Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena
HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE 1. Hapniku O2 kasutamine (gaasiline hapnik veeldub -183°C) · koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3
Saturn Saturn teeb ühe tiiru ümber oma telje 11 tunniga. Saturn teeb ühe tiiru ümber Päikese 10,760 ööpäevaga. Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Saturnil on 60 kaaslast. Saturn on oma nime saanud Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. Ma sain teada, et Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu.
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus
Lämmastikuühen did: plussid ja miinused Lämmastik Keemiline element järjenumbriga 7. Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Veeldub -196 kraadi juures Elektronide arv kihis on 2,5 Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmine Inertse keskkonna loomiseks Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis Jean Antoine Claude Chaptal Lämmastiku füüsikalised omadused Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Vees vähe lahustuv Õhust kergem Sulamistemperatuur -210°C Keemistemperatuur -196°C Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste ...
dihapnik O2; 2. trihapnik O3 (osoon); 3. monohapnik ( esineb väga lõhiajaliselt). Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses: peamiselt õhust ( kõrge rõhu ja madala temeperatuuri juures õhk veeldub ja soojendades aurustub esimesena lämmastik, saadakse peaaegu puhas hapnik), teine võimalus on saada vee elektrolüüsi käigus. Laboris: Hapnikurikaste ainete lagundamine: 2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine. Lahustub vees üsna hästi, veeldub väga madalal temperatuuril (-283). 6. Keemilised omadused:
elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). 2.3)Allotroobid Lämmastikul allotroobid puuduvad, kuna looduses lämmastiku mitme erineva lihtainena ei esine. 3)Lämmastik looduses:
on tasakaalus 26. Absoluutne niiskus- ühes m3 õhus sisalduv veeauru mass 27. Suhteline niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja sama temp. õhu küllastunud veeauru rõhu suhe 28. Kastepunkt- temp. mille juures õhu niiskus jõuab 100%ni 29. Kaste- maapinna temp. langeb öösel alla ja kastepuntki temperatuuri, seejärel hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma 30. Pilved- tõusvad õhuvoolud jõuavad kõrgusele, kus kerkiva õhu temp. langeb kastepunktini, veeldub tõusvas olev aur, muutub veepiiskadeks 31. Psükromeeter- koosneb kahest termomeetrist, 1 kuiv, 2 märg. Niiskuse väärtus määratakse näitude erinevuse põhjal
Reaalsed gaasid ei ole punktmassid. Reaalses gaasis on tõmbejõud. Tõmbejõud teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et: 1) tuleb arvestada molekulide ruumala ja 2) tuleb arvestada molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate
Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi. [4] Põhiline kasutusala on etaanil keemiatööstuses eteeni tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan Propaan on kolme süsinikuga vedelgaasi peamine koostisosa, mis tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina, millele lisatakse 5% butaani, et vähendada aurusurvet balloonis tagamaks töötamise ka põhjamaises kliimas. Ta on väga hea energiaallikas, sest energiasisaldus on kõrge. [6] Ta veeldub toatemperatuuril. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. [1] Propaani kasutatakse ka klaasi-, terase- ja portselanitehastes, sulatamisel, temperdamisel, karastamisel, kuivatamisel, jootmisel ning kui ainet kuumutada, siis võid teda kasutada peaaegu kõikides tööstusharudes. Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu.
1)PÖÖRLEVAD ÜMBER TELJE KÜLLALTKI KIIRESTI, SEETÕTTU ON NAD ÜPRIS LAPIKUD2)Hästi suured suured mõõtmed3)Moodustavad 99 % kogu päikesesüsteemi planeetide massist suur mass, aga väike tihedus4)Neid ümbritseb võimas atmosfäär tegelikult oleksid nad nagu hiiglaslikud gaasikerad5)Atmosfäär koosneb vesinikust, heeliumist, lisaks metaani, ammoniaaki, tühises koguses vett6)Arvatakse, et neil planeetidel puudub mingi eristatav pind: gaaskeras sügavamale minnes vesinik veeldub, arvatakse, et Jupiter ja Saturn on metalliline vesinikust tuum7)Kuna nad asuvad Päikesest väga kaugel, siis pinnatemperatuur on eriti madal. Jupiteril -145 0 C8)Väga palju kaaslasi. Milles seisneb Jupiteri ja Saturni erilisus?JUPITER Eriline: Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini.SATURN Erilised on nn Saturni rõngad. Need kujutavad
See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd. 1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris
Peale seda, kui koguvedelik on aurustunud aga anumat endiselt kuumutatakse hakkab auru temperatuur suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti
2. Õhu relatiivne niiskus 26 oC juures on 80%. Kui palju kondensaati moodustub õhu komprimeerimisel rõhuni 12 atm? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (26 oC juures) Pvee aur 26oC juures= 23,76mmHg*0,80 = 19,0mmHg. Rõhu P=12atm juures on Pvee aur komprimeerimisel= 19,0mmHg*12atm = 228mmHg. Gaasilise olekusse jääb 12 atmosfääri üldrõhu korral veeauru kogus, mis annab osarõhu 23,76mmHg (mis küllastatud veeauru rõhk 26 oC juures). Seega veeldub aur, mis omaks rõhku: 228mmHg 23,76mmHg = 204,24mmHg. Siit arvutatakse veeauru maht 100 liitris õhus, milline on rõhu all 12atm: 2 Kus PH2O=204,24mmHg, Püld=12atm*760mmHg/1atm=9120mmHg. Vveeaur 26oC juures = (PH2O*100)/Püld = (204,24mmHg*100)/9120mmHg = 2,24%. Teiste sõnadega 26 oC juures veeauru maht on 2,24L 100L-s õhus või 22,4L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta.
lahustid, mis eemaldavad PVC-plastmassist pehmendusaineid ja kõvendavad katet (näiteks KSÜLEEN jätab püsiva jälje juba 25 sekundiga. Plastikkatted võivad muutuda pehmeks ja kleepuvaks ning mustust korjavateks kui neid lahustitega kahjustada). kanged happed, mis lahustavad plastikkatet kuumad pesulahused ja kuum vesi, kuumad esemed küürimisained ja hõõrde pesurid kriimustavad plastikkatete pinda, kriipiv mustus( liiv) liim veeldub kui plastikust katted või plaadid on paigaldatud betoonist aluspõrandale, mis pole piisavalt kuivada saanud (1cm nädalas) Kordamisküsimused Kummkatted 1. Loetle, kummikatete liigid. Mõningates vanades hoonetes on põrandakatteina kasutusel siledapinnalised looduslikud kummikatted, mille pind mõningas kohas on muutunud raskesti hooldavaks. Kaasajal on arendatud uusi ,suhteliselt pakse, sageli nupulisi (müntpõrandad) tehiskummikatteid,
troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese soojendab maapinda, mille tõttu õhukihid soojenevad ja tõusevad üles, tekitades vertikaalseid õhuvoole, mille tõttu omakorda segunevad õhumassid. Õhumasside segunemise tõttu tekivad õhus vee faasimuutused, veeaur veeldub veepiiskadeks (kondensatsioon), veepiisad võivad ka külmuda (tahkuda). Mõnikord muutub veeaur kohe tahkeks, ilma et läbiks kondenseerumise faasi (sublimatsioon). Kondenseerumise, tahkumise ja sublimatsiooni tulemusena tekivad pilved. Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s
veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija · oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 = NO + SO3 see reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO + O2 = 2SO3 KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; Ammoniaak NH3.füüsikalised omadused : terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO * värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 äike---> 2NO (neutr oks) * Saamine - Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2 * Punakaspruun, terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid * Saamine - tööstsuses/looduses 2NO + O2 2NO2
Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranzikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid, varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega. Endomükoos viljadel põhjustab seen Monilia. Viljad on kahvatud ja tohletunud. Viljad kaotavad oma meeldiva lõhna, nende sisu veeldub ja värvub määrdunud valgeks. Kärntõbi viljadel tekitaja Fusicladium carpophilum. Kahjustatud lehed ja viljad kattuvad järk-järgult tumeda kirmega ja varisevad. Kahjurid Roheline lehetäi esimesed lehetäide kolooniad võivad astelpajudel elada juba mai kuus. Lehetäide teine põlvkond ilmub juunis. Kui lehetäisid on väga palju, siis võiks pritsida. Aedpõrnikas muneb tiheda rohustusega mulda, konutõugud söövad taimede juuri. Noormardikas talvitub
Mentaan · Lõhnatu · Värvitu · Maagaasi peamine koostisosa · Eesti impordib maagaas Venemaalt · Moodustub looduse orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel · Varem nimetati seda soogaasiks (kuna võis tekkida põhjamudas) · Moodustub ka loomade ja inimese soolestiku toidu käärimise tagajärjel Propaan ja butaan · Isomeerid · Vedelgaasi peamised koostisosad · Saadatakse nafta tootmise kõrvalsaadustena · Veeldub toatemp rõhu all · Majapidamis- ja mootorikütus · Samuti imporditakse Venemaalt Parafiin · n-alkaanide segu · parafiiniküünlad · kasutatakse toidutööstuses ja meditsiinis Alkaanid sisalduvad mitmesugust materjalides, mida toodetakse peamiselt naftast. Need on vedelkütused ja määrdeõlid. Vastavalt süsinikahela pikkusele ja ehitusele võivad alkaanid tavatingimustel olla gaasilised, vedelad või tahked ained. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad
vabalt edasi-tagasi liikuda. 43. Isohoorilise protsessi definitsioon, võrrand, graafik, näide. Isohooriline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. Näide: näiteks gaasi kuumutamine suletud anumas, mille soojuspaisumine on tähtsusetult väike. 44. Selgitage, kuidas järeldub isobaarilise ja isohoorilise protsessi graafikust madalaima võimaliku temperatuuri olemasolu. Mida madalam on temperatuur, seda gaas veeldub rohkem madalamatel temperatuuridel. 45. Tuletage gaasi siseenergia valem (9.17). 46. Sõnastage termodünaamika esimene seadus, kirjutage vastav valem (9 .18) koos selgitustega. Kus U on siseenergia lõplik muut, Q on soojushulk ja A on elementaarne töö. 47. Mis on aine erisoojus ja moolsoojus? 48*. Tuletage gaasi erisoojuse valem isohoorilise protsessi jaoks (9.21). 49. Tuletage gaasi töö arvutamise valem (9.22) ja erisoojuse valem (9.23) i sobaarilisel protsessil. 50
Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid: Lämmastikuoksiid N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 - dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena
Sellise võimaluse võis tagada ainult kombinatsioon mingisugusest jõumasinast, mis välistingimustest sõltumatult oleks võimeline produtseerima laeva liikumapanemiseks vajalikku energiat, ja käiturist seadmest, mis muundab selle energia laeva liikumise suunas pidevalt mõjuvaks tõukejõuks. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin 1690.aastal. Aur tõstab paisudes kolvi üles, silindrit jahutatakse väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning teeb tööd. Aurikute ajastu alguseks loetakse ameeriklase Robert Fultoni reisiaurikut Clermont, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton ja Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h.
tuum. Planeedi rotatsioonist tingituna on Saturn poolustelt kokku surutud sferoid. Ekvatoriaal- ja polaarne raadius erinevad peaaegu 10% (60 268 km versus 54 364 km). Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%). Kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu. Saturni mass on 95 Maa massi. Sisemine struktuur Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Standardne planeetide mudel viitab sellele, et Saturni sisemine struktuur on sarnane Jupiteri omaga, millel on väike kivituum ümbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vähesel määral erinevatest
olevatel kanadel.Mida vanem kari, seda kõrgem pH munavalges munemispäeval ja munavalge kõrgus on madalam (mm). Muna pH stabiliseerub 9,2 juures 4-5 säilitamispäevaks. Pikemal säilitamisel pH rohkem ei muutu. Munarebu Munemisajal on pH 6-6,3. Suureneb ja stabiliseerub 6,5-6,8. pH suurenemisest tulenevalt: * munarebu vitelliinmembraan muutub nõrgemaks * osa munavalge veest liigub osmoosi tõttu rebusse * munavalge kahevalentsed katioonid liiguvad rebusse ja munavalge veeldub üha enam * munarebu viskoossus ja struktuur muutuvad, munarebu kaotab oma kuju. Kui sellised muutused rebus toimuvad väga kiiresti (mõnedest söötadest põhjustatud, koktsidiostaatikumide või ussirohu kasutamise tõttu), siis on rebul plekid, laigud. Pärast munade pikaaegset säilitamist toimuvad muutused: * vedel rebu (suur rebu veesisaldus) * rebust läheb raud munavalgesse munavalge roosakas * rebusse lähevad proteiinid munavalgest rebu lõhevärvi
kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks:
Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi, tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. 18. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool. Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole. 19. Kopressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisel tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21.
mis valati viimasesse katseklaasi. Tavaliselt läheb see osa naftast järeltöötlemisele. 125.Selleks, et vaadelda lähemalt kolonnis toimuvat, tee hiireklõps rohelises aknas kujutatud +märgiga suurendusklaasil ja seejärel suurendusklaasiga sellel kolonni korrusel, mida soovid lähemalt vaadata. Alusta esimesest korrusest. Selle korruse temperatuur on valitud nii, et osa kõrgel temperatuuril aurustuvaid komponente veeldub ja voolab kolonnist välja läbi esimese külgtoru. See on kõige kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioon, mis laborikatses saadi kõige viimasena. Statiivis täitis see eelviimase katseklaasi. 126.Mis juhtub kolonni teisel korrusel? Need süsivesinikud, mille keemistemperatuur on kõrgem kui selle korruse temperatuur veelduvad ja valguvad kolonnist välja teise külgtoru kaudu. See on järgmine fraktsioon, mis laborikatses täitis statiivis
eralduma mullidena. Kuna CO2 on keemilistelt omadustelt happeline oksiid, siis reageerimisel (gaseerimisel) veega( NB! Karastusjookide põhikomponent!) tekib süsihape. Olgugi, et süsihape on väga nõrk hape, tekitab ta nõrgalt happelise keskkonna, mis aitab kaasa karastusjoogi säilimisele ja annab nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel rõhk langeb ja sealolev süsihape laguneb uuesti süsihappegaasiks ja veeks. Rõhu all kokkusurumisel süsihappegaas veeldub, mille aurustumisel tekib valge tahke aine- nn. "kuiv jää". Tänu tahke CO2 aurustumisel tekkivale temperatuuri langusele kasutatakse " kuiva jääd" toidukaupade jahutamisel ja säilitamisel. 11
· Hapniku ja aktiivsemate metallides suhtes käitub redutseerijana · Kuumutamisel käitub ka teiste ühendite suhtes redutseerijana, metallurgias, metallide saamisel oksiididest. ZnO + C Zn + CO · Kõrgel temp. redutseerib CO2'e CO'ks. CO: vees vähelahustuv, värvuseta, lõhnata, mürgine, mürgine, neutraalne oksiid CO2: värvuseta, õhust raskem, molekulid on mittepolaarse, suurtes kogustes põhjustab lämbumist, rõhu all veeldub, veega reageerides mood. ebapüsiva süsihappe, lahustub vees suurema rõhu all paremini. Laboratoorselt saadakse teda karbonaatide reageerimisel tugevate hapetega. Kindlakstegemiseks kasutatakse kaltsiumhüdroksiidi. Räni on lihtainena hallika värvusega, metalse läikega, kõva ja habras kristalne aine. Struktuurilt sarnane teemandiga. Tavatingimustes väheaktiivne. Kõrgel temp. võib reageerida nii aktiivsemate mittemetallidega kui ka metallidega. Hapnikuga reageerimisel tekib ränidioksiid
*jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 11 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust ja aurusti temperatuur langeb.
*jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. 2.3 Aurustumine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine (faasisiirde) soojust ja aurusti temperatuur langeb.
jahutatud kuni veeldumistemperatuurini -162 C°. Veeldumisel LNG-ks väheneb maagaasi ruumala 600 korda, LNG erikaal on ligikaudu 47% vee erikaalust. LNG-d hoitakse suurtes mahutites -162C°juures ning gaasistatakse vastavalt vajadusele seda soojendades. 48. Mis on LPG, kuidas seda saadakse? (Liquefied Petroleum Gas(valdavalt propaan (C3H8) ja butaan (C4H10)), mida erinevalt LNG-st transporditakse rõhu all (propaan veeldub 22 baari juures) ning mille transport sisaldab tänu rõhule lisariske. LPG on õhust raskem, mistõttu lekete korral koguneb see madalatesse kohtadesse ja segunedes õhuga moodustab plahvatusohtliku segu palju laiemas kontsentratsioonide vahemikus kui LNG. 49. Nimetage enamveetavaid gaasilaste (vähemalt 3)? Metaan, propaan, butaan, ammoonium, vinüülkloriid, Eteen-ja propeenoksiid 50. Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi? 51
tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata. Nendel pole oma kindlat kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Aine olek sõltub tingimustest. Väljast tuppa toodud lumi või külmikust võetud jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb. Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub, jäätub ja jahtub. Vee seismisel tekib õhku veeauru. Seda silmaga ei ole näha. Kui vett keeta tekivad näiteks potikaanele veepiisad, palju inimesed peavad neid veepiisku veeauruks. See ei tähenda, et ainult veel on need kolm olekut. Samuti on ka elavhõbedal. Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes -35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks
Kui PVC segada kõrge keemistemperatuuriga vedelikega, siis saadi palju paremini vormitav materjal. Suurem osa PVC toodetakse suspensioon-polümerisatsiooniga. Plastifikaatorina kasutatakse nüüd - dioktüül- või Lisades plastifikaatorit, täiteainet, värvaineid jt. saab toota elastset ja tugevat PVC torude jm toodete valmistamiseks. Polütetrafluoretüleen (PTFE ehk Teflon). Puhas tetrafluoretüleen on lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas madala toksilisusega, mis veeldub -76 ºC juures. Teda võib polümeriseerida suspensioon-või emulsioonmeetodil. Teflon on kõige paremate omadustega polümeer.Kasutatakse reaktorite, tihendite, torude, isolatsioonmaterjali jm valmistamiseks. 25. LDPE ja HDPE tootmine Madala tihedusega PE (LDPE) tootmine Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul n CH2 = CH2...- CH2 - CH2 -] n. Kõrge rõhuga saadakse suur monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda lühikese elueaga radikaale.. Vajalik on hea segamine ning
keratrombe (viimased tavaliselt südamekõrvas). Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: · võivad põhjustada üldist surma, · võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm), · tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks, · tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub, · võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus), · tromb võib ka kasvada, progresseeruda. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: ·võivad põhjustada üldist surma, ·võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm), ·tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks, ·tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub,
keemilise koostise poolest erineda peaahelast. suurus kasvab, tilkade suurus ja arv aga vähenevad. Puhas tetrafluoretüleen on lõhnatu, värvusetu ja Ruumilised polümeerid koosnevad lineaarsetest Mitsellide väga väike suurus tähendab seda, et igas maitsetu GAAS madala toksilisusega, mis veeldub (-76 ahelatest, mis on omavahel ühendatud mitsellis on olemas vähemalt üks aktiivne radikaal. C) juures. Teda võib polümeriseerida suspensioon-või põiksidemetega. Nad enamasti ei lahustu lahustites Emulsioon-polümerisatsioon võimaldab saada suuremaid emulsioonmeetodil. Mõlemal juhul tuleb kasutada ega sula kuumutamisel
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Väävel annab rea oksiide, millest tähtsamad on vääveldioksiid SO2 ja vääveltrioksiid SO3. · Õhus põledes annab väävel dioksiidi, mis on värvusetu, lämmatav ja mürgine gaas. · Atmosfääris leiduva SO2 allikateks on looduslike jäätmete oksüdeerumine, vulkaanid, loodusliku H2S oksüdeerumine, tööstus ja transport. · Vääveldioksiid veeldub rõhu all suhteliselt kergesti ja on seetõttu kasutatav jahutusseadmetes. · Kasutatakse ka kuivatatud puuviljade ja teraviljade säilitamisel ning pleegitava vahendina paberi- ja tekstiilitööstuses. · Tähtsaim kasutusala on väävelhappe tootmine. · Väävli oksüdatsiooniaste vääveldioksiidis on IV ja seega võib ta olla nii redutseerija kui ka oksüdeerija. · Vääveldioksiidi tähtsaim reaktsioon on tema suhteliselt aeglane oksüdeerumine: 2SO2(g) + O2(g) 2SO3(g)
tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Lõhna põhjustavad gaasis sisalduvad lisandid: väävelvesinik, ammoniaak, fosforvesinik jt. Atsetüleen on õhust veidi kergem. Atsetüleen on uinutava toimega ja suurtes kogustes lämmatav, sisaldades väikestes kogustes vesiniksulfiidi, arseeni ja fosfeeni. Atsetüleeni sissehingamist suutes kogustes tuleb vältida. Normaalsel atmosfäärirõhul ning temperatuuril 20° C kaalub 1 m3 atsetüleeni 1,09 kg. Veeldub -82,4...-84,0° C ning -85° C juures muutub tahkeks. Atsetüleen on eriti kergelt süttiv gaas. Isesüttimistemperatuur rõhul 0,19 Mpa on 500...600 ° C, rõhul 2,16 Mpa aga juba 350° C. Juba ülerõhul 0,6 bar laguneb atsetüleen algaineteks – süsinikuks ja vesinikuks. Lagunemisega kaasneb plahvatus. Vedelas või tahkes olekus võib atsetüleen plahvatada nii löögist kui hõõrdumisest. Temperatuuril 400°C ühinevad atsetüleenimolekulid omavahel,
mustani. 17. Mis on melanoidiinid? Valke ja suhkruid sisaldavate toiduainete kuumutamisel tekivad melanoidiinid. Need on tumedad, pruunikad, magusa maitsega ühendid. Need ühendid tekivad liha praadimisel, küpsetamisel, taignatoodete küpsetamisel. 18. Miks annab tärklis kissellile sellele omase konsistentsi? Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. 19. Miks kissell veeldub, kui seda keeta? Väikse tärklisekoguse pikemal kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad. 20. Millised tegurid põhjustavad B-grupi vitamiinide lagunemise? B-rühma vitamiinid lagunevad kergesti valguse käes, seda sisaldavad toiduaineid ei tohiks jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel,
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
Õhu mahu muutumine temperatuuri muutumisel: V2=Ts*V1/T1. Pärast seda leitakse veeauru maht lõpptemperatuuril, leitud õhu mahus. Vaur=Pküll(lõpptemp)*V2/Püld. Sellest leitakse veeauru mass. Lõpuks leitakse veeauru kondensaadi mass m1- m2=mH2O.Temperatuur ei muutu, suureneb rõhk: Ptegelik=Pküll*RH/10, veeauru osarõhu suuruse saab leida valemiga: PH2Okompr=Püldkompr*PH2Otegelik/Püld. Gaasilisse olekusse jääb antud rõhu korral veeauru kogus, mis annas Pküll osarõhu, seega veeldub aur, mis omaks rõhu PH2Okompr-Pküll=Pveel. Õhu maht rõhu muutmisel: V2=V1*P1/P2. Sellest leitakse kondenseeruva õhu maht: Vaur=Pveel*V2/Püldkompr. Veeauru mass leitakse: m=Vaur*Pkompr*T0*M/P0*T1*V0. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused:
..20 % vastava õhkisolat- letud esimeses peatükis. siooniga jaotla mahust. Elegaasi üheks puuduseks on rõhu all oleva gaasi veeldumine suhteliselt kõrgel temperatuuril, näiteks 600 kPa rõhu all olev elegaas veeldub juba -30 °C juures. Veeldumist õnnestub vältida, kui kasutada elegaasi ja lämmastiku segu. 78 Tabel 3.2. Elektrotehnikas kasutatavate gaaside tule- ja plahvatusohtlikkus, mistõttu peab alati raken- omadusi dama vastavaid kaitsemeetmeid.
V p const const . (9.13) T Protsessi kujutab TV-teljestikus, mis kirjeldab kindla gaasikoguse ruumala sõltuvust temperatuurist, koordinaatide alguspunkti läbiv sirge, mida nimetatakse isobaariks. Sirge 9 algus on antud katkendliku joonega, sest väga madalatel temperatuuridel gaas veeldub ja vedelike kohta valem (9.13) ei kehti. V p1 p2 T gaasi veeldumistemperatuur Joonisel on kujutatud ühe ja sama gaasikoguse kahele erinevale rõhule vastavaid isoterme. Tõestada Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil, et p 2 p1 , kõrgemale rõhule vastab TV- teljestikus väiksema tõusuga isobaar. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
