Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi
Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja
· Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e
Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained)
6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu
aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ...
Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub. Lihased Lihaste liigid, ehitus ja omadused 1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3
SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.
7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond 6.Erituselundkond 7.Närvisüsteem 8.Sisenõresüsteem 9.Hormoonsüsteem
· Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju · Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik.
Keha toestamine Veri on ka Vedel kude Varuained sidekude Säilitamise koht Kaitse Lihaskoe alatüübid ja nende iseloomustus: Silelihas Vöötlihas Südamelihas (myocardium) Ei ole vöödiline Vöödilised Vöödiline Elundite seintes Luude küljes asub ainult südames Tahtele ei allu Tahtele alluvad ei allu tahtele Sidekoe alatüübid ja nende iseloomustus
7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond 6.Erituselundkond 7.Närvisüsteem 8.Sisenõresüsteem 9.Hormoonsüsteem
jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele
tõotavad palju, ent kaugeltki mitte kõik saladused ei ole veel lahti harutatud. Tüvirakkude abil loodetakse ravida ka südamehaigusi, kasvajaid ja suhkurtõbe. Lätis näiteks tehakse tööd müokardi infarkti ja suhkruhaiguse rakuteraapia osas. Infarktikoldesse viiakse tüvirakke, millele antakse kaasa keemilised juhised, mis panevad need diferentseeruma südamelihase rakkudeks. Niiviisi kaob infarktikolle ja tekib uuesti töötav südamelihas. Diabeediravis üritatakse aga tüvirakke muuta insuliini tootvateks rakkudeks ja viia need haige kehasse, kus need jäävad elama. Inimene ongi diabeedist prii! Arvatakse aga, et tüvirakke saab tulevikus tarvitada immuun-, ainevahetus- ja närvisüsteemihaiguste ravis.
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained,
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine
Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Selgita, kus asuvad erinevad koed organismis! Silelihaskude paikneb veresoonete ja õõneselundite seintes Vöötlihaskude Lihastes, üle kogu Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned lai...
kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni.
glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus
olekute juurdeloomise ,,tootmistööd", oma kehale, hingele, vaimule ja inimsuhetele. Südame tervis on põhiline ressurss Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab. Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu.
Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südamelihase hapnikunälgus e
Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
transportimine üle kogu keha laiali. 57. Süda on automaatne organ, see tähendab, et ei allu tahtele, töötab tahtele allumatult, organism ei saa sundida südamel seisma jääda. Töötab isegi siis edasi, kui side on katkenud kesknärvisüsteemiga. 58. Südame töö automaatsuse tagab sinuatriaalsõlm, kui see peaks lakkama töötamast võtab töö üle atrioventrikulaarsõlm, kuid siis lööb süda aeglasemini. 59. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: elastsus ja kontraktsioonivõime. 60. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: Platoo on mõlemale iseloomulik, mõlemal võib AP tekkida spontaalselt. 61. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. 62. Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanilt, siis veel vaadelda südameklappide ehitust ja mõõta südamelihaste
toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse.
tagamiseks: südame löögi sagedus ja hing intens suureneb, suureneb CO2 veres, langeb vere pH. Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4
Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape. Kui treening toimub pidevalt kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda sellega paraneb oluliselt organismi gaasivahetus. Ning kõigetipuks paraneb ka lihaste toonus ja vastupidavus, mis võimaldavad aina aktiivsemalt ja edukamalt treenida.
äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud • Ülemistes hingamisteedes diferiitne katt • Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall • Põrn võib olla pundunud • Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus • Bakteriaalne dermatiit • Trichomonas gallinae
Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas
3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt. kahjustused
● Veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb. Suureneb glükogeeni lagundamine. Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse lihastesse ja maksa kogunenud glükogeeni. Pärast treeningut või võistlust taastatakse glükogeeni varud söögiga. ● Energiablianssi lisandub veel üks muutuja - töö (T). E=A+K+M+V+U+T ● Energiavajadus suureneb, sest lihased vajavad energiat. Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeniguga ● Südamelihas suureneb ● Veresooned tugenevad ● Kopsumaht suureneb ● Lihaste toonus suureneb ● Suureneb oskus kordineerida omavahel erinevate lihaste tööd ● Suureneb vastupidavus
· väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene
higinäärmed naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Laienevad veresooned ning eemaldatakse kehas olev liigne soojus. Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja müoglobiini
6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st. Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut. 2) Kude seda uurib histoloogia Inimesel on 4 põhi kudet: 1)Kattekude e. epiteelkude nahk 2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude) 3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend 6)Liik moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga Inimliik Homo sapiens sapiens
*Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi. *Närvisüsteem & meeleelundid- Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70) *Ringeelundkond- Transpordib kehas aineid (Organism-elundkond-elund-koed-rakud) 5.Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Rakud vajavad vett, hapnikku, toitaineid(energia tootmiseks- glükoos peab rakku jõudma) 6.Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust. 7.Treeningu mõju: *südamelihas suureneb, südamekambrite maht suureneb ning ka südame löögimaht e vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust.
rakke Skeletilihased ¤ Kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda ¤ Konstraktsioon allub tahtele ja toimub kiiremini kui silelihaskoes Südamelihas ¤ Rakud väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks ¤ Südamelihased ei allu tahtele ning töötavad rütmiliselt kuni surmani ¤ Südamelihaskoerakud on võimelised
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 16) Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni kuuenda elukuu lõpuks või seitsmenda alguseks. Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e. Lapse aju kannatab selle all. Kui jääb lahti botallojuha, siis hapnikurikas veri saab CO2-e rikast verd. Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt). Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud)
Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud · neerutorukesed · maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude · südamelihas · silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid: · Koletsütokiin (CCK) · Peptiid IRP e. GIP · Aminohapped Leu ja Arg · Serotoniin moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini rohkem kui talvel ja suhkruhaigete suvised vajalikud insuliinikogused võivad väiksemad olla.
alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Peamised kahjustused selle tarbimisel tekivad ajus, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Kõige rohkem saab kahjustada maks. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Prognoos tervistumise suhtes on halb. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.
, , nagu närvirakkude elektriliste impulside ülekanne, 2 Mis on põletik? . lihaskontraktsioon (sh südamelihas) jt. ·Kehatemperatuuril põletik on organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga , 26-28C võib saabuda surm südamevirvenduse tagajärjel. reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud , kahjustuse kõrvaldamiseks.Kui kudedesse toimib 14. Kuidas keha kohaneb kõrgmäestiku tingimustega?
SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimaid jalgrattureid (võitnud mitu korda Tour de France), pulss on puhkeasendis 32-32 lööki minutis
Pürimidiintuuma C2 ja N3 aatomid tulevad karbamoüülfosfaadist, ülejäänud aspartaadist · Erinevalt puriinnukleotiidide de novo sünteesist sünteesitakse eraldi terviklik pürimidiintuum ja seejärel kantakse PRPP-le: · Tekib vaheühend orotidiinmonofosfaat 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. V: Organite metaboolsete aktiivsuste erinevused tulenevad nende poolt kasutatava energiaallika erinevusest. Aju glükoos; Skeletlihas glükoos, rasvhapped, ketokehad; Südamelihas rasvhapped. Maks varustab kogu keha energiaga pm. Enamus imendunud ühendeid satuvad sinna. Vastavalt signaalidele kehast, reguleerib maks veresuhkru taset jmt. AJUKUDE · Ajukoe sisuliselt ainus energia allikas, välja arvatud pikakajalise nälgimise korral, on glükoos · Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist · Aju kasutab ca 120 g glükoosi ööpäevas (vastab 420 kcal energiale), mis on ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest
kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi
annaabi.ee 
