stressi vältimine Ägeda valuhoo esmaabi Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada kohe valuhoo tekkimisel kuni valu kadumiseni Kasutada kohe nitroglütseriini, kui valu tekib. Toime saabub 1-2 min.; vajadusel võtta uuesti. Kanda alati kaasas. Medikamentoosne ravi Nitroglütseriin tabletid, aerosool Beetablokaatorid Ca-antagonistid Rahustid Raskekujulist ja süvenevat stenokardiat tuleb sageli ravida kirurgiliselt. MÜOKARDIINFARKT Koronaararterid on sulgunud, südamelihase verevarustus lakkab ja tekib südamelihase nekroos. Isheemiatõve raskeim vorm. Esineb sagedamini meestel üle 40, ja naistel üle 50. Tihti tekib südameinfarkt mitte päeval, vaid õhtul või öösel. Põhjusteks võivad olla koronaaride tromb, aterosklerootilised muutused või suurenenud müokardi hapnikuvajadus. Sümptomid Valu rinnus on iseloomult samasugune kui stenokardial, kuid kestvus on pikem ja hulga tugevam
või seda ei toimugi. Südamelihased on eraldunud, st. kodade ja vatsakeste lihased töötavad eraldi. Müokardiit ehk lihaskesta põletik väljendub üldises nõrkustundes ja pidevas väsimuses. Kaasneda võivad valud südamepiirkonnas. Esmasteks põhjustajateks on viirused. Südame sisekest ehk endocardium on südamelihaskestale sisevoodriks. Lisaks moodustab ka südameklapid. Sisekesta põletik ehk endokardiit võib tekitada klappirikkeid. Südamepärgarterid ja veenid Pärg-ehk koronaararterid parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak pärgarter varustab südame eesmist ja vasakut osa. Paremast pärgarterist lähtuvad enim harusid paremale ja tagaosale. Südameklapid Klapid tagavad vere liikumise suuna: kodadest vatskestesse ja vatsakestest veresoontesse. Südames on kokku neli klappi: 1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp
lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Ateroskleroosi põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.) Suure vereringe arterid. Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud! Aordi suuremad osad: A.aordikaar, B. rinnaaort ja C. kõhuaort. A.Aordikaar (arcus aortae) : 1. Südame pärgarterid e. koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem
õhem. Samuti on kopsuarteri seinad õhemad aordi omast. Äramärkimist väärib, et kopsuvereringes liigub arterites venoosne veri ning veenides arteriaalne veri – suures vereringes on see vastupidi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordiga ning lõpeb veenide kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe. Aordis eristatakse ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Ülenevast aordist saavad alguse koronaararterid. Aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi. Alanev aort jaguneb kõhu- ja rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral
kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat. Esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronide topistumine limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Mis on stenocardia? Stenocardia ehk rinnaangiin Mõiste Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia. Stenokardia vormid Stabiilne stenokardia - stenokardiahood esinevad reeglipäraselt /teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele või kaovad puhates. Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga. Kõige sagedasem vorm.Ebastabiilne stenokardia - stenokardiahoogude sageduse, raskuse ja kestuse suurenemine seni tavalise koormusega võrreldes
Insult mingi arteri purunemine ja selle arteri varustusala rakkude suremine; arteri purunemise põhjuseks võib olla vererõhu järsk tõus, mõni mehaaniline tegur (löök, raputus, põrutus), mõne mürgi toime; insult võib esineda kõigis kudedes (,,sinikad" nahas), kuid eriti iseloomulik ajukoele (ajurabandus). Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud. Aordi suuremad osa: aordikaar, rinnaaort ja kõhuaort. Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel
Vasaku vatsakese seina paksus on 6–10 mm, seega tunduvalt suurem kui paremal vatsakesel (vaid 3–5 mm). Kodade vahesein on paks ja kuulub funktsionaalselt vasaku vatsakese juurde. Seestpoolt vooderdab müokardi endokard ja väljast katab epikard. 58 Südamelihase töö ei allu tahtele, seega on ta vöötlihase eriliik, mis töötab puhkuseta terve inimese eluaja. Joonis 3.16. Südame põhistruktuurid Südame pärgarterid Südame pärgarterid ehk koronaararterid varustavad südamelihast toitainete ja hapnikuga. Koronaarid algavad aordi algusosast parema ja vasaku koronaarina ja kulgevad südame pinnal. Vasak peaharu jaguneb omakorda kaheks allharuks (ramus interventricularis ja ramus circumflexus). Veresoonte varustusalad on üsna individuaalse ulatusega. Igal juhul on tegemist lõplike harudega, s.t pole olemas mingeid reserv- või turvaharusid veresoonte vahel.
annaabi.ee 
