2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon b) ehituslik funk c) transportfunk
biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape,
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadused-mõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioon-valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon-valk taastab oma struktuurid hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
* Renaturatsioon kui denaturatsioon kaob, siis hakkab toimuma denaturatsiooni pöördprotsess ning renaturatsiooni puhul püüab valk taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisest ei saa renaturatsiooni toimuda valkude jaoks kriitiline temperatuur on umbes 70oC). * Valkude puhul saame rääkida, et on olemas lihtvalgud (koosnevad aminohapetest) ja ka liitvalgud (kui valgu molekul on ühinenud mõne teise ainega). * Proteiin lihtvalk; Proteiid liitvalk * Valkude varusid inimesel ei ole (organism ise toodab 9't aminohapet, 3'e toodab veel lisaks ebapiisavat ning 8't ei tooda üldse). * Valkude biofunktsioonid: -) Ensümaatiline ehk katalüütiline funktsioon Ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismides. Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud. -) Geeniregulatoorne funktsioon Valgud (histoonid) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonil.
vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Proplastiid taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, Plastiid membraanidest koosnev taimerakule kromo. Ja leukoplastid. omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste. Proteiid ehk liitvalk moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta Proteiin (valk) aminohapetest moodustunud kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu biopolümeer. loode on ühenduses emasorganismiga.
3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5. valk + lipiid = lipoproteiin – biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin – liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale – kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COOˉ NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba
1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...