Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Nina anatoomia ja füsioloogia
Inimese nina koosneb:
      • luulise ja kõhrelise toesega välisninast,
      • näokoljus paiknevast ninaõõnest,
      • mida suuõõnest eraldab kõva suulagi.
Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).
Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine , niisutamine ja puhastamine.
2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia
Kuulmisanalüsaator koosneb:
1. Väliskõrvast
2. Keskkõrvast
3. Sisekõrvast
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest.
Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab
võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet.
Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse:
            •  väliskõrva,
            • keskkõrva,
            • sisekõrva.
Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel
ka karvad .
  • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei
    ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama.
  • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest.
Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud,
mida nimetatakse kuulmeluukesteks.
Kuulmeluukesed - vasar , alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri.
Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri
ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes
õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund . Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund.
 Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit.
Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000).
3. Kõri anatoomia ja füsioloogia
Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselst osast: 1) kõhreline skelett (9) 2) seesmised lihased 3) välimised lihased 4) kattev limaskest .
Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud)
Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris)
Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine
Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad , tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb.
Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel.
Kõri füsioloogia – takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine .
Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli.
4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia
Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede ja huulte abil toimub toidu segunemine süljega (algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga. Sülg muudab toidu libedaks ja neelatavaks (ööpäevas tekib 1-1,5 liitrit leeliselist sülge).
Keel on suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund . Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine.
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede - kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes.
Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena (on normaalselt suletud, väla arvatud neelamise ajal).
5. Ninaneelumandlite ja kurgumandlite hüpertroofia: kaebused , diagnoosimismeetodid, varased ja hilistüsistused
1. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine, mida esineb lastel kuni puberteedini; täiskasvanutel adenoid atrofeerub (kui täiskasvanul esineb, kontrollida maliigsuse suhtes). Ninaneel , kus adenoid paikneb, on ühenduses ninaõõnega ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta.
Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid ; esineb nn. „adenoidne nägu“: laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu.
Dgn: eesmine /tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus , lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel
Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse šuntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks.
2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga.
Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist („suudlevate mandlite sündroom”-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, „täisuukõla“. Võib puberteedieas taandareneda.
Ravi on operatiivne , tonsillotoomia – hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne ).
6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted

Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse.


Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis .
Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik , peavalu, lihasvalud , väsimus ja isutus . Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed  võivad olla suurenenud ja valulikud.
Dgn: vaatlus.
Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine. Neelu valu leevendavad toopilised aerosoolid , imemistbl ning soojad joogid. Esmavaliku AB-ks on penitsilliin või amoksitsilliin (7-10 päeva). Ägeda põletiku möödumisel võiks korduvate episoodide korral mõelda tonsilektoomiale.
7. Krooniline tonsilliit: kaebused, tüsistused.
Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel ja kui ei ole toimunud täielikku paranemist. NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv , seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt  nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta.
Pideva põletiku tagajärjel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #1 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #2 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #3 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #4 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #5 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #6 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #7 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #8 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #9 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #10 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #11 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #12 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #13 Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 193122 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
pdf
Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
30
docx
KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA
139
pdf
Spordi üldained 1 tase
67
doc
Terve naine
22
docx
Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
192
pdf
Riigikaitse õpik



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun