Vastus leiad õppematerjalist: Geograafia eksam 2017

Geograafia eksam 2017 (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida mõõdetakse?
Millega mõõdetakse?
Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?

9GEOGRAAFIA EKSAM 2017

Maa siseehitus . Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus.
Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor , vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest – kivimiline koor – on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks .
Võrdlus
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Noor, kuni 180 miljonit
Paksus
20-80 km
Õhem, 3-15 km
Ehitus/koostis
Tard -, moonde- ja settekivimid
Tard- ja settekivimid
Tihedus
2,7 g/cm3
Tihedam, 3,0 g/cm3
Uuenemine
Hävineb ja uueneb, ookeanide keskahelikes vahevöö ülaosast tõusnud sulakivi tardumisel .
Tekib pidevalt juurde sukeldus - ehk subduktsioonivööndites.
Sukeldumine vahevöösse
Saab
Ei saa
Maa koore ja tuuma vahele jääv vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900 km sügavusele. Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma . Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks – litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas.
Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus.

Laamade liikumine ja sellega kaasnevad geoloogilised protsessid. Millistes piirkondades mis protsessid toimuvad – vaja kaardil ära tunda (kaardil on näha laamade piirid).
Litosfäär jaguneb plaatideks ehk laamades, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding . LAHKU Ookeanipõhjas kulgeb mäeahelike süsteem, mida nim ookeani keskahelikuks. See on koht, kus vahevööst ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolud kuumutavad intensiivselt astenosfääri, sulatades selle kivimeist magmat. See tõuseb maapinna poole ja valgub lõpuks keskahelike harja piirkonnas lõhedest laavana ookeani põhja, tardudes seal ookeanilist maakoort moodustavaks kivimiks. Tardunud laavast tekivad veealused vulkaani mäeahelikud. Samal ajal triivivad ookeanilaamad aeglaselt teineteisest eemale, põhjustades maakoore venituspingete tõttu ookeanilise maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas ( Island )]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism , uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade ( põrkumine ) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam , sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam . Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid .] Geoloogilised protsessid: süvik, maavärinad, kivimite moone, vulkanism, ookeaniline maakoor hävineb, mäestik. Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja .] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad.

Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid – kuidas tekivad.
Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass – magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid – vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel.
Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest. Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmakoldest magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv.
Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid.

Mauna Loa, Mauna Kea – Hawaii saarestikul; ka Islandil

Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad , kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju.

Etna ja Vesuuv Itaalias

Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved – gaaside (veeaur, süsinik - ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv – Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud .
Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala – basaltplatoo – või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani „tulerõngas“

Maavärinad: esinemine, kolle ja epitsenter , seismilised lained, Richteri ja Mercalli skaala erinevus, maavärinaga kaasnevad nähtused (st tsunami), millest sõltub maavärina poolt tekitatud purustuste ulatus.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk fookus on koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine (maavärina murrang). Epitsenter ehk maavärina kese on kolde kohal maapinnal olev paik. Esinevad peamiselt laamade piirialadel.
Seismilised lained – kehalained ja pinnalained (pinna pealne virvendus, levivad epitsentrist eemale ehk elastses keskkonnas).
Kehalained jagunevad kaheks: P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained
kiirus 6-7 km/sek kiirus 3-4 km/sek
levivad nii tahkes kui vedelas kk levivad ainult tahkes keskkonnas
Näitaja
Richteri skaala
Mercalli skaala
Mõõtühik
magnituud
pallid
Mida mõõdetakse?
maavärina võngete tugevust
purustusi
Millega mõõdetakse?
seismograaf
vaatlus
Skaala ulatus
0-8,9
0-12
Kaasnevad nähtused: tsunamid – tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked , lumelaviinid, purustused . Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad.

Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid , tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid . VAATA LISA.
Kliimavöönd
Õhumassid
Temperatuur
Sademed
Ekvatoriaalne
Ekvatoriaalne
Aastaringselt väga palav (~25 kraadi)
Väga palju aasta ringi
Lähis-ekvatoriaalne
Pool aastat ekvatoriaalne, pool aastat troopiline õhk.
Aasta ringi palav
Suvi vihmane, talv kuiv (2 aastaaega )
Troopiline
Troopiline
Aasta ringi palav, temp ööpäeva amplituud suur
Sademeid väga vähe
Lähistroopiline
Soojal aastaajal troopiline, külmal parasvöötme õhk.
Aasta ringi suhteliselt kõrge õhutemp, talvel külmaks ei lähe
Sademete hulk piirkonniti erinev; sajab siis kui niiske õhumass
Parasvööde
Parasvöötme õhumass
Suvi soe, talv jahe – külm, aastane ampl.
Sademeid piisaval, talvel sajab kohati lund
Lähisarktiline/ lähispolaarne
Soojal aastaajal parasvöötme, külmal polaarne
Suvi suhteliselt jahe, talv külm
Sademeid vähe
Arktiline/ polaarne
Polaarne/arktiline õhk
Aasta ringi väga külm
Sademeid väga vähe
Frondid: Õhumassi piirid. Külm front – temp. jahe, sajuala frondi taga [ tähistus sakiline/kolmnurgaline]. Soe front – pealetungiv õhk on soe, sajuala frondi ees. [tähistus poolringiline]
Tsüklonid ja antitsüklonid on võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurühk maapinna lähedal madalam, mistõttu õhk liigub keeriselt keskosa poole, Coriolise jõu mõjul põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tõusev õhuvool, õhk jahtub, kaasnevad pilved ja sademed. [Tsükloni ja orkaani erinevus: parasvöötme tsüklonitega võrreldes on orkaanide läbimõõt (keskmiselt 1000km) 2-3 korda väiksem, kuid õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Orkaanides on tuul selle tõttu äärmiselt tugev , üle 100 km/h. Marutuulele lisanduvad paduvihmad. Orkaanid tekivad ookeanide kohal ja liiguvad idavoolus, käändudes poolustele . Tsüklonid liiguvad läänevoolus läänest itta .] Antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast kõrgem ja seepärast liiguvad õhuvoolud keskosast äärealade poole. Toob kaasa selged ja külmad ilmad .

Globaalne õhuringlus – kus esinevad (vaja osata märkida maakerale) ja kuidas tekivad: passaadid, mussoonid , läänetuuled , briisid .
Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest maakera piirkonnast teise. Õhuringluse käivitajaks on maakera ebaühtlane soojenemine ja jahtumine .
Passaadid – (kirde- ja kagupassaadid) Ekvaatorilt M rõhualalt tõusevad ja lähevad 30. laiuskraadidel püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled, mis kalduvad Coriolise jõu mõjul kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Mussoonid – esinevad Aasia lõuna- ja idarannikul ja ka Lääne-Aafrikas, ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja ookeani erineva soojenemise ja jahtumise tõttu. Suvel soojeneb manner kiiremini kui ookean ja mandri kohale tekib madalrõhuala. Õhumassid liiguvad siis ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja tugevat sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, jahtub manner kiiremini ja selle kohale kujuneb kõrgrõhuala ning tuul puhub mandri siseosast ookeani poole.
Läänetuuled – osa 30. laiuskraadidel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub u 60. laiuskraadidel poolustelt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuule.
Briisid - maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal . Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv . See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine , meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele . Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled – saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt.

Merevee soolsus – mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad . Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused , tõusukerge ( upwelling ). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse.
Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord , suubuvad jõed , (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused – soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu, veerohkete jõgede ja liustike sulavee mõjul. Soolsus on suurim 20. – 30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas.
Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti . Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 – 35,0 %o.
Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat – nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine , ebapiisav kaitse, turism , laevandus , nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Maailmamere kaitseks on rakendatud seaduseid, mis peaksid piirama jäätmete tekkimist, keelama prügi ja kemikaalide suunamise vette.

Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?
Järskrannikutel (Kulutav) muutub veekogu kiiresti sügavaks ja lainetusest tingitud vee liikumine põhjani ei ulatu. Seetõttu jõuavad lained rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk rannapangad (murrutuspangad) või suure kaldega nõlvad. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Jämedam materjal jääb järsaku jalamile paigale (lava). Iseloomulik rannajoone muutumine sirgemaks ehk õgvenemine, mis toimub väga pika aja jooksul. Laugrannikutel ( kuhjav ) on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sinna moodustuvad kuhjunud materjalist rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid . Veel võib seal leiduda rannabarrid – veealuseid laugeid valle. Kaugemal luited. Ajuvesi – vesi tuleb peale; paguvesi – vesi taandub. Mõjutavateks teguriteks on lainetus, hoovused (setete kanne), jõgede tegevus, tuule tegevus, merejää, taimed ja loomad (setete liikumise takistamine), inimene ( ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega).

Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine – mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld , mustmuld, leetmuld , pruunmuld.
Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat vee- ja õhupooridega struktuuri. Reljeef: mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi; kõrgus, maapinna kalle ja põhjavee tase. Aeg ehk mulla vanus: kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid . Aja jooksul saavutab muld läbi muutuste küpsusseisundi ehk sellele mullaliigile omase taimkatte, mullahorisontide järgnevuse ja toitainete varu. Mida noorem muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus: inimesed püüavad maaparandusega mulla omadusi muuta, põllutööd, materjali kadu (saagi koristus , materjali lisamine (väetamine).
Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis kivimis ei muutu. Temperatuuri kõikudes käituvad kivimite koostises olevad mineraalid erinevalt: osa neist paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised ning selle tulemusena tekivad kivimisse mikropraod, mis aja jooksul suuremateks pragudeks laienevad , kuni kivist eraldub kild. Intensiivseim on füüsikaline murenemine kuiva kliimaga aladel. Niiskes jahedas kliimas soodustab murenemist kivimi pragudes oleva vee jäätumine ja paisumine , mis lõhestab kivimi. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Väliskuju muutub esialgu siiski võrdlemisi vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ja piisav kogus sademeid on vajalik selleks, et sajuveest moodustuksid lahused . Keemilise murenemise käigus vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks kasutama saavad hakata. (organismid, õhk ja vesi).
mullakõdu – O huumuskiht – A sisseuhtehorisont – B lähtekivim – C leethorisont – E gleikiht – G VAATA LISALEHELT!!!

Põllumajandust mõjutavad tegurid (erinevad näited) ja põllumajanduse areng. Mis on GMO-d ja nende mõju. Põllumajanduse keskkonnamõjud (kus millised mõjud ja miks just seal).
a) Looduslikud – mullastik , kliima (vegetatsiooniperiood), pinnamood ehk reljeef.
b) Majanduslikud – tööjõud, kapital , taristu, turg / nõudlus , turuhind .
c) Poliitilised – toetused, kaubanduslikud kokkulepped, teadus ja arendus
d) Sotsiaalsed – pereettevõtted / keegi ei taha enam põllumajanduses töötada / sõda / usk
Ajapikku võeti kasutusele mitmesuguseid põlluharimisviise ja – võtteid, nagu niisutamine, väetamine. Maaviljelus ja karjakasvatamine võimaldas muutuda paikseks. Tööjõud määrab ära omahinda! Ekstensiivne põllumajandus – põllumajandusliku tootmise tüüp, mille puhul suurendatakse toodangu mahtu põllumaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega (arengumaades). Intensiivne põllumajandus – põllumajandusliku tootmise tüüp, mille puhul tehnoloogia kasutamise abil saavutatakse pindalaühikukohta väga suur toodang (arenenud maad). Mahepõllumajandus – põllumajandusliku tootmisviis , mille meetodid säästavad keskkonda, hoiavad ökoloogilist tasakaalu ning tagavad põllumajandusloomade heaolu.
GMO-d – taimesordid ja loomatõud, mis on aretatud geenide laboratoorse muundamise teel. Levinumad kultuurid: soja, mais, puuvill, raps .
+ a) Tänu GMO-dele saame rohkem saaki, mis ka kestab kauem – tänu sellele saame põhimõtteliselt lahendada näljaprobleemi. b) Ei pea kasutama mürke ja pestitsiite ehk taimed on tänu sellele tervislikumad, kahjustab vähem keskkonda. c) Saab kasvatada vilju rohkemates kohtades maailmas ning tänu sellele hoiame ära ka monokultuursuse.
- a) Ei tea, kuidas GMO-d organismile mõjuvad / kuidas koos töötavad. b) Eetiline probleem 1 : kas inimesel on õigus jumalat mängida Eetiline probleem 2 : kui taimetoitlased söövad, siis nad pmst söövad loomarakke ehk siis kas taim on ikka taim?
Keskkonnamõjud: Mullaviljakuse vähenemine ja muldade hävimine – seda põhjustavad sooldumine , monokultuuride kasvatamine (kurnab mulda), reostumine kemikaalide ja tööstuse jääkainetega, samuti ülekarjatamine [kuivadel aladel rikub niigi õrna pinnast] ja masinad (tallamine), maalihked, erosioon maavärinad, maapinna langus. Selle tulemusel võib ala kõrbestuda. Parasvöötmes liigniiskete uudismaade kuivendamine on alandanud põhjavett ja rikkunud looduslikku veerežiimi.
Kliimamuutused – neid põhjustavad metsade majaraiumine (suureneb kasvuhoonegaaside kontsentratsioon), ülekarjatamine, biojäätmetega tegelemine.
Elupaikade vähenemine – seda põhjustavad metsade maharaiumine , liigniisutamine, ülemäärane pestitsiidide kasutamine, valed maaharimisvõtted.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine – seda põhjustavad samad asjad, mis elupaikade vähenemist, peamiselt uute looduslike rohumaade kasutuselevõtt ja metsade maharaiumine, ka biojäätmetega tegelemine (nt biojäätmed vette – veeloomastik hävineb).
[muldade degradeerumine – ülekarjatamine, metsade mahavõtmine, põllumajanduslikud tegevused; erosioon; sooldumine; kõrbestumine.]

Kalanduse trendid maailmas, kalanduse vormid. Mis on vesiviljelus , majandusvööndid. Kalanduse keskkonnamõjud.
Aastatel 1950-2012 suurenes kalapüük (k.a vähid, molluskid ) maailmas peaaegu 9 korda, kalakasvandustes kuni 133 korda. Samal ajal kasvas hoogsalt ka maakera rahvaarv, kuid kalapüügist tunduvalt aeglasemalt. Kalapüügi maht avaveekogudest on alates 1990. aastatest stabiilne püsinud, sest maailmamere kalavarud on juba mõnda aega olnud täies ulatuses kasutuses ning uusi varusid ei leidu. Inimeste keskmine kala tarbimine on ka muutunud (60datel 9.9 kg ja nüüd 19.2 kg), kuigi see erineb regiooniti. Vormid: algeline kalapüük (enese tarbeks), hajali rannikupüük (kalurikülades siseturu tarbes), kontsentreeritud rannapüük (suurte kalalaevadega), ookeanipüük ( suurtootmine avaookeanil). Vesiviljelus – inimestele vajalike veeorganismide ja veetaimede kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Kasvatatakse kalu, molluskeid ( krabid , kaheksajalad), vähke ( krevetid , krabid) ja nt vetikaid. Majandusvöönd – kuni 200 meremiili (ligi 370 km) laiune osa rannikust , kus on rannikuriigil õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada merel, meres, merepõhjas ja selle all asuvas maapõues leiduvaid elus- ja eluta loodusvarasid. See võimaldab piirata ka ülemäärast kalapüüki. Kui riik oma majandusvööndis kalu ei vaja, võib ta püüdmisõiguse rentida ( Okeaania riigid) või müüa mõnele teisele riigile. Territoriaalmeri – igale mereäärsele riigile kuuluv osa maailmamerest. See on rannaga rööbiti kulgev merevöönd, mille kasutamise reeglid kehtestab ja nende täitmist kontrollib täielikult seda omav riik. Territoriaalmeri ulatub rannikust 12 meremiili (u 22 km) kauguseni.
Keskkonnamõjud: ökosüsteemi häirimine ülepüügi tõttu, kalavarude vähenemine, reostused (naftatankeritega õnnetused).

Peamised metsatüübid ja nende iseloomustus ning paiknemine: parasvöötme okasmets , parasvöötme leht- ja segamets , ekvatoriaalne vihmamets . Millega tegeleb metsamajandus . Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid.
juurdekasv
Ekv. vihmamets
50 cm3 ha
Parasv. okasmets
Paras. leht- ja segamets
Kliima
Soe, niiske aastaringi
Ekstreemsed temp, mandriline kliima
Jahe suvi, pehmed talved, mereline
Elusitk/keskkond/liigirikkus
Palju rohkem liike, lopsakas taimestik , puude juurdekasv kiire
Liigivaegus, vee ja õhu puhastamine
Suurem õhupuhastamine
Mullad
Punamullad, väheviljakad
Leetmullas, happelised , väike huumuskiht
Pruunmullad, hea muld
Levik
Lõuna-Ameerika, Aafrika keskosa, Aasia
P-Ameerika, P-Euroopa, Venemaa
Läänerannikutel
Majanduslik tähtsus
Väärispuit, põllumajandus, küttimine
Tööstusele sobivaim
Väärispuit, paber
Metsade majandamine tegeleb metsa istutamise, kasvatamise, kaitsmise ja raiega. Sinna alla kuulub metsatööstus – on mööbli ja valmistoodete valmistamine. Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine; üleraie, röövraie, erosioon – põllumajanduses, happevihmad (okasmetsad), metsatulekahjud .

Energeetika: erinevad energeetilised ressursid ja nende kasutamise eelised ja puudused. Elektroenergeetika eripära.
Energia liik
Suurim varu
Suurim tootja
Kasutusala
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused
Nafta
Venezuela, Saudi- Araabia
USA, S-A, Kanada
Sõiduki-kütused
Odav ja mugav transportimine, suur kütteväärtus, mitu otstarvet
Taastumatu loodusvara , kk ohtlik/resotus, puuraukude rajamine kallis, vajab ümbertöötlust
Maagaas
Iraan, Venem , Katar
USA, Venem, Katar
Kodumajapidamises, sõidukid
Kergem ammutada, ei pea eriliselt töötlema , koormab kk vähe, kasutamiseks pole vaja keerulist teh
Ei sobi mootorikütuseks, ranged ohutusnõuded, rajamine kulukas , taastumatu
Kivisüsi
leiukohad
USA, Hiina, India
Hiina, USA, India
Elektri-energia, küte
Odav, ohutus transpordil ja kasutamisel , palju, kasutusvalmis
Kaevandamisel kk saastav, taastumatu loodusvara, madal kütteväärtus, põlemisel emissioonid
Tuuma-energia*
Pr, Jaapan
USA, Pr, Jaapan
Elektri-energia
Emissioone ei ole, madalad töös hoidmiskulud, kütust kulub vähe
Õnnetuse korral suur risk kk, ohtlikud jäätmed
Hüdro -energia *
Venezuela, Brasiilia, Kanada
Hiina, Brasiilia, Kanada
Elektri-energia
Puhas, emissioone ei ole, endal käest võtta, suhteliselt odav, madal töös hoidmisk, kütust kulub vähe
Kalade rände takistamine, veeringlus paigast ära, potentsiaal geograafiliselt erinev
Tuule-energia *
Taani, Holland
USA, Hiina, Saksamaa
Elektri tootmine
Emissioone pole, taastuv energiaallikas , madal töös hoidmiskulud
Potentsiaal geograafiliselt erinev, energia hootisus, esialgsed investeeringu suured, müra
Päikese-energia*
Hisp , USA
Sm, Hiina, Jaapan
Elektri toomine
Taastuv energiaallikas, emissioone pole, madalad töös hoidmiskulud
Lindude häirimine, esialgselt kallis, potentsiaal geograafiliselt erinev
Geo-termaal-energia
Island, Filipiinid
USA, Indoneesia, Filip.
Soojus - ja elektrienergia
Odav, madalad tööl hoidmiskulud, emissioone pole
Pole igal pool (geograafiline potentsiaal erinev), esialgu investeeringud suured
Biomassi energia
Brasiilia USA, Rootsi
Küte, tööstuses kütusena
Vähendab jäätmevälju, taastuv, laialdaselt kättesaadav tooraine
Põlemisel emissioonid, madal efektiivsus, põld kus saaks kasvatada toitu selle all
*Elektroenergeetika on tööstusharu, mis kuulub energeetika koosseisu ning tegeleb elektrienergia tootmise, ülekandmise ja tarbijatele müügiga. Elektroenergeetika on energeetika olulisim haru, selle põhjuseks on elektrienergia eelised teiste energia liikide ees. Elektrienergiat saadakse mõnda teist liiki energiat muundades (soojus).

Demograafiline üleminek (põhjused, etapid, iga etapi iseloomustus, näited riikidest). Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Näited rahvastikupoliitika kohta maailmas (nii sündimuse poolt kui vastu suunatud).
Demograafiline üleminek toimub koos ühiskonna arenguga ja selle mõjul.
Näitaja
Traditsiooniline etapp I
II Demograafiline plahvatus
III Vananemine
IV Nüüdisaegne ehk kaasaegne
Sündimus
Kõrge
Endiselt suur
Väheneb
Väike, aga suurem
Suremus
Kõrge
Väheneb
Väheneb
Väike
Loomulik iive
Väike
Hästi suur
Väheneb/väike(neg)
Väike (positiivne)
Eluiga
Lühike (~40.a)
Pikeneb (~50.a)
Pikk (~70.a)
Pikk (~80.a)
Vanuseline koosseis
Noorema ealised
Noorema ealised
Võrdselt noored-vanad või vanu roh.
Vanemaealisi rohkem
Riigid
Guinea , Kamerun , Uganda (Aafrika), Okeaania
Sudaan, Kenya , Tansaania , Mali, Bangladesh , Butan
Hiina, Eesti, Läti, (Ida-Euroopa), Moldova
USA, GBR, Kanada, Venemaa, Itaalia, Norra
Rahvastiku-püramiid
JOONIS
Sündimus ja suremus/mõjutavad tegurid: vanemaealine rahvas, alkohol , meditsiini kättesaadavus, sõjad ja poliitilised konfliktid, keskkonna saastatus, loodusõnnetused, majanduslikud võimalused, kuritegevus , naiste hõivatus, haridustase, religioon , traditsioonid, viljakas eas naiste arv, valitsuse poliitika.
Rahvastikupoliitika maailmas: Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Hiina ühe lapse poliitika (ülerahvastus), Araabia poolsaare islamiriigid eitavad pereplaneerimist (usulised).

Ränne: liigid, peamised rändevoolud tänapäeval, peamised tõmbe- ja tõuketegurid, rändebarjäärid. Rände tagajärjed nii lähte- kui sihtriigile. Pagulase mõiste.
Rände ehk migratsiooni liigid on väljaränne ( migratsioon ), sisseränne ( immigratsioon ) ja pendelränne ( riigisisene ränne). Tänapäeva rändevoolud – Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid on sisserändepiirkonnaks. Lõuna-Ameerika, Aafrika, Aasia - väljaränne. Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid , ebameeldiv sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond / looduskatastroofid . Tõmbetegurid: suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik, suur palk, head elamistingimused, sugulased/sõbrad/tuttavad, meeldiv sotsiaalne keskkond, tervislik looduskeskkond. Rändebarjäärideks võivad olla rände maksumus, kaugus, infopuudus jt. Pagulane –isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma , sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud .
Lähteriik (nt Türgi)
Sihtriik (nt Saksamaa)
Positiivne mõju
1) väheneb tööpuudus
2) tööjõu koolitus
3) osa sihtriigis teenitust saadetakse kodumaale
4) tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi
1) mitmekesistub tööjõuturg
2) migrandid töötavad seal, kus kohalikud ei soovi
3) odav tööjõud
4) sündimus suureneb, migrandid noored
5) majandusaktiivsus kasvab
Negatiivne mõju
1) väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv
2) lahkuvad peamiselt aktiivsed
3) kaotsi lähevad haridusinvesteeringud nn „ajude“ äravool
1) suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas
2) sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega
3) suurem surve sotsiaalsfäärile

Linnastumine : mis mõjutab linnastumist, linnastumise erinevused vähem ja enamarenenud riikides lk 64. Linnastumise erinevad etapid, nende põhjused: eeslinnastumine, taaslinnastumine , valglinnastumine . Linnastumisega kaasnevad probleemid.
Mõjutab: maal puudub töö, kõrgem palk, õppimine. Linnastumine arengumaades: kasvutempo kiire, kasvutegurid – loomulik iive kõrge. Linnastumine, eellinnastumine, valglinnastumine, taaslinnastumine. Linnastumine arenenud maades: kasvutempo aeglane. Eeslinnastumine – linnalähedale elama asumine . Taaslinnastumine – inimeste asumine tagasi kesklinna. Valglinnastumine – linnalähedaste asulate kokkukasvamine eeslinnadel.
Probleemid
Arengumaades
Arenenud maades
Sotsiaalsed
puudub vesi/ kanalisatsioon , töötud/tööpuudus, korterid väikesed ja ülerahvastatud, slummid ehk pilpakülad
tööpuudus
Majanduslikud
infrastruktuur ei jõua areneda nii kiiresti kui rahvastik , ennetussüsteem ei ole nii arenenud, ühistransport ülerahvastatud
Kallid elamispinnad, ühistransport ei ole kõikides linnaosades piisavalt arenenud
Keskkondlikud
ettevõttel puuduvad puhastusseadmed, põhjavesi sügavamal, prügi, nakkushaigused.
Kohati saastatud õhk ja vesi, vähene haljastud

Ettevõtete paiknemist mõjutavad tegurid. Näited erinevate majandusharude erinevast paiknemisest ja selle põhjustest.
Tegurid: energia!, tooraine, tööjõud, tarbijad/turg!, koostöö, kapital, teadus ja arendus, transport ja geograafiline asend. Tekstiili- ja rõivatööstus on paigutunud Ida- ja Kagu-Aasiasse, sest tööjõud on seal odav, suure, turg, madalamad maksud ja tooraine lähedal. Autotööstus on endiselt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Kõrgtehnoloogilised tööstusharud koonduvad teadusparkidesse, sest sõltuvad suuresti kvalifitseeritud töötajatest. Kalatööstus rannikul, põllumajanduse ettevõtted põldude juures. Metallurgia , energia juurde.

Globaliseerumine (näited majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest ja keskkonna-alasest globaliseerumisest). Globaliseerumise mõõtmine.
Globaliseerumine ehk üleilmastumine käsitletakse mõnikord vaid majanduslikust aspektist, mõistes selle all rahvusvaheliste ettevõtete tegutsemist ning teenuste ja kapitali liikumist.
Majanduslik üleilmastumine
Kultuuriline/sotsiaalne üleilmastumine
Keskkonna-alane üleilmastumine

Kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride.
Hargmaiste suurettevõtete kasv ja rahvusvahelise tööjaotuse levik.
rahvusvaheliste firmade arv
tollimaksu määr
välisinvesteeringu maht

Kultuurikontaktide tihenemine
Globaalne meedia, massikultuuri levik
Inglise keele domineerimine
osalemine virtuaalsetes kogukondades
Haridus - ja teadusalane koostöö
rahvusvaheliste telefonikõnede arv
turistide arv
rahaülekanded

kliimamuutus ja selle tagajärjed
loodusressursside, sh maavarade regionaalne ammendumine, toidu probleemid, puhta vee varu vähenemine
bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
maailmamere eostumine, jäätmed, prügisaared

Globaliseerumise mõõtmine – otseselt mõõta ei saa, aga võimalik arvutada globaliseerumise indeksit, mis koosneb majandusliku globaliseerumise indeksist (väliskaubanduse osakaal SKTs ), sotsiaalse globaliseerumise indeksist (piiriülene suhtlemine , telefonikõned, turistide arv) ja poliitilise globaliseerumise indeksist (riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides).

Riikide erinev arengutase ja selle mõõtmine. Inimarengu indeks: millest koosneb ja kuidas selle komponendid näitavad riigi arengutaset – näited.
Riikide arengutaset iseloomustatakse enamasti majanduslikust küljest, kasutades selleks lihtsasti arvutatavat sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab minis ajavahemikus riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Riikide majandusliku arengu näitajad on veel, IAI (Inimarengu indeks), loomulik iive, kirjaoskus , keskmine eluiga, tarbimine, elektrienergia, autode/mobiiltelefonide arv. IAI – koosneb elujärje ( rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta - SKT), hariduse (õpinguaastate arv) ja tervise (oodatav eluiga sünnihetkel) näitajatest. Mida suuremad on näitajad, seda arenenum riik on. Näited: heaoluriik Norra – hea meditsiin ja kättesaadavus, kõrge eluiga; suured kulutused ühe inimese kohta; suured kulutused haridusele. Vaesusega võitlev Niger – keskmine oodatav eluiga lühike, tervishoiule ja arstiabile saab kulutada vähe, haridusele väikesed kulutused/kirjaoskamatuid palju.

Turism: arengueeldused, näited, turismi mõju. Suuremad turismi sihtriigid maailmas.
Arengueeldused: loodulikud eeldused (kliima, veestik , loodusmaastikud jne), vaatamisväärsused, infrastruktuuri areng, majutusvõimalused/ toitlustus , meelelahutusvõimalused, riigi turismipoliitika (valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga . Turismimajandus on tihedalt seotud paljude teiste majandusharudega, nagu transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. Majanduses otsene mõju – majutusele, transpordile, toitlustusele, meelelahutusele, jaekaubandusele, vabaajateenustele. Kaudne mõju – investeeringud turismi ja transpordi arendamiseks , valitsuse kulutused turismi ja transpordi toetamiseks, kaupade ja teenuste ostmine turismiettevõtete poolt. Kogu mõju – mõju SKTle ja mõju tööhõivele.
Suuremad turismisihid maailmas: Prantsusmaa, USA, Hispaania , Hiina, Itaalia.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 73 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

event Õppematerjali autor

12 klassi geograafia eksam. Vastused laamade liikumisele ja nendega kaasnevatele geoloogilistele protsessidele. Mulla tekketegurid ja mullahorisondid. Põllumajandus, kalandus, energeetika, turism.

geograafia keskkool eksam pedosfäär hüdrosfäär biosfäär atmosfäär

Sarnased õppematerjalid

docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaa

Geograafia

doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

Geograafia

docx

Geograafia koolieksam 2013

Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö

Geograafia

doc

Riigieksami materjal

...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................

Geograafia

doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis

Geograafia

docx

Maa kui süsteem

Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid

Geograafia

odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunu

Geograafia

doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia

Rohkem sarnaseid