....... 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM ...................................................... 4 1.1 Upwelling’u definitsioon ..................................................................................... 4 1.2. Upwelling’u tekkimine........................................................................................ 4 2. UWELLING’UTE PIIRKONNAD ......................................................................... 6 2.1. Ranniku lähedane upwelling ............................................................................... 6 2.1.1. Soome lahe upwelling .................................................................................. 7 2.2. Ekvatoriaalne upwelling...................................................................................... 8 2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused ......................... 10 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS..............................
~8cm) ja gravitatsioon ajab laiali polaaralade poole. Samas pöörlemise tõttu viib graviattsioon natuke lääne poole; · passaat tuuled (trades) puhuvad ekvaatori suunas, tegelt natuke läände; · parasvöötmes läänetuuled; · polaaraladel idatuuled; · Goriolise efekt. Joonis 9. Peamised pinnahoovused maailmas. 4 Joonis 10. Ekvatoriaalne upwelling Upwelling- ehk tõusikvool, ka uhkvool. Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled.
Eesti kliima Nimeta atmosfääri mõjutsentrid ? Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutu...
kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % )
5) Ekmani spiral.Ajalooliselt on Ekmani hoovuse kirjeldamine alguse saanud eelmise sajandi lõpus, mil Nansen pani tähele, et jää triivib tuule suunast 20º-40º paremale. Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on hõõrdejõud ja Coriolise jõud tasakaalus, mistõttu hoovus sügavusega kahaneb, kuid samal ajal sügavuse kasvades pöördub põhjapoolkeral paremale .Üle hõõrdekihi vertikaalselt integreeritud kiirus on tuulega risti . Upwelling ehk süvaveekerge. Ranniku lähedal võivad triivhoovused põhjustada süvaveekerkeid ehk "upwelling'uid". Joonisel 9.2 on toodud skeem, kuidas toimub vee liikumine, juhul kui küllalt pikka aega puhub pikirannikut tuul. Kuna Ekmani hoovuses on vee transport suunatud tuule suunast 90º paremale (põhjapoolkeral), siis toimub ülemise veekihi liikumine kaldast eemale. Kompensatsioonina tõuseb pinnalähedasse kihti alumise kihi jahedam (ja toitainerikas) vesi. Divergents ja konvergents
kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid El Nino. Iga 5-7 aasta tagant korduv ilmastikunähtus troopilisel Vaiksel ookeanil. Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala. • Idaosas on kuiv ja lääneosas sajab. • Tuuled puhuvad idast läände. • Lõuna-Am lääneranniku lähedal toimub intensiivne külma vee üleskerge süvakihtidest- upwelling. El Nino olukord- • Vaikse ookeani idaosas õhurõhk tavalisest madalam, Austraalias kõrgem. • Tuulte suund on tavapärasele vastupidine st läänest itta. • Süvavee kerget ei toimu või toimub vähesel määral. • El Nino-ga kaasneb kalastiku ja linnustiku hävinemine ning ebaharilikud ilmamustrid üle kogu maailma (nt seal kus tavaliselt sajab, on sel ajal kuiv) Põhja-Atlandi ostsillatsioonid.
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab aine ökosüsteemis olema salvestatud ehk inmobiliseeritud, salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosa energiast põhineb päikeselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub mõõdetakse ühikuga GPP , summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling toitainete pidev väljapuhumine. See toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanikeskalad on nn kõrved. Seal on populaarseim limiteeriv element Fe. Raua allikaks peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Ökoloogiline püramiid: Primaarprodutsendid ehk esmased tootjad. Rohusööjad, herbivoorid
Alpides on kihistumine ööpäevane ( temperatuuri kõikumine) Tuultest tingitud segunemine Tuule lõppedes ei lõppe veel veemasside liikumine. Sisemine turbulents pindmisse kihti kantakse toitaineterikas vesi. Tuul puhub pikka aega paralleelselt kaldaga vee ärakandmine rannast. Coriolise jõud vee defitsiit ning ülsesse kerkib toitaineterikas ja külm vesi. Coriolise jõud mõjutab liikuvaid masse lõunapoolkeral vasakule ja põhjapoolkeral paremale. Jõgede sissevoolust tingitud upwelling Jõevool, mis tuleb estuaarist läbi, liigub ookeani vee peale. Hõõrdumise tagajärjel tõmbab kaasa soolast vett (mere pindmine kiht), pöördub C. Jõu poolt. Selle tagajärjel tõuseb alt külm vesi, mis hakkab segunema jõe veega. Kahe kihi vahelist piirkonda nimetatakse PIKOKLIINIKS. Loodetest tingitud vee segunemine Kuu ja Päikese gravitatsioonist tingitud. Vee liikumisega kantakse rannikule külma ja toitaineterikast vett. Tsirkulatsioonist tingitud upwelling
See muutus peegeldab esimest liustikujää kasvu ja Antarktika lähedust, koos kergema hapniku isotoobi ( 16O ) kuhjumisega sellesse jäässe. Hilis-Eotseeni jahenemise ajal hakkas tekkima ookeani külm põhjakiht, mille tulemusena tihe polaarvesi vajus mere põhja. Ookeani külm põhjakiht moodustus vähem kui 100 000 aasta jooksul ning suurtel aladel merepõhja temperatuur langes umbes 4-5 kraadini. On enesestmõistetav, et ookeani külm põhjakihi upwelling mõjutas kliimat mitmes maailma osas, kuigi pole täpselt teada, kuidas see jahenemine mõjutas Antarktika liustikke ja millise ulatuse see saavutas. Süvamere puuraukude mikrofossiilidest saame teada detaile Hilis-Paleogeeni väljasuremisest. Planktilised foraminifeerid on hästi tuntud ning nende uurimine näitab viit järjestikulist muutuste lainet umbes 40 ja 31 milj. aastat tagasi. Viimane neist ühtis jahenemise viimase episoodiga Põhja-Ameerikas nagu kinnitavad muutused maismaa
Cultivated land 14.00 650.00 9.10 1.00 14.00 1.54 Swamp and marsh 2.00 2,000.00 4.00 15.00 30.00 7.50 Lakes and streams 2.00 250.00 0.50 0.02 0.04 0.08 Total continental 149.00 774.51 115.40 12.57 1,873.42 16.23 Open ocean 332.00 125.00 41.50 0.003 1.00 0.02 Upwelling zones 0.40 500.00 0.20 0.02 0.01 0.04 Continental shelf 26.60 360.00 9.58 0.01 0.27 0.03 Algal beds and reefs 0.60 2,500.00 1.50 2.00 1.20 0.80 Estuaries and mangroves 1.40 1,500.00 2.10 1.00 1.40 0.67 Total marine 361.00 152.01 54.88 0.01 3.87 0.07
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
African birds, while continental Portugal mostly encounters European and African bird species. There are over 100 varieties of freshwater fish species, varying from the giant European catfish (in the Tagus International Natural Park) to some small and endemic species that live only in small lakes (along the western lakes for example). Some of these rare and specific species are highly endangered because of habitat loss, pollution and drought. Upwelling along the west coast of Portugal makes the sea extremely rich in nutrients and diverse species of marine fish; the Portuguese marine waters are one of the richest in the world. Marine fish species are more common, and include thousands of species, such as the sardine (Sardina pilchardus), tuna and Atlantic mackerel. Bioluminescent species are also well represented (including species in different colour spectrum and forms), like the glowing plankton that are possible to observe in some beaches.
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
õhutemperatuuri maksimumid langevad kokku · Suplusperiood Väinamere ja Riia lahe randades pikem (kõige soojem vesi seal) kui Soome lahe randades · Hüdroloogiline iseärasus vete kihistus: jagunemine madala soolsusega pindmiseks ja suhtelselt suure soolsusega süvakihiks · Soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. · Rannikumeres tekib jää igal talvel, kuid mitte alati kogu ranniku ulatuses Läänemerest huvitav nähtus upwelling Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
