Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

  • Kestus kui kaua?
  • Kus on muutused kõige rohkem väljendunud?
Vasakule Paremale
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #1 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #2 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #3 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #4 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #5 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #6 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #7 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #8 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #9 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #10 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #11 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #12 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #13 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #14 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #15 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #16 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #17 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #18 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #19 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #20 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #21 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #22 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #23 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #24 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #25 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #26 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #27 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #28 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #29 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #30 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #31 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #32 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #33 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #34 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #35 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #36 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #37 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #38 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #39 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #40 KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor darja51 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
36
docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal

Biomeditsiin
thumbnail
54
docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin
thumbnail
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid

Meditsiin
thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars

Spordimeditsiin
thumbnail
95
ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

ja neelamishäired, 6. metaplaasia vähk Diagnoos: 1. kaebused, 2. kliiniline pilt, 3. endoskoopia (erosioonid, haavand, nekroos), 4. biopsia (silinderrakuline metaplaasia, adenokartsinoom), 5. 24-tunni pH-meetria ­ refluksiaeg (pH < 4) > 8% päeval ja > 3% öösel Ravi: 1. vältida soodustavaid tegureid (sh. hilised söömised, nikotiin, happelised söögid ja joogid jm), 2. prootonpumba inhibiitorid, 3. histamiin2-blokaatorid, 4. antatsiidid, 5. kirurgia ­ nn. fundoplikatsioon e. maopõhjast manseti moodustamine ümber söögitoru Ösofagiit Põhjused: 1. nakkuslik (seened), soodustab resistentsuse langus, 2. keemiline ­ söövitus, 3. medikamendid, 4. füüsikaline ­ kiiritus, 5. muud söögitoru haigused Patogenees: otsene toime söögitoru limaskestale Kaebused: neelamishäire ja valu neelamisel Diagnoos: kaebused ja endoskoopia Ravi: 1. põhjusliku faktori kõrvaldamine, 2. prootonpumba inhibiitorid

Tervishoid
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin................36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng...............................................42 X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil..............................................................48 XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin

Meditsiini ajalugu



Lisainfo

Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun