ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega.Esimene hüdroelektrijaam Saksamaal ja USA-s. Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojade...
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks Hüdroelektrijaamades toodetakse alla viiendiku maailma elektrienergiast Ehitamine võtab kaua aega ja on kallis 2/3 maailma hüdroeneriga ressurssidest...
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba...
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama Samamoodi tõmbab tolmuosakesi enda külge teleriekraan Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad õhupalli liigutama hakkab ka plekkpurk kaasa liikuma 5) Elektroenergeetika ( mis see on, mida hõlmab, näited) Elektroenergeetika on elektromagnetjõudude üks kahest tähtsaimast tehnilisest rakendusest. Elektroenergeetika hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Näiteks päikesepatarei abil valguskiirguse energia elektrienergiaks muundamine, hüdroelektrijaamades voolava vee kineetiline energia elektrienergiaks muundamine 6) Elektromagnetiline infotehnika (mis see on, mida hõlmab, näited)
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. So...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Kolmefaasiliste luhiste arvutamine Algandmed: Generaator Generaator G1: G2: 6 6 PnG1 := 60 10 PnG2 := 40 10 3 3 UnG1 := 15.7 10 UnG2 := 10.5 10 cosG1 := 0.9 cosG2 := 0.9 x2G1 := 0.24 x.dG1 := x2G1 x2G2 := 0.12 x.dG2 := x2G2 xdG1 := 1.2 xdG2 := 1.4 x0G1 := 0.14 x0G2 := 0.10 UfmaxG1 := 2.0 UfnG1 := UfmaxG1 UfmaxG2 := 1.3 UfnG2 := UfmaxG2 Trafo Trafo ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo
3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2
Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja ala- jaamad. Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 • Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297)
....................................................... 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine .............................................................. 14 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne.
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud:
Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Traditsioonilised energiaallikad on sellised, mille kasutamine on praegu tavaline(Fossiilkütused, tuule-, vee-energia) Alternatiivsed energiaallikad on sellised, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Laboratoorne töö nr 3 Summeerimine Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2013 Ülesanne: Koostada Multisim tarkvaraga jadaülekandega kahendsummaator kolme kahejärgulise (kahe kahendkohaga) kahendarvu liitmiseks kasutades nii pool- kui ka täissummaatoreid. Joonis 1. Loogikaskeem Joonis 2. Sõnageneraator Sõnageneraator väljastab arve vahemikus 0...3FH Joonis 3. Loogikaanalüsaator Ülesande lahendamiseks on vaja 2 täissummaatorit, 2 poolsummaatorit, sõnageneraatorit ja loogikaanalüsaatorit. Sõnageneraator väljastab arve vahemikus 0...3FH. Järeldus: Ülesandes oli vaja liita kolm ...
Elekter looduses ja tehnikas füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia · päikesepatar...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz ...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25 1km reaktiivtakistus, X, [/km] 0,41 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus, B, 2,8 [10-6 S/km] 3) Sõlmest 1 toidetakse tarbijat koormusega S = P + jQ, mille suurused on järgmised: Aktiivkoormus, p1 [MW] 12 Reaktiivkoormus, q1, [Mvar] 6 4) Mõõtetulemu...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE - Praktikum Andmete väljastamine 7-segmendilisele valgusdioodindikaatorile Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Laboratoorne töö nr 1 Minimeerimine Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2013 Lihtsustamine: y a c d abc d ( abc bcd )( acd b)ac d abd ab(bc b) a c d abcd ( abc bcd )( 0 ac db ) abd (0 0) acd abcd (0 0) abd cd ( a ab) abd cd b ad b b( cd ad ) b( c d a d ) b( c d a ) abcd Kasutatavad seadused: ab+ac=a(b+c) a+ a =1 a* a =0 a*0=0 a*1=a a*a=a a+0=a Loogikakonverter Loogikakonverter koostab sisestatud võrrandi alusel olekutabeli. Selle tabeli alusel saab see võrrandit ka lihtsustada ja sellest skeemi koostada. Joonis 1: Logic Converter Skeem Minimeeritud võrrandi alusel koostatud skeem. Lisaks on testimise...
FÜÜSIKA. Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosak...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96 Tabel 1. Teravik-tasapind elektroodid (dielektrik: õhk) h, mm U1, V U2, V UllV, V Ul...
vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kodune töö ,,Tuuliku tasuvus" aines Energiasüsteemide ökonoomika Õppejõud: Juhan Valtin Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 ...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 1 Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõd...
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Ühtset, tervet maailmajagu ja isegi naaberpiirkondi hõlmavad energiasüsteemid, kus kõik energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused, mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski hulga madalam kui USA-s ja Kanadas). Sellep...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................
Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) Nõrk vastastikmõjujõud 4) Elektromagnetiline vastastikmõjujõud sellele jõule taanduvad ka elastsusjõud, lihasjõud, hõõrdejõud. Elektrienergia kasutamise valdkonnad. 1. Elektroenergeetika Seotod elektrienergia tootmisega näiteks: soojus, tuule, veest või muust energiast. 2. Elektriline infotehnika Alguse sai telegraafi leiutamisega. Elektrilaeng Kahte keha omavahel hõõrudes anname neile kehadele elektrilaengu. |-----| Looduses esineb kahte liiki laenguid positiivsed ja negatiivsed. Nende vahel esinevad tõuke- ja tõmbejõud. Kõige väiksemat looduses esinevat laengu suurust nimetatakse elementaarlaenguks tähistatakse e+ või e-
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD........................................................................................................................................... 2 1. TÖÖ EESMÄRK.............................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕTTESKEEM...................................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut ELEKTRIMATERJALID Laboratoorne töö nr 2 Dielektrilise läbivuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga Juhendaja: Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus.......................................................................
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 4 ISOLEERÕLIDE LÄBILÖÖK Labor mõõdetud: 02.11.2009 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 1) Töö eesmärk: Tutvuda isoleerõlide elektrilise tugevuse määramise metoodikaga. Isoleerõlisse asetatakse kaks elektroodi mille vahel tekitatakse sädelahendus pinge sujuva tõstmisega 2 kV/s. Esimese sädelahenduse tekkimisel määratakse läbilöögipinge. Tehakse 50 katset 1 minutilise vahega. Katseid tehakse 50 sellepärast, et isoleerõlidel on suur hajuvus. 2) Katseseadme põhimõtteskeem ...
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1
fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad nendest, madal kütteväärtus, saaste-gaasid, tuhk Hüdroelektrijaamad-plussid-puudub õhusaaste, elektrit saab genereerida pidevalt, tootmise peale minevad kulud on väikesed. Miinused-kalade liikumise häirimine, veekvaliteedi rikkumine, jaama ehitamine väga kulukas. Suurim on Hiinas Tuumaelektri jaamad-plussid-ei eralda kasvuhoonegaase, normaalse töö korral
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768 I ' 2 =I 2∗eiψ 2=52,1∗10−3∗e 12,42 j=52,1∗10−3∗( cos 12.42+ jsin 12.42 )=0.051+ j 0.011=0.052∠ 12.17 −3 0 Z 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=5.5+3768∗3∗10 j=5.5+ j 11.3=12,57 ∠ 64,05 −6 −9 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5...50 cm on õhu elektriline tugevus ühtlases väljas El 30 kVm/cm, nagu mainitud ka laboratoorse töö juhendis. Mitteühtlases väljas on elektriline tugevus väiksem kui ühtlases väljas ja läbilöögile eelneb alati koroonalahendus, s.o, õhu osaline läbilöök väikese kõverusraadiusega elektroodi juures. 9 Kasutatud kirjandus [1] TTÜ Elektroenergeetika instituut, „Laborijuhend nr 2," [WWW] [13.11.2014]. https://ois.ttu.ee/portal/page?_pageid=35,428206&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_ id=3415&p_mode=3&p_popup=Y 10 Lisad L.1. Katsetulemuste tabelid
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika I AME 3140 Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 ...
Leia kaardilt jõed, kuhu on rajatud HEJ! Allikas Eurostat http://blog.norwayvisas.com/wp-content/uploads/2013/01/Norway8.jpg Hüdroenergia 77 ül. 12 · Jõgesid palju kuid vett vähe · Jõgede lang väike · Võimalus Katta -5% tarbimisest Säästa 0,2 -0,5 milj t põlevkivi aastas Vähendada saastekoormust Allikas: P. Raesaar TTÜ Elektroenergeetika instituut http://torufoorum.net/files.php?pid=21862&aid=3644 Positiivne ·Ei saasta keskkonda ·Odav tootmine/ ekspluateerimine ( kasutamine elektri tootmiseks) Negatiivne: ·Ehitamine kallis ·Ei saa rajada igale poole ( kus pole suuri jõgesid) ·Kalade liikumise takistaja Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel HEJ- voolav vesi https://www.youtube.com/results?search_query=water+energy+power+statio
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE - Praktikum Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn
-suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid.) 83. Kuidas liigitada energiavarasid? - taastuvad (tuul, vesi) ja taastumatud (nafta, maagaas) -traditsioonilised (nafta, maagaas) ja alternatiivsed (vesi) -muundumise alusel - esmased (e primaarsed), teisesed (e sekundaarsed) ja kolmandad (e tertsiaalsed) *lisaks looduslikele ka prügilakaas; maagaas 84. Millega tegeleb ELEKTROENERGEETIKA? -mootori ja ahjukütuse elektrienergia tootmisega; - -..- tarbijani toomisega 85. Mida hõlmab ELEKTRIMAJANDUS? -looduselist energiavarade hankimist; -kütusetööstust; -energiavarude töötlemist elektriks; -elektroenergeetilise elektri tootmist; -toimetamist tarbijani. 86. Mis on elektroenergeetika probleemid? (tarbe kiire kasv; saastus; ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus.) 87. Millised energiaallikad on kõige tähtsamad maailma energiamajanduses?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
