Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskannad *kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis.
3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud)
ringidena laigud millel hiljem moodustub eoskirme . nt ristõieliste kuivlaiksus *Õunapuu kärntõbi *Komuseen- tekitab vähki õunapuudel, marjapõõsastel Pigilaigulised- vahtra-pigilaiksus *Luudikulised: Ploomiluudik normaalsete viljade asemel on ilma luuseemneta väljaveninud moodustised 3. HMK KANDSEENED *Seeneniidistik hästi arenenud, rakuline *Toitumiselt saproobid, mükoriisaseened, parasiisid Paljunemine: Mittesuguline ( koniididega) ja suguline paljunemine ( areneb eoskand e basiid ) Tähtsus: Olulised mükoriisaseened, puidulagundajad, söögi ja raviseened, seenhaiguste tekitaja inimestel SELTS ROOSTELAADSED Roostekarva pustulid( eoslad) Elu jooksul valmib 5-tüüpi eoslaid: Spermogoonid, Kevadeoslad, Suvieoslad, Talieoslad, Eoskand Vaheperemeestaime olemasolu. Seen läbib seal teatud arengujärgud( 0 ja 1 ) Elutsükkel: Algab kevadel vaheperem.taimele kinnitudes, nakatades selle. Moodustub seeneniidistik
suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid
tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel.
Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos)
(helekottseenelaadsed (nt tungaltera (kõrreliste parasiit), punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed). c) kamberseened, lehtereosla stroomas (mustlaikpõletikulaadsed). d) ketasseened, lehteroeslaga (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, hirvepähklilaadsed, enamus samblikke). Teisseened seened, kes paljunevad sugutult, lülieostega. Hk Kandseened. Seeneniidi on kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid esineb suhteliselt harva. Sugulisel protsessil moodustub eoskand nelja eosega. Eoskand on evolutsiooniliselt tekkinud eoskotist /.../ 3 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS 02/11/09 (Mükoriisa; söögiseened lugeda). Mürgistest seentest peab tundma kahte liiki: valge ja roheline kärbseseen. Nende mürkidele puudub vastumürk
günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel
günekoloogias. Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma
Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis ja eoskannal; KOTTSEENTEL: eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees KANDSEENTEL: eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal konksu ja pandla moodustumise homoloogilisus; KOTTSEENTEL Enamikel kottseentel üks askogeense hüüfi kaksiktuumne rakk pikeneb ning käändub tagasi, mille tulemusel tekib konksuke (crozier)
Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal. Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid. Mitmekesisus: Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni. Kasvukoht: vees maapinnal. Levik: troopikast arktiliste regioonideni. 6. Hõimkond kottseened:
Fotoperiodism on organismide reaktsioon päeva Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed.
akumuleerib. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eoon - (< kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Eos (spoor) - paljunemisotstarbeline rakk, mis moodustub protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel. Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. Eoskand - kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed. Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed
annaabi.ee 
