tahtele ning kokkutõmbed
on aeglased, südamelihaskude-ei allu tahtele ning kokkutõmbed on rütmilised
•
Sidekude – rakud paiknevad hajusalt – ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks 
•
Toitefunktsiooniga ( veri ,  lümf , rasvkude)
•
Tugifunktsiooniga (kõhr- ja luukude)
       d)    Vererakud ja nende ülesanded
•
Valgelibled  ehk  leukotsüüdid  – võitlevad võõrkehadega
•
Punased  verelibled  ehk erütrotsüüdid – transpordivad hapnikku
•
Vereliistakud ehk trombotsüüdid – seotud vere hüübimisega
•
Lümfotsüüdid  – aitavad baktereid hävitada 
       e)     Rakuteooria  põhiseisukohad 
•
Kõik organismid koosnevad rakkudest
•
Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
•
Rakul on olemas kõik elu tunnused
•
Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
4. Seened
a) Toitumine
•
Ei suuda ise toota orgaanilist ainet. Saavad toitaineid surnud organsime lagundades või tehes koostööd mõne teise
organismiga
b)  Kübarseene  ehitus 
•
Koosneb – kübar, jalg, eostorukesed või -lehekesed,  krae , tupp
c)  Mükoriisa ,  samblik  – osapooled; kasu kummalegi poolele
•
Mükoriisa –  sümbioos  – taime juured ja  seeneniidistik – taim saab vett ja  seen  orgaanilist ainet ( glükoos )
•
Samblik – sümbioos – mükobiont (seen) ja fotobiont (tsüanobakter või vetikas) -  fotobiont saab vett ja seen orgaanilist
ainet
d) Mõisted – hüüf,  mütseel , mükoos,  mükotoksiin
•
Hüüf –  seeneniit
•
Mütseel – seeneniidistik 
•
Mükoos – seenhaiguse üldnimetus
•
Mükotoksiin – seene poolt toodetud keemilised  mürkained
e) Mis seos on antibiootikumidega? Mis on  antibiootikumid ?
•
Antibiootikumid on seente poolt toodetavad ained, millel on baktereid  tappev  või nende paljunemist  takistav  toime.
f) Seente paljunemisviisid (2tk)
•
Seened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.  Võivad moodustada spoore ning mõned seened paljunevad
pungumise teel. 
5. Bakterid
a) Ehitus (ka organellide ülesanded)
•
Kromosoom , ribosoomid, membraan, rakukest,  limakapsel ,  viburid ,  karvakesed , võib olla veel  gaasivakuool
b) Milleks limakapsel/karvakesed/ vibur ?
•
Limakapsel kaitseb rakku näiteks antibiootikumide eest
•
Karvakesed on kinnitumiseks
•
Vibur on liikumiseks
c) Paljunemine
•
Pooldudes – esiteks kromosoom kahekordistub, rakukest kasvab ja  rakk  pooldub
d)  Mügarbakterid  (osapooled, kasu, elupaik, kasutamine, mida nad suudavad?)
•
Mügarbakter on  sümbioosis  liblikõielise taimega – paiknevad taime juurtes, kus nad omastavad õhus lämmastikku ja
varustavad sellega taime.  
e) Tsüanobakterid (toitumine, millise abiootilise tegurita elada ei saa?, seos samblikega)
•
Energiat saavad peamiselt fotosünteesi teel
•
Ei suuda elada ilma niiskuseta
•
Mõned tsüanobakterid moodustavad koos  seentega  samblikke 
f) Miks on  bakteril  spoorid? Mis muutub rakus, kui tekib spoor?
•
Bakteril on spoorid, et  rasketes  tingimustes ellu jääda.  Spoori  tekkimisel väheneb organellide arv rakus, väheneb vee
hulk ja raku ümber moodustub kest
a) Levinuimad  bakterhaigused  – kuidas võid nakatuda - ennetamine
Bakteriaalne  kopsupõletik  – levib õhu kaudu – on võimalik vältimiseks  vaktsineerida  - 
•
Tuberkuloos ------------------------------------------ " ------------------------------------------
•
Salmonella  – ebakvaliteetne toit – vältimiseks tarvitada korralikult töödeldud toitu,  aegunud  toidust hoiduda
•
Koolera – saastunud joogivesi – vältimiseks haiguse leviku piirkonnas juua vaid läbikeedetud vett
•
Süüfilis  ja  gonorröa  – sugulisel teel – vältimiseks tuleb kasutada kondoomi 
g) Antibiootikumid
•
Antibiootikumid on ained, mis  pidurdavad  bakteri eluprotsessi 
•
Laia  toimespektriga  antibiootikumid hävitavad mitut liiki baktereid
•
Kitsa toimespektriga antibiootikumid mõjuvad ainult ühele või mõnele bakteriliigile
h) Miks nii laialt levinud?
•
Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri  elutsükkel  on kiire, bakteri toitumistüüpide  mitmekesisus  on suur,  bakterit
ümbritseb teda kaitsev rakukest
6. Biomolekulid
a)  Süsivesikud  ehk  sahhariidid
I. M
  is erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid
•
Liitsuhkrud  koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
•
Lihtsuhkur  – glükoos ja  fruktoos
•
Liitsuhkur –  sahharoos , laktoos
I . Teada, miks on tähtsad sellised  suhkrud :  glükogeen , kitiin,  tselluloos , glükoos
Glükogeen – loomade ja seente varuaineid
•
Kitiin –  lülijalgsete  välisskeletis, seenerakkude kestades
•
Tselluloos – taimerakkude  kestad
•
Glükoos – peamine energiaallikas
b)  Rasvad  ehk  lipiidid
I. K  üllastumata ja küllastunud rasvhapete erinevus ja osata neid ära tunda (kus esinevad ja millises olekus nad on)
Küllastumata  rasvhapped  – süsinikumolekulide vahel esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad  taimsetes  rasvades,
mis on toatemperatuuril vedelad ehk  õlid
•
Küllastunud rasvhapped – süsinikumolekulide vahel on ainult üksiksidemed. Esinevad peamiselt loomsetes rasvades,
mis on toatemperatuuril  tahked
I . Mis on  hüdrogeenimine ?
Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga
I I. Fosfolipiidide tähtsus organismis ( hüdrofiilne  ja  hüdrofoobne  osa)
Fosfolipiidid  on  rakumembraanide  peamised koostisosad. Üks osa on hüdrofiilne ehk vee molekulidega seostuv, teine
osa on hüdrofoobne ehk vett tõrjuv
IV. Kolesterooli head ja halvad küljed (õp.nr. 1 lk. 39)
Kolesterool  kuulub loomade rakumembraanide koostisesse. Kolesterooli on vaja ka mõnede hormoonide ja D-vitamiini
sünteesimiseks.
•
Kui kolesterooli on veres liiga palju, ladestub see veresoonte  seintele  ning soodustab südame-veresoonkonnahaiguste
teket
V. Mis seos on rasvadel vitamiinidega?
Kolesterooli on vaja D-vitamiini sünteesimiseks. Rasvkude on ka rasvlahustuvate vitamiinide lahusti.
VI. Teada, et mees- ja naissuguhormoonid ( testosteroon  ja östrogeen) on lipiidid
c)  Valgud  ehk  proteiinid
I. M
  illest koosnevad? Osata  aminohappeid  kokku liita ja ka vastupidi -> valgu molekulist  peptiidsidet  otsida
•
Valgud  koosnevad aminohapetest. 
I . Aminohapete rühmad (kõrvalahel,  aminorühm ,  karboksüülrühm ). Tunda joonisel ära
Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside) 
I I. Teada, et on olemas asendamatud  aminohapped . Mida see tähendab?
Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust.
IV.  Denaturatsioon . Mis on ja osata tuua näidet
Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar-
või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub  sirgeks .
V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et  ensüümid  on reaktsioonispetsiifilised
Ensüümid on valgus, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Iga  ensüüm  mõjutab ainult
kindlaid reaktsioone
VI. Osata tuua näiteid valkudest organismis
Ensüümid, valgust keratiinist koosnevad loomade nahatekised,  transportvalgud  aitavad  ainetel   liikuda
VII. Kuidas valgud meid  kaitsevad  Õp.nr.1 lk. 50 – 51
Antigeen  takistab võõrkeha elutegevust. Antikehadega märgistatud võõrkeha on kergesti ülesleitav
d) Nukleiinhapped (DNA ja RNA) ja seos valkudega
I.
Mõisted:   kromosoom,    kromatiin ,   geen,    nukleotiid ,    adeniin ,    guaniin ,   tsütosiin,    tümiin ,    uratsiil ,    promootor ,   kodon,
antikoodon ,  alleel
•
Kromosoom – üks kokkupakitud DNA  molekul  koos valkudega
•
Kromatiin –  rakutuumas  asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromosoomid
•
Geen – kromosoomis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks
•
Nukleotiid – nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast,  suhkrust  ja lämmastikalusest
•
Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil – lämmastikalused
•
RNA-s on tümiini asemel uratsiil
•
Promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas  peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma
•
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik
•
Antikoodon – mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi 
•
Alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid
II. Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja mitu  sugurakkudes . Kuidas selliseid kromosoomistikke nimetatakse?
Keharakkudes – 46 –  diploidne
•
Sugurakkudes – 23 - haploidne
III. Vesiniksideme asukoht DNA ahelas ja selle tähtsus
Vesinikside on kahe ahela vahel – lämmastikaluste vahel
•
Vesiniksidemed  on väga vastupidavad keskkonnamõjudele
IV. Mis seos on pärilikkusainel valkudega? Millised organellid on seotud?
V. tRNA, rRNA ja mRNA ülesanded
mRNA – informatsiooni-RNA – kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees
•
tRNA – transport-RNA – toovad mRNAlt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik
valk 
•
rRNA – ribosoomi-RNA – koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA
VI. DNA
 
 molekuli ehitus; RNA molekuli ehitus hea  võrdlev  tabel on 1.õpikus lk 55
DNA
RNA
Lühendi tähendus
Desoksüribonukleiinhape
Ribonukleiinhape
Koostises olev suhkur
Desoksüriboos
Riboos
Lämmastikalused
Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
Peamine struktuur
Pikk   kaksikahelaline   spiraal   ehk Lühemad   üksikahelad,   mille   kuju
kaksikheeliks
vastab ülesandele
Kus leidub?
Tuumaga   rakkudel   tuumas,   eraldi Rakutuumas   ja   tsütoplasmas,
DNA   on   ka   mitokondritel   ja bakteritel ainult tsütoplasmas
kloroplastidel ,   bakteri   DNA   asub
tsütoplasmas
Peamine ülesanne
Päriliku   info   säilitamine   ja Valgusünteesi  teostamine  ehk päriliku
edasiandmine
 
järgmistele informatsiooni  realiseerimine
rakupõlvkondadele
VI . T eada, et  geenid  avalduvad siis, kui nende pealt sünteesitakse RNAd
VIII. Komplementaarsusprintsiip ja selle rakendamine ülesannetes
Komplementaarsusprintsiip on lämmastikaluste paardumise  seaduspära
•
A = T (vahel on vesinikside)
•
G ≡ C (vahel on vesinikside)
IX. Ensüümide  helikaas , DNA-polümeraas ja RNA-polümeraasi töötamine (+milliste ahelatega seotud?)
•
Helikaas on ensüüm, mis lõikab läbi kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti
DNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni, selle abil kinnituvad uues nukleotiidid oma kohale
•
RNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni
X. Transkriptsioon,  translatsioon ,  replikatsioon . ( mõiste, kuidas? kus? Milleks?)
•
Replikatsioon   on   DNA   kahekordistumine   –   helikaas   katkestab   nukleotiidide   vahelised   vesiniksidemed,   DNA-
polümeraasi   abil   algab   uue   DNA  süntees   –   toimub   rakutuumas   –   eesmärk   on   päriliku   info   jõudmine   kõigisse
rakkudesse
•
Transkriptsioon   protsess,   mille   käigus   DNA-ahela   järgi   sünteesitakse   mRNA-ahel   –   Rna-polümeraas   seondub
promootoriga,   RNA-polümeraas   alustab   uue   RNA-ahela   sünteesi,   värskelt   sünteesitud   RNA  vabaneb   –   toimub
rakutuumas – eesmärk on päriliku info avaldumine
•
Translatsioon on valkude süntees ehk aminohappeahela koostamine – mRNA kinnitub ribosoomile, mRNAs sisalduva
info tõlgendamiseks vajatakse tRNA molekule, selle, milline  aminohape  tRNA külge on kinnitunud määrab antikoodon,
aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, tRNA väljub ribosoomist, ribosoom liigub piki mRNA molekuli kuni
jõutakse stoppkoodonini – toimub ribosoomides 
XI. Mis on  aheldunud  geenid? (õp.nr.3 lk. 89)
•
Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise
7. Vesi
a) Vee erilised omadused
•
Vee molekul on  polaarne  – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng
•
Vee molekulide vahel on vesiniksidemed
•
Vesiniksidemed seovad veemolekulid nii tihedalt üksteisega kokku, et vee pinnale moodustub elastne kile, mida 
nimetatakse vee pindpinevuseks
•
Vesi on ainuke Maal  leiduv  ühend, mis esineb kolmes olekus: tahkena, vedelikuna ja gaasina
b) Vee ülesanded rakkudes ja organismis
•
Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi
•
Vesi on hea lahusti
•
Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides
•
Vesi transpordib aineid
•
Vesi tagab raku siserõhu
8. Elu tunnused
•
Kõik organismid koosnevad rakkudest
•
Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus 
•
Kõik organismid kasvavad ja arenevad
•
Kõik organismid paljunevad
•
Kõik organismid reageerivad ärritusele
•
Kõik organismid on keerulise ehitusega
9. Eluslooduse organiseerituse  tasemed
a) Osata järjestada ja tunda näidete põhjal ära (molekul,  organell , rakk, kude, elund e. organ, elundkond, 
organism e.  isend , (liik,)  populatsioon ,  kooslus , ökosüsteem,  bioom , biosfäär)
•
Populatsioon  – 1 liik 
•
Kooslus – erinevad liigid ( elusolendid )
•
Bioom – loodusvööndid
b) Biosfääri kolm sfääri
•
Litosfäär –  maapind
•
Hüdrosfäär – vesi 
•
Atmosfäär – õhk
10. Mikro- ja  makroelemendid
a) Millest selline nimetus?
•
Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju
•
Mikroelemendid  – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem 
b) CHNOPS. miks neid vaja?
•
C –  süsinik  on kõikidest elementidest kõige tähtsam tänu oma keemilistele omadustele
•
H –  vesinik  kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. 
•
N – lämmastik esineb valkudes ja nukleiinhapetes, sammuti ATPs
•
O – hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
P –  fosfor  osaleb sidemete moodustamises ATPs, fosforit leidub ka nukleiinhapetes ja fosfolipiidides
•
S – väävlit esineb valkudes ja mõnes vitamiinis, ensüümides on väävlil sageli tähtis roll
c) Ca, Na, K, F, I, Mg, Fe tähtsus
•
Ca –  kaltsium  tagab luude ja hammaste tugevuse
•
Na – naatrium tagab raku normaalse veevahetuse, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja
•
K – töötab koos naatriumiga, tähtsus sama
•
F – flour kaitseb hambaemaili
•
I –  jood  osaleb kilpnäärme töös
•
Mg –  magneesium  osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib  südamelihaste  tööd 
•
Fe – raud annab verele punase värvuse
11. Toitumistüübid (mis on energiaallikaks? Kus kohast süsinikku saadakse?)
a) Autotroofia
•
Autotroofid  on organismid, kes toodavad ise keerukaid orgaanilisi ühendeid, kasutades selleks  valgusenergiat
b)  Heterotroofia
•
Heterotroofid on organismid, kes ise anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid valmistada ei oska, nad peavad 
kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid
12. ATP e.  Adenosiintrifosfaat
a) Millistest osadest molekul koosneb?
•
Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul)
•
ATP – 3 fosfaatrühma
•
ADP – 2 fosfaatrühma
•
AMP – 1  fosfaatrühm
b) Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja?
•
Kõik  elusorganismid  kasutavad energia saamiseks ATPd
c) Mis juhtub ATP  molekuliga  kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP
•
Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia
d) ATP tootmise 3 võimalust inimorganismis (õp.nr. 2 lk. 15)
I. Fosfageeni süsteem
ADP suudetakse muuta ATPks sama kiiresti, kui lihased ATPd äkilise pingutuse ajal kulutavad. Varusid jätkub vaid 10 
sekundiks
I . Glükogeeni-piimhappe süsteem
Anaeroobselt lagundatakse glükogeen ning selle tulemusena tekib  piimhape . See süsteem rakendub kuni 1,5 
minutiliste pingutuste puhul
III.  Aeroobne  hingamine 
Kasutatakse hapnikku ja energia vabaneb aeglaselt ja suuremas koguses
13. Fotosüntees
a) Mis ained lähteaineteks, mis  saadusteks ?
•
Läheained – vesi ja  süsihappegaas
•
Saadused  – hapnik ja glükoos 
b) Millistes  organellides  toimub? millist pigmentainet vaja?
•
Toimub kloroplastides ja vaja on pigmenti nimega klorofüll
c) Valgusstaadium ja pimestaadium e. Calvini  tsükkel . Mis toimub? Kus toimub?
•
Valgusstaadiumis alguses pigmendi molekul ergastub ja sealt eraldub  1   elektron   →  elektron võetakse tagasi vee
molekulilt → H₂O laguneb vesinikioonideks ja hapnikuks → vesinikioonide kontsentratsioon tülakoidi membraani sees
ja väljas on erinev → vesinikioonid liiguvad läbi membraani → ATP-süntaas läheb käima ADP+fosfaatrühm →
saadakse ATP 
•
Toimub tülakoidi membraanis
•
Pimestaadiumis liigub klorofüllist eraldunud 1 elektron molekulile nimega NADP⁺ ja see redusteerub ja seob endaga
vesinikioone → muutub NADPHks → ATP toimel hakatakse  liitma  CO₂ molekule +  NADPH  → saame C H
₆
O
₁₂ ₆
d) Mis mõjutab fotosünteesi intensiivsust ja kas seda intensiivsust saab lõpmatuseni tõsta?
•
Mõjutab valgus ja temperatuur. Ei saa lõpmatuseni tõsta, kuna liiga kõrgel temperatuuril fotosüntees aeglustub ja
hävivad selleks vajalikud ensüümid
e) Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on?
•
Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad. Nende kaudu  aurustub  üleliigne vesi
f) Vesiniku kandja
•
NADP ( koensüüm )
14. Rakuhingamine
a) Etapid (glükolüüs,  tsitraaditsükkel  ehk Krebsi tsükkel,  hingamisahela  reaktsioonid) Mis mingis  etapis  toimub?
Kui palju tekib ATPd?
•
Glükolüüs – laguneb glükoos ja tekivad 2 püruvaati – vabaneb 4 vesinikiooni ning nad seostuvad NAD-iga – glükoosi
lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd
•
Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks
on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga 
•
Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja  Hapnikku  – selle
tulemusena tekib ligikaudu 34 ATPd – kõrvalsaadusena tekib ka H₂O – NB! NADH ja FADH oksüdeeritakse ja  nendest
saab jälle NAD ja FAD ning neid saab rakuhingamise esimeses ja teises etapis uuesti kasutada
•
Kokku tekib maksimaalselt 38 ATPd
a) Kus mingi etapp toimub?
•
Glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas
•
Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
•
Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri kristades
b) Millises etapis vajatakse hapnikku?
•
Hingamisahela reaktsioonides
c) PS: Mis on anaeroobne hingamine? (Õp.nr.2 lk.32)
•
Toimub terve rakuhingamise protsess, aga viimases etapis kasutatakse hapniku asemel mingit muud ainet
d) Vesiniku kandja
•
NAD ja FAD
15. Anaeroobne glükolüüs e. energia tootmine ilma hapnikuta
a)  Etanoolkäärimine  ja piimhappekäärimine. Milliste  elusorganismide  toimel. Mis ained glükoosist tekivad?
•
Etanoolkäärimine –  pärmiseen  – saadused on  etanool  ja süsihappegaas
•
Piimhappekäärimine – nt inimene – saadus on piimhape
b) Mis on käärimise eelised ja puudused rakuhingamise ees?
•
ATP tootmine on kiirem, kuid toodetakse 38 asemel vaid 2 ATPd. Organismi suudetakse energiaga varustada vaid
lühikeseks hetkeks
c) Käärimise kasutamine
•
Etanoolkäärimist kasutatakse taigna kergitamisel, piimahppekäärimist kasutatakse toiduainetööstuses.
17. Paljunemine
a) Suguline paljunemine 
I.
Sugurakkude teke eellasrakkudest (mitu tekib mehel, mitu naisel?)
•
I . Munarakkude areng naistel ja seemnerakkude areng meestel. Kus? Millal? Kahjustamine.
Seemnerakkude areng – toimub munandites asuvates seemnetorukestes – murdeeast vanaduseni 
•
Munarakkude areng – munasarjades – looteeast murdeeani, siis algab nende küpsemine
III. Seemneraku teekond  munanditest  munajuhasse (osata kirjeldaja ja kus lisanduvad nõred)
IV. Osata joonisele märkida suguelundite osasid (2. õpik lk 50-51)
V.  Menstruatsioon  ja  ovulatsioon
Menstruatsioon on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere  irdumine . M. Algab siis, kui eelmise tsükli jooksul
valminud  munarakk  ei viljastunud. Kestab 3-7 päeva 
•
Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarjast. Algab 14 päeva peale m.tsükli algus.
VI. Ema vanuse ja rasestumise tõenäosuse ning ema vanuse ning iseenesliku abordi vaheline seos
Viljastumisvõime   hakkab   vähenema   30.   eluaastate    lõpust .   Pärast   40.    eluaastat    langeb   see   suure   kiirsuega.
Rasedused katkevad ka selles vanuses tihedamini, kuna rohkem esineb vigu kromosoomide jagunemises.
VII. Kunstliku viljastumise 2 võimalust (õp.nr.2 lk.63)
Spermid  ja munarakud segatakse söötmega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18 tunni  möödudes  pannakse
viljastunud   munarakud   uuele   söötmele   kasvama.   Seejärel   valitakse   välja   paar   korralikult   arenenud   embrüot   ja
siirdatakse emakasse
•
Teisel   puhul,   kui   spermide   kvaliteet   on   liiga   halb,   siis   süstitakse   üks   väljavalitud    seemnerakk    otse   munaraku
tsütoplasmasse. Pärast siirdamist jätkub rasedust  toetav  ravi.
VIII. Mis võib esile kutsuda iseenesliku abordi ja millal see enamasti toimub?
Vead loote geenides, ema  hormonaalsed  häired,põletikud, nakkushaigused ning kasvajad. 
IX.  Partenogenees  (õp.nr.2.lk. 56)
Partenogenees ehk  neitsisigimine  on juhus, kus isend areneb viljastumata munarakust. ( komodo  varaan)
X. Kehavälise ja kehasisese viljastumise puudused ja eelised (õp.nr.2.lk. 57)
Kuna kehavälise viljastumise puhul on sugurakkude arv suur, nõuab see palju energiat. 
•
Kehavälise viljastumise puhul on viljastumise tõenäosus väike 
•
Kehasisese   viljastumise   puhul   on   haiguste   ülekandumise   tõenäosus   suur,   kuna   viljastumiseks   peab   olema
kokkupuude, samas kui kehavälise viljastumise pugul ei pea alati olema otsekontakt
XI. Osata järjestada sõnu:  kobarloode , põisloode,  karikloode , loode
Kobarloode → põisloode → karikloode → loode
XII. Mis on  embrüogenees ?
Embrüogenees on loote areng
XIII.  Platsenta . Miks? Ehitus. Mis ained liiguvad? Mis saab sellest peale sünnitust?
Platsenta ühendab ema ja loote. Platsenta hoolitseb loote ainevahetuse ees( varustab  embrüot hapniku ja toitainetega)
XIV. Kaksikute teke
Erimunarakukaksikud tekivad, kui kaks spermi viljastavad ühel ajal kaks munarakku
•
Ühemunarakukaksikud tekivad, kui viljastunud munarakk jaguneb embrüonaalse arengu alguses kaheks
XV. Suguhaiguste avaldumine (Õp.nr. 2 Lk. 72-73)
Väga sageli  vaevused  puuduvad või need on väga lühiaegsed ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub peamiselt
limaskesta   ja/või   naha   kahjustustena   (herpes,   seenpõletik,    papilloomviirus )   Osad   võivad   liikuda   ülemistesse
suguteedesse (klamüdioos, gonorröa) Osade haiguste korral  tungivad  bakterid või  viirused  läbi kahjustatud  limaskest
vereringesse ja liiguvad sealt edasi teistesse kudedesse ja organistesse
b) Mittesuguline paljunemine
I.
erinevad võimalused ja osata tuua näiteid, kes sellist viisi kasutab
•
Pooldumine – vanemorganism jaguneb kaheks – bakterid,  algloomad
•
Pungumine – järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ja eraldub küpseks saanuna – pagaripärm, hüdra
•
Taimede vegetatiivne paljunemine – uus organism tekib teimekudedes olevatest eristumis- ja jagunemisvõimelistest
rakkudest, organisteks võivad olla  sibulad , mugulad,  risoomid  – paljud taimed 
•
Paljunemine spooridega ehk eostega – spoorist kasvab uus organism – seened,  sõnajalad
II. eelised ja puudused sugulise paljunemise ees
Kiire, kõik on omavahel sarnased – kerge hävida
c)  Moone
I.
Selgroogsetel ( konnad ,  kalad ). Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse?
•
Konnad – kullesed-
•
Kalad –  vastne - maim
II. Selgrootutel. Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse?
Muna – vastne –  nukk  –  valmik  ( täismoone , liblikas)
•
Muna – vastne – valmik ( vaegmoone ,  rohutirts )
16. Raku jagunemine
a) Millest koosneb rakutsükkel? Mis neis etappides toimub?
•
Interfaas – raku jagunemine, DNA replikatsioon, ettevalmistused mitoosiks
•
Raku jagunemine:
•
Mitoos =  karüokinees  + tsütokinees
•
Karüokinees –  profaas ,  metafaas ,  anafaas ,  telofaas
b) Mitoos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid
•
Meie keharakkude jagunemisel. Saadusteks on 2, 46 kromosoomiga ja sama geneetilise materjaliga rakku
•
Interfaas – DNA kahekordistub 
•
Profaas –  tsentrioolid  liiguvad  poolustele , tuumakesed lagunevad ja  tuumamembraan  hakkab lagunema 
•
Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile,  kääviniidid  kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
•
Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid pooleks 
•
Telofaas – kääviniidid kaovad, rakk nöördub keskelt pooleks, sünteesitakse uus tuumamembraan, moodustub kaks
tütarrakku 
c) Meioos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid ja  ristsiire
•
Esineb   sugurakkude   arengul.  Toimub,   et   kromosoomide   arv   viljastumisel   ei   kahekordistuks.Saaduseks   on   4,   26
kromosoomiga rakku
I Jagunemine:
•
Profaas   –   tuumamembraan   hakkab   lagunema,   tuumakesed   kaovad,   toimub   ka  kromosoomide   ristsiire  st.   Nad
vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, et organismid erineksid 11st rohkem
•
Metafaas   –   homoloogilised   kromosoomid   liiguvad   koos   ekvatoriaaltasandile   (tekib   kaks   kihti),   tsentromeeridele
kinnituvad kääviniidid
•
Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid 11st lahku
•
Telofaas – rakumembraan nöördub sisse, moodustub kaks tütarrakku
•
II Jagunemine
•
Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele
•
Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasemele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
•
Anafaas – Kromosoomid tõmmatakse pooleks
•
Telofaas – moodustuvad tuumamembraanid, moodustub neli tütarrakku 
18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm
•
Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit
•
Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub
19. Viirused
a) Ehitus
•
Pärilikkusaine, kapsiid ja  ümbris
b) Kas elus või mitte?’
•
Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev  ainevahetus
c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul)
I.
Lüütiline tsükkel
•
Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub
II. Lüsogeenne tsükkel
Viirus paljuneb koos  peremehega
d) Vaktsineerimine
I.
Millest  vaktsiine  tehakse?
•
Osa vaktsiine sisaldab antigeene.
•
Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused
II.  Antikeha -antigeen seostumine
III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil)
Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega 
•
Papilloomviirus – soolatüükad,  villid  – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki 
•
C-hepatiid – levib verekontaktiga - kroonilisena võib põhjustada maksakahjustusi 
•
Herpesviirus –  nakatumine  toimub kehakontakti kaudu – villid
•
Rõuged – esimene viirus, mille puhul hakati kasutama vaktsineerimist 
•
HIV – nakatutakse verega 
•
AIDS – HIV edasiarenenud vorm – omandatud immuunpuudulikkuse  sündroom  
20. Bio- ja  geenitehnoloogia
a) Mis on eesmärgiks?
•
Erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks
b) Biotehnoloogia eelised ja puudused (väike õpik lk. 158)
•
Eelised – suur energiasäästlikkus, odav  tooraine , jäätmevaba või  loodusele  kahjutute jäätmetega tootmine
•
Puudused – toota saab vaid neid ained mis moodustuvad organismide elutegevuse tagajärjel, kasutatavad organismid
on tundlikud keskkonnategurite suhtes, 
c) Mis on GMO?
•
Geneetiliselt muundatud organism – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud
või mille genoomi on siirdatud uusi geene
I.
Sellise toidu plussid ja miinused (e. kasu ja ohud)
•
Plussid – nii saab saagikust suurendada ja toiteväärtust parandada
d) geenitehnoloogia rakendamine
•
Kasutatakse ravimitööstuses ravimite tootmisel
21. Mendeli 3 seadust
a) Osata 2 esimest seadust sõnadega kirja panna ja graafiliselt tõestada
Ristates kahte puhtasse sorti kuuluvaid isendeid, on esimese järglaspõlvkonna (F2) isendid ühetaolised
•
Teises järglaspõlvkonnas (F2) tunnused lahknevad
b) Homosügoot ja  heterosügoot
•
Homosügoot – organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis on samasugused  alleelid  (AA)
•
Heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides on erinevad alleelid (Aa)
c) Dominantne tunnus ja  retsessiivne  tunnus
•
Dominantne tunnus on tunnus, mis avaldub olenemata, kas teine allees on a või b
•
Retsessiivne tunnus on tunnus, mis avaldub vaid siis, kui  paariline  on alleel a või b
d)  Genotüüp  ja  fenotüüp  (õp.nr. 3 lk. 94). Mis on  reaktsiooninorm  (õp.nr. 3 lk. 95)?
•
Genotüüp on elusolendi kogu pärilik info (nt AA, Aa)
•
Fenotüüp on elusolendi iseloomulike omaduste kogum (näiteks värv)
•
Reaktsiooninorm on tunnuse varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab
e) Intermediaarsus ja  kodominantsus
•
Intermediaarsus – kui heterosügoodil avalduv tunnus on kahe homosügoodi vahepealne
•
Punane roos (PP)    x   Valge roos (VV)
•
                                ↓
•
                        Roosa  roos (PV)
•
Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused
•
Sinine roos (SS)   x   Valge roos (VV)
•
                             ↓
•
                 Triibuline roos (SV)
f)  Veregrupid  ja ülesanded nendega (I A I A , I A I B , I B I B , I A i, I B i, ii). Reesus  negatiivsus  ja reesuspositiivsus.
•
0 – IºIº
•
A -  I A I A ,  I A i
•
B - I B I B  ,  I B i
•
AB -  I A I B
I.
Millal tekib  reesuskonflikt ?
•
Tekib, kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri on  reesuspositiivne
II. Kelle verd tohib kellele üle kanda? Miks?
AB – AB ; A – A,AB ; B – B,AB ; 0-0 
22.  Mutatsioonid
a) Insertsioon, duplikatsioon,  inversioon ,  translokatsioon , asendusmutatsioon
•
Insertisoon – genoomi lisandub üksik nukleotiid või DNA-lõik
•
Duplikatsioon – DNA-lõigu kahekordistumine
•
Inversioon – kromosoomilõigu suund pöördub  teistpidi
•
Translokatsioon – lõikude ümbervahetumine
•
Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C
b) Mis on raaminihe?
•
Lugemisraam muutub ja DNA hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid
c) Mis on  onkogeenid ? Mis antionkogeenid?
•
Onkogeenid on mutantsed geenid, mis põhjustavad  kasvaja  teket
•
Antionkogeenid on geenid, mis hoiavad rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda
d) Osata kasutada sõnu mutant,  mutageen ,  mutatsioon
•
Mutant - 
•
Mutageen – mutatsioone tekitav keskkonnategur
•
Mutatsioon – DNAs toimunud muutus 
23. Mis on  eugeenika . Kuidas seda on rakendatud?
•
Eugeenika   on   õpetus,   mille   eesmärk   oli   muuta   ühiskond   paremaks   inimeste   tõuaretuse   kaudu.   Eugeenola   pidi
soodustama „ heade  geenidega ” inimeste sigimist ja välistama „halbade geenidega” inimeste paljunemise
•
See oli Natsi-Saksamaa rassiideoloogia – massiliselt hukati ja steriliseeriti  juute , et need ei seguneks aaria rahvaga
24. Mis on kaksikute meetod? Mida selle järgi teada saab?
•
Meetod, kus uuritakse ühemunarakukaksikuid, kes on kasvanud eri  peredes . Sellega soovitakse teada, kui suur on
neile keskkonna mõju ja kui palju neid mõjutab pärilikkus. 
25.  Suguliiteline  pärandumine. Osata nedega ülesandeid lahendada
a) X-liitelised dominantsed tunnused (kellel ja millal avalduvad?)
Avalduvad tütardel. Kui emal esineb üks dominantne alleel, pärivad lapsed selle 50% tõenäosusega. Kui isal esineb
vastava tunnuse dominantne alleel, pärivad selle kõik tema  tütred
b) X-liitelised  retsessiivsed  tunnused (kellel ja millal avalduvad?) NT. värvipimedus ja  hemofiilia
•
Naised, kellel on vastava tunnuse retsessiivne alleel, on kandjad, kellel endal tunnus ei avaldu. Meestel avaldub samal
juhul tunnus alati, kuna neil on vaid üks X-kromosoom. 
•
Kandja naine annab vastava tunnuse edasi pooltele oma lastele, ning tütred on kandjad ning pojad pärivad tunnuse.
Kui naisel tunnus avaldub, avaldub tunnus ka kõigil lastel. Sel juhul avaldub tunnus kõigil poegadel, aga vaid nendel
tütardel, kes saavad isalt sama alleeli.
•
Mees annab tunnuse edasi kõigile oma tütardele, aga mitte ühelegi oma poegadest
c) Y-liitelised tunnused (kellel ja millal avalduvad?)
•
Päranduvad isalt pojale
26.  Vähk
•
Iga   neljas   inimene    haigestub .   Kasvajarakud   jagunevad   kontrollimatult.   Kasvaja   võib   moodustada   siirdeid   ehk
metastaase kudedesse. Vähk võib  levida  lümfi- ja vahel ka veresoonte kaudu organismi  igasse  piirkonda. 
27. Organismide kooseksisteerimine
a) Ökoloogilised tegurid
I.
Biootilised ja  abiootilised  tegurid. Osata nimetada
•
Biootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest 
•
Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme  ümbritsevast  anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid)
II. Mis on antropogeenne tegur?
Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju
b) Ökoloogilise teguri toime  graafik  (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada
•
Alumine  taluvuslävi , optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü  vahepeal  on ökoloogiline amprituud
c) Sümbioos,  kommensialism ,  konkurents ,  parasitism ,  kisklus ,  herbivooria  teada tähendust ja osata näiteid tuua.
•
Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad  neilt
vastu  magusat  eritist
•
Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele  kahjutu  – mõned
putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju 
•
Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku  piirav  kooselu vorm – puude omavaheline konkurents
valgustingimuste  pärast
•
Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik – inimese verd imev sääsk,
kui too põhjustab inimesele näiteks malaaria
•
Kisklus – röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe – ristämblik toitub toakärbsest
•
Herbivooria – taimetoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe – näiteks  põder  sööb puukoort
d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab?
•
Produktsioon   iseloomustab   biomassi    juurdekasvu    ajas.   Teades   Eesti    kuusikutes    kasvavate    kuuskede    aastast
juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie  puidutööstuse  arengukavade väljatöötamiseks
e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed,  tertsiaarsed ) konsumendid,  destruendid  - vaheline seos
•
Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas –  plankton
•
Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) –
sekundaarne  (koger) –  tertsiaarne  (ahven) – kvaternaarne ( haug )
•
Destruent  ehk  lagundaja  – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod)
f)  Toiduvõrk  ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest)
g)  Kiskja -saakloom mudel. Osata seletada, mida seal kujutatud on ja miks see graafik just selline välja näeb.
h) Ökoloogiline  püramiid . Biomassi vahelised seosed erinevate astmete vahel. Osata arvutada.
•
Iga järgneva troofilise taseme  biomass  on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
28. Ökoloogilised globaalprobleemid ja võimalikud lahendused
a)  Toidupuudus
•
Inimeste toitumisharjumuste muutmine, arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat
b) Mullastiku  hävimine
•
Tuleb vähendada erosiooni, kasutades väiksemaid põlde suurte asemel, mis on eraldatud looduslike kaitseribadega
c) Loodusvarade kasutamine
•
Merevee  destilleerimine , et seda kasutada joogiveena
d)  Happevihmad
•
Tuleb vältida atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega
e)  Kasvuhooneefekt
•
Tuleb vähendada õhu saastamist
29.  Evolutsioon
a)  Darwini  tähtsus evolutsiooniteoorias
•
Ta oli esimene loodusteadlane, kes suutis ära tõestada liikide muutumise ja leidis liigitekkele lihtsa ja arusaadava
mehhanismi – loodusliku valiku
b) Looduslik valik, kui evolutsiooni  suunav  tegur. Loodusliku valiku põhimõte.
•
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest
iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest
I.
Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik
•
Stabiliseeriv valik – keskmiste tunnustega isendite  eelispaljunemine
•
Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
•
Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine
c)  Kohastumine . Mis on  mimikri  (osata tuua näiteid)?
•
Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi 
•
Mimikri on sarnasus mõne teise  liigiga . Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega
I.
Millal/kus on  kohastumused  kasulikud, kahjulikud?
•
Kohastumused on organsimidele kasulikud vaid teatud tingimustel ja teatud aja vältel
d)  Liigiteke
I.
Mis on liik?
•
Liik on sarnaste omadustega isendite rühm
II. Mis on bioloogiline  isolatsioon  ehk  ristumisbarjäär ? Milles seisneb?
Bioloogiline isolatsioon on mitmed omadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra
liigi isenditega
III. Mis on geograafiline isolatsioon?
Geograafiline isolatsioon on ruumiline eraldatus, kus erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude,
mägede või lihtsalt kauguse tõttu
IV. Teada, et liigitekke peamisteks  teguriteks  on mutatsioonid,  geenitriiv  ja looduslik valik.
V. Mis tagab uue liigi püsimajäämise?
Arvukuse tõus ja levila laienemine, uutele tingimustele vastavad kohastumused, ristumisbarjääri teke (tagab geenifondi
püsimise)
e) Makroevolutsioon
•
Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut
I.
Divergents ja konvergents
•
Divergentsiks   ehk   evolutsiooniliseks   mitmekesistumiseks   nimetatakse   erisuguste   tingimustega   kohastumisel
algtüüpide lahknemist uuteks liikideks
•
Konvergentsiks nimetatakse erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes.
30. Osata panna õigesse järjekorda:  australopiteek , osav inimene e. Homo  habilis  , püstine inimene e. Homo  erectus  ja
pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens .