Teema. Bella Swan kolib päikselisest Phoenix'ist, Arizonast, vihmasesse Forks'i, Washingtonis, et minna elama oma isa, Charlie Swan'iga. Ta teeb seda, et ta ema saaks reisida. Kuna tema ema uus abikaasa on pesapallur, peab ta palju reisima, ning tänu sellele Bella ära kolibki, sest ta ei saaks oma õpinguid korralikult jätkata. Bella hakkab käima kohalikus keskkoolis, kus esimesel päeval ta sõbruneb paljude õpilastega. Tema teadmata, paljud poisid ka võistlevad häbeliku Bella tähelepanu eest. Oma esimese tunni ajal istub Bella Edwardiga, kes algul tõrjub teda. Paari päeva pärast hakkab Edward temaga väga soojalt suhtlema, nagu midagi poleks juhtunudki. Kui Bella oleks peaaegu oma klassikaaslase bussi alla jäänd, sest too kaotas bussi üle kontrolli, näitab Edward, et tal on üleloomulikud võimed. Peale seda hakkab Bella Edwardit igasuguste küsimustega piinama, ning kuuleb unustatud lapsepõlve sõbra käest, et legendi kohaselt on Edwardi p...
Ekraniseering Stephenie Meyeri ,,Videvik" on tema niinimetatud ,,Videviku"-saaga esimene teos. See raamat sai väga ruttu ülemaailmseks bestselleriks. Teos räägib seitsmeteistkümneaastasest Isabella (Bella) Swanist, kes kolib ema juurest päikeselisest Arizonast vihmasesse Forksi linnakesse isa juurde elama ja seab oma elu ohtu, kui armub vampiiri, Edward Cullenisse. Raamatule on kirjutatud ka kolm järge "Noorkuu", "Päikesevarjutus" ja "Koidukuma". Ilmumas on ka "Keskööpäike". Bella kolib oma isa juurde ema Renee pärast, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Phil Dwyeriga, kes on pesapallur. Ta saab oma isaga väga hästi läbi. Bella äratab oma uues koolis palju tähelepanu ja sõbruneb kiiresti ka teiste õpilastega. Vastupidiselt Bella ootustele üritab nii mõnigi poiss koolist tema tähelepanu võita. Kui Bella istub oma esimesel koolipäeval uues koolis Edward Culleni kõrvale, tu...
Color-- -1- -2- -3- -4- -5- -6- -7- -8- -9- Text Size-- 10-- 11-- 12-- 13-- 14-- 15-- 16-- 17-- 18-- 19-- 20-- 21-- 22-- 23-- 24 TWILIGHT By Stephenie Meyer Contents PREFACE 1. FIRST SIGHT 2. OPEN BOOK 3. PHENOMENON 4. INVITATIONS 5. BLOOD TYPE 6. SCARY STORIES 7. NIGHTMARE 8. PORT ANGELES 9. THEORY 10. INTERROGATIONS 11. COMPLICATIONS 12. BALANCING 13. CONFESSIONS 14. MIND OVER MATTER 15. THE CULLENS 16. CARLISLE 17. THE GAME 18. THE HUNT 19. GOODBYES 20. IMPATIENCE 21. PHONE CALL 22. HIDE-AND-SEEK 23. THE ANGEL 24. AN IMPASSE EPILOGUE: AN OCCASION twilight STEPHENIE MEYER LITTLE, BROWN AND COMPANY New York Boston Text copyright © 2005 by Stephenie Meyer All rights reserved. Little, Brown and Company Time Warner Book Group 1271 Avenue of the Americas, New York, NY 10020 Visit our Web site at www.lb-teens.com First Edition: September 2005 The characters and events portrayed in this book are fictitious. Any similarity to real persons...
Ja see on ebaaus, sest film väärib objektiivsut! Alustame algusest: Bella ja Edward abielluvad. Mu tüdruksõber ütles mulle, et mehed peaksid seda pulmastseeni kartma, sest tänu sellele kinnistub naistel peas idee, milline ideaalne laulatus olema peaks. (Mind, muideks, maha ei jäetud. Ma olevat parem kui Jacob ja Edward. Ise teate, naised, millest ilma olete jäänud;)) Raske on mitte nõustuda: pulmapidu on tõesti visuaalselt nauditav ning ma usun et kõikidele Videviku andunud austajatele ka emotsionaalne tipphetk. Pulmale järgnevad mesinädalad ning eelkõike pulmaöö. Siin teeb film, stsenarist või lavastaja ainsa andestamatu eksimuse. Vaataja toob endaga pulmast kaasa emotsiooni ja me ootame, et Bella ja Edward saaks lõpuks sedasamust teha. Ja siis, kui Edward korraks lahkub, juhtub midagi õudset: montaaz sellest, kuidas Bella seksiks valmistub. Ta peseb hambad, raseerib jalad, valib riideid ... See kõik on nii kuradi naljakas. Ma ei suutnud
Fakte Vampiiridest · Kui vampiiridel on silmad mustad, on nad näljased. · Kui loomavereimejatest vampiiridel on silmad kuldsed on neil kõht täis. · Kui inimvereimejatest vampiiridel on kõht täis, on neil silmad punased. · Kui vampiir satub päikese kätte, hakkab ta nahk sätendama. · Vampiirid ei vanane. · Kui inimesi hammustatakse vampiirideks, on neil väga-väga valus. · Vampiiridele ei meeldi libahundid. Võib öelda, et nad isegi vihkavad neid. · Inimeste jaoks lõhnavad vampiirid hästi, libahuntide jaoks halvasti. · Vampiirid suudavad väsimata väga suurel kiirusel liikuda. · Küüslauk ei tee ,,Videviku" vampiiridele midagi. · Samuti ei maga nad kirstus.
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkus...
Kõre ehk juttselg-kärnkonn Ajalugu Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku. Liigi kirjeldus Et kõre on videviku ja ööloom tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus "krrr-krrr" meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-kärnkonn osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale säravkollasele triibule. Välimus Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk, kusjuures emasloomad on isastest suuremad.Nende jäsemed on sama pikad
Mäger rahvapäraselt ka määr,kähr. Mäger kuulub kärplaste sugukonda ja on kiskjaline.Keha on jässakas , tüvepikkus 60-90 cm ,saba pikkus u 24 cm ,karvastik on tihe.Jalgadel on pikad ,tugevad küünised.Karvastik on altpoolt tumedam ja heledam ülevalt poolt.Silmi läbib must jutt. Mäger võib elada 5-15 aastaseks.Poegib kord kahe aasta jooksul.Korraga võib sünnitada 1-6 poega.Mäger on segatoiduline.Toitub näiteks : ussidest,tõukudest ,linnupoegadest,hiirtest,sisalikest,marjadest,seentest,juurtest jne . Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud.Talveuni kestav novembrist-detsembrist kuni veebruar-märtsini. Elupaigaks leht - ja segametsad.Samuti ka okasmetsades,rabasaartel ja metsatukkadel. Mäger on suur kaevur,ta rajab pidevalt tunneleid ja käike,mis on talle elupaigaks .Uru läbimõõt võib olla 30 meetrit ,ning pesa tunnelid võivad ühtekokku 300 meetrit pikad olla. Ta liigub ringi vaid videviku-ja öötundidel.Päeval kasut...
häälega meile oma põnevusloo. Nimelt juba neli päeva järjest käib Uue-Maailma vaiksetel tänavatel trall. Üleni musta riietatud mees alustab oma ringkäiku Koidu tänavalt koputades punasele kolmekorruselise maja uksele viis korda. Peale kopsimist astub ta aga eemale ja teatab: `'Mardipäeval astun ikkagi teie kodudesse ja ärge pidage seda rumalaks naljaks. Oodata on palju nalja ja tantsu. Mu nimi on Must Kloun!'' Musta Klouni teekond jätkub mööda Koidu tänavat kuni Videviku tänavani välja ning sama etendust koputamist ja lause teatamist teeb ta iga kolmekorruselise maja ees. Juhtumit lähemalt uurides saime teada, et salapärast meest on näinud ka teised Uue- Maailma elanikud, kuid nad ütlevad, et meest pole vaja karta, sest klounipoolne üritus leiab aset juba teist aastat järjest Mardipäeva paiku. Koidu tänava elanik Maria kommenteeris uudist nõnda: ,,Olen kloun-mehe naaber ja tean meest lähemalt
leiutamisest 2015. aastal möödub 225 aastat sellest, kui prantsuse leidur Comte de Sivrac kinnitas kaks vankriratast teineteise taha puitraamile ja sai sel viisil sõiduvahendi, mida võib pidada tänapäevase jalgratta kaugeks esiisaks. Möödus veel ligemale sada aastat ja maailmas läks lahti tõeline „jalgrataste hullus“ mis 1880. aastatel ka Eestisse jõudis. Kurat kahel rattal Kaluuga kubermangu ühe küla talupojad elasid juba pikemat aega kabuhirmus. Videviku saabudes pugesid kõik inimesed majadesse, sulgesid uksed-aknad ning palusid jumalat. Mitmed külamehed ja naised olid õhtuti näinud külatänaval elusat kuradit. Tulnud teine õhtuvidevikus ja kihutanud kahel rattal läbi küla. Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid
Videvik I Koostanud: Annabel 5.b Stephenie Meyerist Stephenie Meyer (sünninimega Stephenie Morgan sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli romaan "Videvik", mis ilmus 2005 aastal. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik", millele on ilmumas viies osa. Stephenie Meyeri raamatutest on tehtud ka filme. Videviku (I osa) tähtsad tegelased · Isabella Swan (Bella) · Edward Cullen (Vampiir) · Charlie Swan (Bella isa) · Jacob Black (Bella sõber) · Carlisle, Esme, Emmett ja Alice Cullen ning Rosalie ja Jasper Hale (Edwardi perelond) · James, Laurent ja Victoria (Vampiirid) Tegevused raamatus I · Bella kolib Arizonast Forksi oma isa Charlie juurde.Ta teeb seda oma ema heaks, et too saaks reisida koos oma uue abikaasa Philiga, kes on pesapallur. · Forksis kohtab Bella salapärast poissi Edwardit ning ar...
Filmitegemine Simona Andreas 9.c Filmivaatamine Filme vaadatakse erinevatel põhjustel. On kahte tüüpi inimesi. Filmitegemise 5 etappi -Arendamine -Eellavastus -Filmimine -Järellavastus ehk töötlus -Müük ja levik Arendamine Produtsent leiab projekti. Käib koostöö stsenaristiga Leitakse rahastaja. Projekt esitletakse rahastajatele Eellavastus Filmi tegemine on väga täpselt planeeritud projekt, pisidetailid panevad kokku just lavastus firmad (production company). Produtsendi tööks on palgata meeskond. Meeskond rezissöör - tegeleb filmimise endaga (kõik sellega seonduv) castingu Rezissöör- tegeleb castinguga, leiab näitlejad kes filmis osalevad asukoha juht- leiab filmimise asukoha ja tegeleb sellega stuudio vastutaja- tegeleb kogu finants osaga fotograafia rezissöör- tegeleb kogu fotograafiaga helirezissöör- tegeleb kogu ...
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie M...
.................................... 4 Minu arvamus....................................................................................................... 10 Veidike Stephenie Meyerist................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Raamatututvustuse tegin raamatust nimega ,,Keha’’. Autoriks on paljudele tuntud ka Videviku saaga autor Stephenie Meyer. ,,Keha’’ ei kuulu Videviku saaga juurde , vaid on täiesti eraldi kirjutatud põnevik-romaan. Raamatu ilmumisaasta on 2010. Raamatut lugesin umbes nädal või kaks ning see pani mind paljudele asjadele mõtlema. ,,Keha ’’ on kirjutatud väga teistmoodi ja paeluvalt... 3 Lühikirjeldus raamatu sisust Raamat räägib sõjast maalesaabunud Hingede ja Inimeste vahel
ning nad ei joo inimverd. Edwardi jaoks on Bella midagi, mida ta on oodanud viimased 90 aastat hingesugulane. Ent mida lhedasemaks nad muutuvad, seda ohtlikum on see Bella jaoks. Eriti veel siis, kui linna saabuvad James (Cam Gigandet), Laurent (Edi Gathegi) ja Victoria (Rachelle Lefevre), Cullenite suguvsa surmavaenlased, kes ei kavatse lahkuda enne, kui vanad arved saavad iendanud Videvik saaga : "Noorkuu" Stephenie Meyeri fenomenaalselt eduka romaanisarja VIDEVIKU saaga teises osas vtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uusi mtmeid. BELLA SWAN (Kristen Stewart) satub ihaldatud leloomuliku maailma saladuste keerisesse, mssides end lepeakaela veelgi suuremasse hdaohtu. Prast Bella kaunikesti kehvalt lppenud 18. snnipevapidu lahkub EDWARD CULLEN (Robert Pattinson) koos perega Forksist, et hoida Bellat eemal vampiiride maailmas varitsevaist ohtudest. Murtud ja kskikne Bella veab end tuimalt lbi abituuriumiaasta
Steven Spielberg Sündis 18. detsembril 1946 Cincinnatis Ohios, kasvas Haddonfieldis, New Jersey´s ja Scottsdale´s, Arizonas. Juudi päritolu. ema restorani pidaja ja pianist, isa insener, tegeles arvutite arendamisega 12.aastaselt esimene film The Last Gunfight (9min) 1963.aastal kirjutas oma esimese sõltumatu filmi Firelight 1965 lõpetas Saratoga kõrgkooli Pärast vanemate lahutust kolis isaga Californiasse. Teda kiusati juudi päritolu pärast. Kooliõpilasena väntas mitu ulmelist filmi. Professionaalse lavastajana saavutas suure edu thrilleriga tapjahaist ( "Lõuad" 1975), tõi lühikese ajaga sisse rohkem raha kui ükski teine film. 1985 kuni 1989 oli abielus näitlejanna Amy Irvinguga, said poja, 1991 abiellus uuesti Kate Capshawiga, viis last, 8ondatel TV show "Vapustavad lood". 1996. aastal asutas filmikompanii DreamWorks SKG, esimene film "Amistad". Talle kuuluvad Wii ,PlayStation 3, PSP ja Xbox 360 tal on ligika...
Probleeme, mida lahatakse tänapäeva noorte kirjanduses, on palju. Suurtemateks ja üldlevinumateks probleemideks on üksildus, mis väljendub näiteks koolikiusamises, narkootikumid ja kõiksugu armastuse ja armumisega kaasnevad konfliktid. Kõige üldlevinumaks probleemiks noorte kirjanduse juures on üksildus. Seda on kujutatud erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus....
3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25 30 y Eesnimi Perenimi Isikukood Aadress Sünniaeg Madis Paulus 50501037386 Tallinn, Sõpruse pst 67-4 03.01.2005 Hanno Pedak 35008268624 Tartu, Kaare 3 26.08.1950 Maili Kikkas 45001243289 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 24.01.1950 Irma Piirsalu 60402026603 Tallinn, Videviku 23-5 02.02.2004 Aadu Pulk 50207011734 Tallinn, Akadeemia 12-42 01.07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994 Malle Põldmaa 60505219956 Pärnu, Ringi 20 21.05.2005 Hilja Raid 48406165354 Tartu, Vanemuise 13-8 16.06.1984 Allan Rajamäe 35003144368 Tallinn, Sõpruse pst. 100-54 14.03
Noorkuu Videviku saaga teine osa, Noorkuu, räägib raamatu jätkust. Edward Cullen( Robert Pattison), vampiir, keda Bella armastab, lahkub ootamatult Bellast (Kristen Sterward ). Bella murdub ning satub masendusse, hiljem taastab suhted oma ammuse tuttava Jacobiga ( Taylor Launter ) ning tekib tugev sõprusside. Hiljem saab Bella teada, et Edward kavatseb teha enesetapu, kuna arvab, et Bella hüppas kaljult alla ning sai surma. Bella võtab ette teekonna Edwardi päästmiseks, mis aga seab ohtu tema suhted Jacobiga, kes, tuleb välja, on libahunt, vampiiride ainuke vaenlane. Filmi lõpus Bella päästab Edwardi ning nad naasevad koju. Jacob lõpetab suhted Bellaga ja Edward esitab Bellale abieluettepaneku. Sellega lõppeb teine osa. Minu arvates oli film tegelikult hea. Kuna olen ka raamatut lugenud ja samuti näinud ning vaadanud ka esimest osa sain ma hästi aru ning nautisin filmi. Kuid film oli väga sisukas, ...
Näljamängud Suzanne Collins Mina valisin oma raamatuks ''Näljamängud.'' See raamat räägib sellest, kuidas 16-aastane Katniss Everdeen satub areenile ja tema sealsetest seiklustest. Katniss elab oma õe Primrose'i ja emaga vaeses 12.ringkonnas. Ta käib peaaegu iga päev koos oma parima sõbra, Gale'ga metsas jahti pidamas, kuna mujalt nende pered eriti süüa ei saa. On järjekordne lõikuspäev ja Katniss ning Prim peavad koos teistegi lastega linna väljakule minema selleks, et teada saada kes lähevad see aasta nende ringkonnast areenile. Nimelt valitakse igast ringkonnast üks poiss ning üks tüdruk. Selle aasta 12.ringkonnast loositakse välja nimed Prim ja pagaripoeg Peeta. Katniss aga astub oma õe eest vabatahtlikult välja ning läheb ise areenile. Areenil käib võitlus elu ja surma peale ning võitjaid saab olla ainult üks. Seal varitsevad Katnissi igasugused takistused: mürgised taimed, v...
Ning uulitsad on inimesed sajad Nüüd minetanud nagu lõppenud balli. Ja seda kõrget lahutuse-valli Nüüd kui ei olegi: kõik teed ja rajad Kui jookseks kokku sääl, kus kaovad aiad- Su kambris leian su, mu kauge kalli, Kui vaga munga leian istuvat Sind videviku violetis looris Ja igatsuse-hardus silmis nooris. Näen sinu sõrmigi ma ristuvat, Vist huulil palvetust- oh, minu Sina!- Mariale-Madonnale- see olen mina. Tegemist on süliriimilise (abba) ja sonettiga (4 4 3 3 kokku 14 värssi). Luuletus pärineb Marie Underi luulekogust ,,Laternaks mu enda süda."
Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev
Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal. Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi. Kalev lendas Viru rauda kotka seljas, võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv
Karvkate on ilvesel varieeruv: suvel kollakaspruun, talvel kahvatum. Karvastikul on tumedad tähnid ning ilvese näol on omapärane helehall põskhabe. Ilves elab metsades, eelistatult vahelduvailmelistes. Ilves elab tihti veekogude läheduses, mõnikord ka rabades, vanades raiesmikes. Pesa teeb ta raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: puujuurte vahele, koobastesse, tihnikusse või kaljuserva alla. Ilves on hämarikuloom. Ta liigub pigem videviku ajal ja öösel, on varjatud eluviisiga, näha ei ole teda lihtne. Talvel on aga hea tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Ilvese jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegi sünnib 1 5. Piima imevad pojad 2-3 kuu vanuseni. Pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde. Ilvesed elavad enamasti üksikult, kuid ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on
sünnipessa. Suguküpseks saab ilves umbes 10kuu vanuselt. Käitumine- Ilves on ettevaatlik, kuid mitte arg loom. Mõnikord peavad jahti ilvesed ka pesakonniti või paariti. Sel juhul liiguvad nad kas paralleelselt või ringiga, kusjuures üks ilves ajab saaklooma teisele ette. Erinevalt teistest kaslastest on ilves kombekas saagi ülejääk maha matta. Vett talvel enamasti väldib. Suvel või ohukorral ujub üsna pikki vahemaid. Ilves on videviku loom, kuid sigimisperioodil, poegi toites ja jooksuajal tegutseb ka päevasel ajal. Meeltest on ilveselt arenenuim kuulmine. Ka nägemine on võrdlemisi terane. Haistmine on pisut töntsim, kuid mitte puudulik, nagu mõnikord väidetakse. Haavatuna võib ilves inimesele ohtlikuks osutuda, kui täiesti terve ilvese kallaletungi inimesele pole teada. Vaenlased- Peale inimese tuleb kõne alla ka hunt, kes on talle ka põhiliseks toidu konkurendiks. Ilvese saagiks langeb küll
Kunda Ühisgümnaasium Õpilase nimi 10. klass Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus Referaat Juhendaja õpetaja ... Kunda 201... POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõ...
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja tempera...
Stephenie Meyer ,,Koidukuma" · Stephenie Meyer lõpetas Brigham Youngi ülikooli kraadiga inglise kirjanduses ja elab praegu koos oma abikaasa ja kolme pojaga Glendale`is, Arizonas. ,,Videvik" on tema esimene romaan, millest sai pea kohe pärast ilmumist rahvusvaheline menuk. · ,,Videviku" saaga on viimaste aastate fenomenaalseim noorteraamatute sari kokku on ilmunud neli raamatut: 2005. aastal ,,Videvik", 2006. aastal ,,Noorkuu", 2007. aastal ,,Päikesevarjutus" ja 2008 aasta sügisel ,,Koidukuma". Ka Stephenie Meyeri täiskasvanutele mõeldud ,,Hosti" on saatnud suur menu. · Põhjustagajärg seos: 1. Kuna Bellal oli raske sünnitus, pidi Edward ta vampiiriks muutma. 2. Kuna Volturid arvasid, et Bella ja Edwardi laps on surematu, tahtsid nad Cullenid ja ohtu kujutava...
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. ...
korraliku mõõga muretseda. Ta pööras sammud teisele teele ning läks üle lagendiku, üle kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org
ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus. Jääb vaid lakkamatu stress, mida põhjustab kiire elutempo, mille tõttu jääb elu pealiskaudseks. Sisimas ei teki tasakaalu, sest südames jääb kripeldama, et ei suuda kõigele soovitule pühenduda. Selles luuletuses kasutatud sõna roheline tähendab taimi üldiselt. Loodusega seotud on tema loomes paljud luuletused, toon mõne näite: Allikas Allikas lepiku all keset videviku kajatut maailma peegeldamas kuidas valgus saab pimeduseks piirita märkamata Selles luuletuses tähendab allikas headust, valgust kiirgav kogu, lepale omistati eesti mütoloogias üleloomulikku väge, teine rida tähendab pimedust, pahesid. Tihti ei märgatagi, kui headest harjumustest on saanud halvad. Inimesed muutust toimumas üldjuhul ei tunne, sest mõeldes, et ah mis see üks kord ikka on ja nii kõik need korrad, selliselt muutubki pahe harjumuseks. Halbadest
üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. ...
Kuldhamste r 2015 Toitumine • Kõige õigem on kuldhamstrit toita teraseguga nisust, kaerast, odrast ja hirsist, lisandiks päevalilleseemned, mais, leiva- ja saiakuivikud, toored ja töödeldud köögiviljad, erinevad pudrud, piim, kohupiim, kõvakskeedetud munad, erinevad rohelised taimed. Sellele kõige on vajalik lisada 0,1-0,2 g kalarasva, pärmi, kondijahu, söögisoola. • Jook: hamstril peab olema vaba ligipääs värskele joogiveele. Terve hamster • Terved hamstrid on uudishimulikud ja aktiivsed. • Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma rähmata, Nina: puhas ja nohuta, Suu: puhas. Ilastamine võib olla haiguse tunnus, Hingamine: vaikne ja korrapärane, hingelduseta, Keha: tugev ja pisut ümar. Ei esine ebaloomulikke mügaraid, Kasukas: mitte-pulstunud, tokerdumatu, kohev. Kodu loomine • Kui hakkad oma uuele sõbrale elamispinda valima, võid lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanam...
Retsensioon [Näljamängud] Suzanne Collins [APRILL 2012] Lugesin raamatut Suzanne Colllinsi "Näljamängud". See on välja antud 2008. aastal, ja eesti keelne versioon on trükitud AS Pakett trükikojas. Raamatus on 304 lehekülge. Raamat on pühendatud James Proimosele. Peatükke on sellel raamatul kolm: "Tribuudid", "Mängud", "Võitja". See on fantaasia zanrisse kuuluv raamat. Suzanne Collins on Conneticutis 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri alustas Suzanne Collins lastele mõeldud telesaadete stsenaristina. 2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat "Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, "Pilapasknäär", 24. augustil 2010. Ta on kirjutanud kokku 11 raamatut. Eesti keelde on ta teoseid tõlgitud 3: "Näljamängud", "Lahvatab leek" ja "Pilapasknäär". Kuulsuse tõi talle "Näljamängude" raamat, mis sai suureks bestselleriks. Ta ...
Sama mõtet kannab "Melankoolia" - "See algab ju, kui lehtpuu urbub / ja luhas laiali on veed. / Siis juba varitseb mu teel / tumm pruunisilmaline kurbus." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varemalt niiväga kiitis - tagasihoidlikult, kuid siiski võib aimata, mida ta tegelikult kevaditi tundis. Muutus saabub luuletuses "Aastaajad(4)": "See kevadine raske lumelang / ses on nii palju liigutavat, hella / ... / kesk viletsust ja videviku hallust / ma kahtlesin ju kevadises jõus, / jääkilde ujus minu verenõus / ... / nüüd valgus soojusega ühes nõus / nii palju raiskab hüljatulle hellust. / Ma usun taas, et saabub ülestõus." Sama, rahunenud meeleolu jätkab ta oma elu lõpuni, ka viimases kirjutatud luuletuses, kus ta küll ei jäta oma vastusteotsimist, kuid sõlmib maailmaga rahu. See õitsmine on mulle raske kanda kui sammuksin ju üksi Toone randa peol peieroog. Ma muretumalt vilistades lähen
I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks. Kui pojad koju läksid siis nad teadsid, et midagi on lahti....
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega on oluline, et lendoravale sobilikud alad oleksid vähemasti hajumiskoridoridega ühenduses. Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja ööloom ning vaid jooksuajal (märtsis) ja poegade kasvatamise ajal (juunis-juulis) liigub vahel ka päeval, kohatakse teda väga harva. Lihtsam on lendoravat leida tegevusjälgede järgi. Kindlaimaks tõendiks lendoravate esinemise kohta on ekskremendid. Ekskremente on kõige lihtsam leida kevadtalvel ja kevadel, mil pikemat aega on püsinud sademeteta ilmad. Lendoravate ekskremendid on kevadperioodil erksa (rohekas) kollase värvusega ning
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused........................................
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta............................................................................. 5 Facebooki trendid 2010.aastal.................................................................................... 5 Instagram...........................................................................
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
Kahe-kolmetoalised mugavustega korterid on loogilise ning otstarbeka ruumiasetusega. Ajastule iseloomulikult jätavad majad raskepärase mulje, sest krohvrustikaga rõhutatakse esimest korrust, aknad on väikesed ja toekal karniisil lasub madalapoolne kelpkatus. Tollal tihti esines ka väikesi õhuaknaid kohalikule ettekujutusele võõral viisil. Seda tüüpprojekti kasutati Tallinnas sõjas hävinud joonestuse asendamisel Koidu, Virmalise, Videviku tänavatel. Tüüpsektsioon elamu Koidu tänaval Tallinnas Orgaaniline arhitektuur Orgaaniline arhitektuur on funktsionalismi vorm, mis taotleb ehitise ja maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Väldib funktsionalismi standardiseeritust ja anonüümsust. On rõhutanud 20. sajandi arhitektuuri looduspärasust ja orgaanilist seost
Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bu...
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
! ! Tööd ei leidnud kusagilt. ! ! Lumesadu- Jalad väsind. ! ! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole ! ! maja poole, marja poole. (rl) !! ! ! Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb (G. Suits) Kolmas rühm on TÄHENDUSMÄNGUD, näiteks SÕNAMÄNG ehk KALAMBUUR ! Sõnade - eriti homo- ja sünonüümide - ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. !!! ! ! Õhtu jõuab õnne kaasa ! ! ! videviku vilja kaasa ! ! ! ! millal jõuab minu kaasa? (rl) !!! ! ! Tuumaplahvatus paiskab pähklitangid taevani (A. Alliksaar) PARADOKS e VASTUOKSUS - vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. !! ! ! Mehele lähäksin- mies ei võta, ! ! ! koju jääksin- poss ei jätä (rl) !!! ! ! Ta armus endasse, vastuarmastust leidmata; ! ! Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine (A. Alliksaar) ! ! Raske on kergeks saada (J. Kaplinski) RISTLAUSE e KIASM !
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
