4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4
maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14. Kihtvulkaan, kilpvulkaan, slakikoonus. 15. tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kus: Ookeanite keskaladel. 16
savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7
savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7
kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias
ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti (maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.), mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale - nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad
ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
Uus mandriline maakoor kasvab subduktsiooni piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt.See on varasematest kivimitest väiksema tihedusega, seega uppumatu. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad laamad hiidkontinentideks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne
Vaikse ookeani ja Nazca laam, Lõuna-Ameerika ja Nazca laam. 19. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus laamad üksteisest eemalduvad. Vaikse Ookeani kogu piirkond, Atlandi Ookeani keskahelik, India Ookeani keskahelik, Araabia poolsaar ja Aafrika sarv. 20. Nimeta protsesse, mis kaasnevad laamade lahknemisega. Maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke 21. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam; Vaikse Ookeani laam ja Euraasia laam; Filipiini ja Põhja-Ameerika laam (Jaapani piirkond); Kookose laam ja Kariibi laam; Vaikse Ookeani tulerõngas. 22. Milline on laamtektoonika järgi Vahemere ja Musta mere tulevik? Mered sulguvad, kuna Aafrika laam põrkub Euraasia laamaga edasi. 23. Kuidas on tekkinud Jaapani saared? Vaikse Ookeani laam on põrkunud kolme laamaga (Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika),
üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid 3) Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease murrang).
Passiivsed vulkaanid pole tegutsenud väga kaua, ooteseisundis Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast.
ookeaninõo ahenemiseni. (AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika)
See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida- Aafrikas 12) Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad Laamade lahknemine Vaikse ookeani kandis, India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes. maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke. Maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse L-Ameerika ja Nasca laam, Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam
Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ja hävib? · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa. tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E. Islandil 3
laienemine 2cm aastas vulkanism, geisrid, madala sügavusega maavärinad) murrangud pangasmäestike teke b. mandriliste laamade lõhkumine (nt Ida-Aafrika mandririftide süsteem) kurd-pangasmäestike teke 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) a. ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine, kus ookeanilaam sukeldub mandrilise laama alla) kurrutused kurdmäestike teke b. mandrilaamade põrkumine (nt India ja Euraasia laama põrkumine Himaalaja mäestiku teke) kurrutused kurdmäestike teke c. kahe ookeanilaama põrkumine (nt Jaapani saarte juures) vulkaanilised saarkaared 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda a
Põhjendus: ........................................................................ · Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused, mudavoolud ja pinnase erosioon (maalihked). (2 punkti) · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa. tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul San Francisco B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas Los Angeles E. Islandil
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
maakoore rebenemise. [nt Atlandi ookeani keskosas (Island)]. Geoloogilised protsessid: maavärinad, vulkanism, uue maakoore teke, ookeani keskmäestik. Laamade (põrkumine) sukeldumine ehk subduktsioon. KOKKU Vahevöösse sukeldub ainult ookeaniline laam, sest on tiheduselt suurem kui mandrilaam. Ookeanilaama vajumine vahevöösse algab süviku tekkega. Kui sukeldumine toimub mandri servast eemal, moodustub vulkaaniliste saarte rida, mida nim saarkaareks (nt Jaapan, Kuriili saared). Kui ookeanilaam sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. [nt Lõuna-Ameerika läänerannik, Andid.] Geoloogilised protsessid: süvik, maavärinad, kivimite moone, vulkanism, ookeaniline maakoor hävineb, mäestik. Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke.
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid
pursanud. o Suikunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis on küll inimese ajaloo jooksul pursanud, kuid nüüdseks on olnud juba pikemat aega puhkeseisundis. Maa sees ,,magma", maapinnale jõudes ,,laava" o Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood
Kahe ookeanilise laama põrkumine- /NB! Minu teada puudub koht, kus kaks ookeanilist laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde. 4. Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
