anioonid Cl 6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, El, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Ceu Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Kaltsium Kaltsiumisoolad annavad luudele tegevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti Luukoe koostises. Raud Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma
· molekulaarne tasand (näiteks biomolekulid sahhariidid) · rakuline tasand (näiteks eukarüootne rakk) · kude · elund · elundkond · organismi tasand · populatsiooni tasand · liigi tasand · ökosüsteemi tasand · biosfääri tasand 6.Mis haigus on ateroskleroos? haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Kuna nende ainete hulgas on tähtsal kohal kaltsiumisoolad, siis nimetataksegi seda haigust rahvakeeles ka veresoonte lupjumiseks.
ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist. Kaitsta saab end sobiva riietuse, kaitsekreemidega ning mitte p�evitades keskp�eval. LUUD -u 200 luud, mis on �hendatud luustikuks LUUSTIK e skelett - omavahel seondunud luud -koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine, �mbritsevad ladestunud kaltsiumisoolad -olulisemaid orgaanilised ained on valgud (elastsed kiud) ja rasvad (toitainete tagavara) Luud katab LUU�MBRIS, mis �hendab luud �mbritsevate kudedega. Luud kasvavad j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane.
ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitusi. 1. Millised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C,H,N,O,P,S 2. Mis tähtsus on katioonidel organismis? Katioonidel (positiivselt laetud ioonid): K ja Na osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad (Ca) annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa Magneesiumi (Mg) aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA. Raua (Fe) aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. 3. Missugune on sahhariidide ehitus ja mis ül. Neil on? Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse
Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Luu kasvab kokku ka siis, kui tema murdnud otsad on nihkunud, sellepärast on oluline, et art paneks luu õigesse asendisse kipsiga
Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises Vesi Vee molekulaarsed funktisoonid organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ühendite lähteaine regent ühendite lagundamisel hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Vee funktsioonid rakus
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsu...
veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine,
RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumi ja naatriumiioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhappega.n Anioonidest on olulisel kohal hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja jodioonid. Erütrotsüüdid ja raud aitavad O2 siduda. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid koosnevad aga rakumembraani koostisisse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. 2.3. Orgaanilised ained Bioaktiivsed ained on ühendid mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad
aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. · Lisaks veele esineb happeid, aluseid, ja sooli. - Need ühendid on enamasti dissotsieerunud olekus. - Nendest moodustuvad ioonid: katioonid ja anioonid. · Katioonidest on olulised H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe2+ ja Fe3+. - Kaalium- ja naatriumioonid (K, Na): osalevad närviimpulsi moodustumises. - Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid j...
3. Bioloogiline funktioon. Seisneb selles, et luud osalevad ka mineraalide ainevahetuses (eriti kaltsiumi). Luud on kaltsiumi depooks ja kaltsiumitaset veres püüab organism hoida üsna stabiilselt. Luudes paikneb ka luuüdi (vereloome funktioon). Luud jagunevad rühmadesse: 1. Toruluud. Kaks ümaramat otsa, mida kutsutakse epifüüsiks. Nende vahel on torujas moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud.
13) vitamiin K K2 (menakinoon)5. Toidulisandi koostises võib kasutada järgmisi mineraaltoitaineid järgmiste ühenditena: 1) kaltsium – kaltsiumatsetaat, kaltsium-L-askorbaat, kaltsiumdiglütsinaat, kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraatmalaat, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, kaltsiumpüruvaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumsuktsinaat, kaltsiumhüdroksiid, kaltsium-L-lüsinaat, kaltsiummalaat, kaltsiumoksiid, kaltsium-L-pidolaat, kaltsium-L-treonaat, kaltsiumsulfaat; 2) magneesium – magneesiumatsetaat, magneesium-L-askorbaat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe
Geoloogide arvates on põhiosa lubjakivist (CaCO3) tekkinud lubjabakterite tegevuse tulemusena. Lubjakivi sadestumine on võimalik peamiselt mere kaldalähedastes piirkondades soojas vees. Vee temperatuuri langemisel alla + 20oC lubjabakterite elutegevus nõrgeneb, vetikad seevastu arenevad hästi ka jahedamas vees. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest.
UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Kaltsium Kaltsiumisoolad annavad luudele tegevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti Luukoe koostises. Raud Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone
E 466 Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos, ensümaatiliselt hüdrolüüsitud E 469 tsellulooskummi Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono- ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 Rasvhapete sahharoosestrid E 473
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu ...
Katioonidest on organismides olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+, Fe3+. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiks või muudetakse karbamiidiks. Loomorganismides toimub nende ainevahetuse jääkproduktide väljutamine erituselundkonna kaudu. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH -), karbonaat- (HCO3- ja CO32-), fosfaat- (H2PO4- ja HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb
sellest raamatukesest. Alma Nissen ei käsitle psoriaasi nahahaigusena, vaid neeruhäiretena. Psoriaasihaigel on just neerud need, mis ei suuda organismi laguprodukte ära juhtida. Nahk ei ole siiski loodud selleks, et neerude tööd enda peale võtta, kuigi ta on organismi suurim puhastusorgan. Sellepärast tekibki haigus. Esimese sammuna oleks vaja teha läbi vedelikukuur kolme liitri kartuliveega päevas, nii et neerud saavad läbi loputatud. Kõik kusihappe kaltsiumisoolad ja kusihape, mis kehas leiduvad, neutraliseeritakse kartulivees leiduvate aluseliste mineraalide poolt. Kettude eemaldamiseks nahalt kasutatakse järgmist võtet. Haiged riietatakse pidzaamasse ja minnakse seejärel dusi alla, nii et riided saavad märjaks. Üleliigne vesi pressitakse välja ja haige pakitakse plastkilesse, kus ta lebab järgmise hommikuni. Seejärel nühitakse pehmenenud ja lahtitulnud ketud nahalt ära plastnuustikuga. Pärast sooja ja külma dusi all käimist mähitakse
Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: · võivad põhjustada üldist surma, · võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm), · tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks, · tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub, · võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus), · tromb võib ka kasvada, progresseeruda. Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi: ·võivad põhjustada üldist surma, ·võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm), ·tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks, ·tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub, ·võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus),
kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi
Naatriumkarboksümetüültselluloos, E 466 Paksendaja, stabilisaator karboksümetüültselluloos Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Paksendaja Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud E 469 Paksendaja karboksümetüültselluloos Rasvhapete soolad: E 470 emulgaator, stabilisaator, a) rasvhapete naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumisoolad paakumisvastane aine b) rasvhapete magneesiumisoolad Rasvhapete mono ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono ja diglütseriidide estrid: E 472 emulgaator, stabilisaator, sekvestrant a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) monoja diatsetüülviinhappega f) äädik ja viinhappe seguga Rasvhapete sahharoosestrid E 473 emulgaator
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
marineeritud toiduanete ja alkoholiga liialdamine, kuna need viivad kaltsiumi uriiniga organismist välja. Samutikasvatab suitsetamine organismi kaltsiumivajadust. Luu tiheduse mõõtmine densitomeetri abil, millega saab diagnoosida osteoporoosi. Kaltsiumi üleküllust esineb harva. See võib tekkida näiteks D-vitamiini preparaatide liigtarbimisel. Sel juhul koguneb kaltsium organismi ja hakkab ladestuma neerudesse, südamesse, kudedesse jt. Lahustumatud kaltsiumisoolad on sel juhul ka kuseteedes häirides uriini moodustumist ja eritumist. Kaltsiumi kestev liig häirib närvikoe talitlusi, mis väljendub väsimuses, kontsentreerumisraskustes, depressioonis. Lisaks kaltsiumi liig kiirendab ülearu vere hüübimist, häirib lihaskoe talitlusi, pidurdab luukoerakkude tsingi omastamist. Vananedes võivad kaltsiumiühendid ladestuda ning põhjustada ateroskleroosi. Kaltsiumi põhilisteks toiduallikateks on piim ja piimatooted (120 mg Ca/100 g piimas
paksendaja, vahustusaine Naatriumkarboksümetüültselluloos, karboksümetüültselluloos, tsellulooskummi E 466 Paksendaja, stabilisaator Võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos E 468 Paksendaja Ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos, ensümaatiliselt hüdrolüüsitud tsellulooskummi E 469 Paksendaja Rasvhapete soolad: a) rasvhapete naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad b) rasvhapete magneesiumisoolad E 470 emulgaator, stabilisaator, paakumisvastane aine Rasvhapete mono- ja diglütseriidid E 471 emulgaator, stabilisaator Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid: a) äädikhappega b) piimhappega c) sidrunhappega d) viinhappega e) mono-ja diatsetüülviinhappega f) äädik- ja viinhappe seguga E 472 emulgaator, stabilisaator, 25 sekvestrant
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest. Nende rakkude sisu on rasvatilkasid täis. Kõhrkude- elastne, kuid küllaltki vastupidav, puuduvad närvid ja veresooned. Luukude- sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline, siis toimub luustumine. Luukoes toimub intensiivne ainevahetus. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Orgaanilised ainetest on olulisemad kiulised valgud, mis annavad luudele elastsuse. Veri- sidekude, mis sisaldab palju vedelat rakuvaheainet. Vererakud: erütrotsüüdid ehk punalibled, leukotsüüdid ehk valgelibled, vereliistakud ehk trombotsüüdid. v Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, sisaldavad niitjaid valgu molekule. Lihasrakkudes 8 toimub intensiivne ainevahetus.
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi. Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
glütseriinina (on vees lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta). Rasv ei lähe soolestikust vahetult verre, vaid lümfi. Siit satub ta rinna lümfijuha kaudu vereringe süsteemi. Toiduga saadud rasvade imendumine ei ole suur. Inimese kogu sooletraktis võib imenduda ööpäeva jooksul mitte üle 150-160 g rasva. Vesi võib imenduda juba maos, tema põhiosa aga läheb verre peensoolest ja jämesoolest. Vees lahustunud naatriumi-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad imenduvad peamiselt peensooles. Mineraalsoolade intensiivsust mõjutab nende kontsentratsioon organismis. 32. Ainevahetuse olemus. Väliskeskkonnast tulevad organismi mitmed potentsiaalset keemilist energiat sisaldavad ühendid, mis organismis lagundatakse lihtsamateks. Seejuures kindlustab vabanev energia rea füsioloogiliste protsesside kulgemise ja välise töö tegemise. Peale selle kasutatakse organismi tulevad toitained vananenud kudede ja rakkude taastamiseks ning
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Kaalium 1 Kaaliumisoolad katioon ning kofaktor paljudele ensüümidele Magneesiu Raku anorgaaniline katioon, 0.5 Magneesiumisoolad m kofaktor teatud ensüümidele Raku anorgaaniline katioon, Kaltsium 0.5 Kaltsiumisoolad kofaktor teatud ensüümidele ning endospooride koostisosa Tsütokroomide ja teatud mitteheemsete valkude koostisosa. Raud 0.2 Rauasoolad Kofaktor mõnele ensümaatilisele reaktsioonile. Mikroelemendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
