Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks (0)

Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid.
Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust.
Haigus – organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus.
Haiguse etioloogia – haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid.
Patogenees – haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb.
Sümptom – haigusprotsessi tunnus.

• Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik , pea valu, nõrkus jne.
  
• Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul
  
• Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeldab
  
• Objektiivsed sümptomid on need, mida tuvastatakse uuringutega
  
• Soodsad, halvad, ähvardavad sümptomid annavad märku sellest, kas haigus kas paraneb või ägeneb.
  

Sündroom on ühiste põhjustega sümptomite kompleks , mis peegeldab haiguse arengut.
Diagnoos – määrang- otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. On ravitaktika aluseks.
Äge haigus - algus on selgelt määratav, haiguse kulg kiire ja lõpeb tervistumisega.
Krooniline haigus – Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti – vaibumise ja ägenemise perioodid.
Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu.
Patsiendi uurimine : füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud.
Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon , mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks.

• Skleroos – on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks.
  
• Tsirroos – elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud.
  

PULMONOLOOGILISED HAIGUSED
Kopsud on hingamiselundid , mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus .
Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks , moodustades bronhiaalpuu .
Hingamispuudulikkus – kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist.
Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine.
Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid
1) Geneetiline eelsoodumus
2) Antikehade puudulikkus
3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus
Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid

Suitsetamine

Külm ja niiskus

Allergeenid
Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused:

• Põletikulised
  
  • Kopsupõletik – viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes.
    
  • Bronhiit – äge või krooniline põletik bronhides.
    
• Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) – pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel.
  
• Pleura haigused e. pleuriidid – Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik – tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus.
  

Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus.

Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse.
Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis. Levib piisk- ja tolmunakkusega.
KARDIOVASKULAARSED HAIGUSED
Kardio -vaskulaarsete haiguste kõige tavalisemad põhjused – ateroskleroos ja hüpertensioon. Peamine surmapõhjus kogu maailmas.
Mõisted:

• Ateroskleroos – arterite valendik on ahenenud ja tekib verevarustuse häire
  
• Arterioskleroos- e. arterikõvastumus on üldnimetus, mis tähistab arterite seina paksenemist ja elastsuse vähenemist.
  
• Isheemia – südame verevarustus on vähenenud arterite ahenemise tõttu
  

Kardio-vaskulaarsete haiguste liigitamine tekkepõhjuste järgi

• Südame põletikulised haigused – Viirustest või bakteritest põhjustatud haiguse korral satuvad viirused vereringesse, jõuavad südamelihasesse tekitades seal veresoonte põletiku.
  
• Südame- veresoonkonna muutustest ja/või kõrgvererõhu tõvest põhjustatud haigused – südame arterite siseseinte muutusest tekkinud patoloogiline seisund, mille tulemusena häirunud verevarustus kogu organismis.
  

Mittemõjutatavad riskifaktorid :
1) Geneetiline eelsoodumus
2) Vanus (kasvades)
3) Meessugu
Mõjutatavad riskifaktorid

Hüperlipideemia

Arteriaalne hüpertensioon

Suitsetamine

Suhkurdiabeet
Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid

• Rasvtõbi
  
• Vähene füüsiline aktiivsus
  
• Stressi (A-tüüpi isiksus)
  
• Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit
  
• Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine
  

Sümptomid:
Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus)
Rütmihäired:
tahhükardia - südamepekslemine
bradükardia – aeglustunud südametegevus
ekstrasüstolid – vahelöögid
absoluutne arütmia – süda on rütmist väljas
Norm vererõhk :