Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Hoovuste roll planeedi kliima kujunemisel. 11. Kuidas mõjutavad kliimat soojad, kuidas külmad hoovused? Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi-
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA
· maailmamere omadusi mõjutavad tegurid: merepinnale langeva päikesekiirguse hulk merehoovused sademete/auramise vahekord (auramine suurem > soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool ühendus maailmamerega · peamine produtsent fütoplankton Rannaprotsessid · rannajoon piir maismaa ja mere vahel · rand maapind, ille piires kõigub rannajoon · ajuvesi kõrgem veeseis · paguvesi madalam veeseis · rannik maismaa ja vee kokkupuuteala, kus tekivad spetsiifilised pinnavormid · järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad
aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit:
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega.
14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK
- laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes - tekivad rannavallid- kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid - tekivad ka rannabarrid veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal) - võib toimuda setete pikiränne setted liiguvad rannajoonega paralleelselt Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees · Ajuvesi kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul · Paguvesi madal vesi, tuul lükkab vee tagasi · Rannavall tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune 4 5
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud. Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest. Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse.
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest k...
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sinna moodustuvad kuhjunud materjalist rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Veel võib seal leiduda rannabarrid veealuseid laugeid valle. Kaugemal luited. Ajuvesi vesi tuleb peale; paguvesi vesi taandub. Mõjutavateks teguriteks on lainetus, hoovused (setete kanne), jõgede tegevus, tuule tegevus, merejää, taimed ja loomad (setete liikumise takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
