Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus- või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida. Õhtune uinumine on aga enam seotud vahetutest päevasündmustest-muljetest väljatuleku oskusega. Siin saab eelkõige inimene ise mõelda oma probleemid läbi, midagi muuta ja ette võtta. Ravimite suhtes ei oleks kunagi paha arstiga nõu pidada. Need on ajutiselt täiesti omal kohal.
võrdlemine ja üldistamine on võimalikud ainult tänu aju võimetele talletada ning reprodutseerida kogemust. Ka inimese praktiline tegevus tugineb varasemale kogemusele: mis tööst saaks olla näiteks juttu, kui inimene ei suudaks ühtki töövõtet ega vahendit meelde jätta. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. (3, lk 128). Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu. Mäluhäirete iseloomu ja raskuse õige hindamine omab suurt diagnostilist ja diferentsiaaldiagnostilist tähtsust, seepärast tuleb alati arvestada mälufunktsiooni individuaalseid iseärasusi
Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas-
Eeltoodust ei tohi üheselt välja lugeda pikaahelaliste oomega rasvhapete kahjulikkust. Juba ammu panid arstid tähele, et rohkesti kala tarbivates inimrühmades on harvemini südame- ja veresoonkonna haigusi. Selle tõsiasja uurijad väidavad, et oomega-3 rasvhapped omavad järgmisi toimeid: vererõhu alandamine, vere viskoossuse vähendamine, vere lipiidisisalduse muutmine soodsas suunas, vererakkude (trombotsüütide) kleepumise takistamine, immuunvastuse tugevdamine, ateroskleroosiga kaasnevate põletike pärssimine jne. Mõned uuringud on näidanud oomega-3 rasvhapete soodsat mõju veel ka reuma ja psoriaasi ravis. Tüüpilise näitena oomega-3 rasvhapete soodsast mõjust tuuakse eskimote populatsioon. Nimelt leidub eskimote toidus rohkesti oomega-3 rasvhappeid ja neil esineb samas suhteliselt vähe selliseid haigusi nagu südame isheemiatõbe ja reumatoidartriiti. Mis puutub lipiidide hulka toidus, siis nüüdisaegsete andmete kohaselt peaks normaalne toit
annaabi.ee 
