Bioloogia mõisted (0)

AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus , mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt
Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke
Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks
Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil
Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses on looted sarnased
Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine
Dominantne tunnus- pärilik tunnus mis avaldub
Retsetsiivne tunnus- pärilik tunnus mis ei avaldu
Embrüo- loode
Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
Eos- organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul
Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest
Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum
Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks
Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu
Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element
Hemofiibia- vere hüübimatus
Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.
Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust.
Kantserogeen- vähki tekitav tegur
Kitiin - lülijalgsete kesta materjal
Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment , mis annab neile rohelise värvi
Lipiid - estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape
Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi
Ribosoom - nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell , mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest
Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega
Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid.
Plastiidid- tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel.
Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
Membraan - õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht , mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse.
Rakukest - rakumembraanist väljapool olev kest.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
Mittesuguline paljunemine- paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Suguline paljunemine- paljunemise vorm kus toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel
Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite.
Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel
Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel
Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
Mutant-
Mütseel- seeneniidistik
Mükoriisa- sümbioos senneniidistiku ja taimejuurte vahel
Nukleiinhape - viiruse koostisaine
Ontogenees- areng viljastumisest surmani
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga
Proteiin- valk
Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y
Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga
Viirus- nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.
Östrogeen- põhilised naissuguhormoonid , mis kuuluvad steroidide hulka.
Testostereen- peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka