2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon b) ehituslik funk c) transportfunk
biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape,
süsinikuaatomite arv on 3-6 51. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel, nt sahharoos, laktoos, meltoos 52. Polüsahhariidid- liitsuhkrud, kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid 53. Proteiin- valgud ehk biomolekulid, koosnevad aminohapetest, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemega 54. Proteiid- liitvalk, mis on ühinenud mõne teise ainega 55. Sahhariidid- ehk süsivesinikud, orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik, hapnik 56. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, D vitamiin) 57. Vitamiin- bioaktiivne madalmolekulaarne aine, mida loomorganismid vajavad väikestes kogustes, toiduga
Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadused-mõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioon-valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon-valk taastab oma struktuurid hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha
(kaitse külma eest, kaitse löökide eest, talletavad mürke) 10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet Struktuurid: primaarstruktuur, sekundaarne struktuur (heeliks, voltunud), tertsiaalstruktuur (gloobul, fibrill), neljandane struktuur (väävelside ja 1 valgu molekul) Liigid: lihtvalk (ehk protiin) ainult aminohappejääkidest ; liitvalk (ehk proteiid) aminohappejäägid + muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv Tähtsus organismis: ehituslik funktsioon, oluline organismis toimuvatele keemilistele reaktsioonidele, trantsporifunktsioon (rakumembraanis ainete trantsport), kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon,
* Renaturatsioon kui denaturatsioon kaob, siis hakkab toimuma denaturatsiooni pöördprotsess ning renaturatsiooni puhul püüab valk taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisest ei saa renaturatsiooni toimuda valkude jaoks kriitiline temperatuur on umbes 70oC). * Valkude puhul saame rääkida, et on olemas lihtvalgud (koosnevad aminohapetest) ja ka liitvalgud (kui valgu molekul on ühinenud mõne teise ainega). * Proteiin lihtvalk; Proteiid liitvalk * Valkude varusid inimesel ei ole (organism ise toodab 9't aminohapet, 3'e toodab veel lisaks ebapiisavat ning 8't ei tooda üldse). * Valkude biofunktsioonid: -) Ensümaatiline ehk katalüütiline funktsioon Ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismides. Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud. -) Geeniregulatoorne funktsioon Valgud (histoonid) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonil.
ensüümide sünteesiks. Proplastiid taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, Plastiid membraanidest koosnev taimerakule kromo. Ja leukoplastid. omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste. Proteiid ehk liitvalk moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta Proteiin (valk) aminohapetest moodustunud kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu biopolümeer. loode on ühenduses emasorganismiga.
3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5. valk + lipiid = lipoproteiin – biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin – liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale – kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COOˉ NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse
membraansete organellide puudumine. rühma moodustavad bakterid. Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid. Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer. Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi. Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad.
annaabi.ee 
