lihaste abil liikuda 8. ENERGEETILINE valkudel on täielikul lagunemisel vabanev energia aga end valkudel on nii palju teisigi olulisi ülesandeid, kasutatakse valke energeetilisel toimel ainult hädajuhustel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus. HIV selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja organismi vastupanuvõime nõrgeneb- o Kontraktsioonivalgud valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape DNA o Ribonukleiinhape RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid.
2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna
sisemusse.*tänu retseprotval liigub amööb toiduosakese suudas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist.*Regulatoorset funkt täidavad mitmed valgulised hormoo.*valkude kaitsefunkt avalduvad eriilmeliselt.kõrgematesse loom ja inimenorganismidesse sattunud võõrvalkude mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustub veres antikehad.*organismi sattuunud cõõrained,mis tingivad antikehade tekke,nim antigeenideks.*kontraktsioonivalgud-valgud on võimselised muutma oma struk ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine.*valkude liikumisfunk võib tuua algloomade vuburite ja ripsmete liikumisel.*Valkude energeetilist funkt-organismile algab vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikka nälgimist, kui lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille
Ehituslik funktsioon on see, et karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad koosnevad ainult valkudest. Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis suudavad oma struktuuri muuta (nt lihasvalgud) ehk valkudel on liikumisfunktsioon. Energeetiline funktsioon algab, siis kui organism on pikka aega nälginud ning sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu otsas.
kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud · geeniregulatoorne ülesanne histoonid kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis
aitvad meil toidu maitset tunda) REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin(mood. in. kõhunäärmes) Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.) AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks. (tuntuimad. lihasvalgud) Valkude LIIKUMISFUNKTSIOONI näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. VALKUDE ENERGEETILINE FUNKTSIOON- valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-,
8. Valkude ülesandedl • Ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust • Ehitus kuuluvad paljude rakuosade koostisesse • Transport aitavad ainetel liikuda • Retseptorid vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahelt • Kaitse veres moodustuvad antikehad, mis kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu • Organismi regulaatorid nt insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust • Liikumine kontraktsioonivalgud on võimelised muutma oma struktuuri, muutuvad molekuli mõõtmed, keemiline energia muutub mehaaniliseks energiaks, • Energia kasutatakse energia saamiseks vaid erandjuhul • Varuaine toiduks kasutavad arenevad organismid MUU 1. Vee tähtsus, ülesanded Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakkudevaheruumi, hea lahusti, keemilised reaktsioonid, transporter, tagab raku siserõhu, reguleerib soojust, paljunemine, lähteaine 2
mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad)
tärklist suus. Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm, seeläbi väga spetsiifiline ülesanne. *ehituslik valgus rakuorganellide koostises. *transport transportrakud kannavad aineid kehas laiali, nt hemoglobiin kannab kopsudest hapniku kudedesse. *retseptor retseptorvalgus vahetavad infot raku väli- ja sisekeskkonna vahel. *regulatoorne valgulised hormoonid reguleerivad organismi talitust, nt insuliin veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T. Keeruka struktuuriga
- Ensümaatiline: ensüümid on keem reakts kiirust reguleerivad valgud. - Ehituslik: valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. - Transport: valgud juhivad kindlat tüüpi molekule raku sisse ja sealt välja(hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kudedesse). - Retseptor: edastavad väliskeskkonna infot rakku (maitse tundmine). - Regulatoorne: mitmed valgulised hormoonid (insuliin veresuhkur). - Kaitse: võõrkehade vastu moodustuvad veres antikehad. - Liikumis: kontraktsioonivalgud muudavad oma struktuuri ja sellega molekuli mõõtmeid(lihasvalgud). - Energeetiline: valkude lagundamine energiapuudusel, kui lipiidid ja sahhariidid on ammendunud.
Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud 2. geeniregulatoorne funktsioon Histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 3. Bioregulatoorne. Osa hormoone on valgud.(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA
rakumembraanis (nt tunneme toidu maitset). Antikehad valgu kaitsefunktsioon, mis on kehasse sattunud võõrvalgud, nukleiinhapped ja teiste organismile mitteomaste org. ühendite vastu moodustunud. Viirushaigusest vabanemiseks läheb vaja antikehi need seostuvad antikehadega ja kõrvaldavad need organismist. Kontraktsioonivalk valgud osalevad ka liikumisprotsessis on suutelised muutma oma struktuuri ja tänu sellele molekult mõõtmed muutuvad need ongi kontraktsioonivalgud. Tuntuim kontraktsioonivalk on lihasvalk. Valkudel on ka energeetiline funktsioon keha lahustab viimasena, siis kui sahhariidid ja lipiidid on juba otsa saanud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest, mis on ühendatud peptiidsidemega, ja täidavad organismis transport (hemoglobiin transpordib hapnikku), retseptor, regulatoorset (insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust), kaitse, liikumis, toksiline, varuaine ja energeetilist funktisooni. NUKLEIINHAPPED
2) Ehituslik funktsioon rakuorganellides (absoluutselt kõigis); karvad, küüned, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3) Kaitsefunktsioon antikehad (alati kompleksvalk) koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vast ta on sünteesitud 4) Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, näiteks insuliin 5) Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (kokkutõmbuvad) tsentrioolis ja lihasrakkudes 6) Transportfunktsioon transportvalgud rakumembraanis 7) Retseptorfunktsioon retseptorvalk võtab info vastu rakumembraanis 8) Energeetiline funktsioon (valkude lagunemisel vabaneb energiat 17, 6 kJ/g). Organism kasutab valke energiana viimases hädas. (kõige vähem tähtsam ülesanne) HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke.
Valgud AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), mis 7) Liikumisfunktsioon – lihas- e. kontraktsioonivalgud moodustavad on moodustunud aminohapetest ja mille molekulmass ületab 5000 lihased Koostises on 20 erinevat aminohapet, mis koosnevad aminorühmast ja 8) Energeetiline funktsioon – valkude lagunemisel vabaneb energiat karboksüülrühmast 17,6 kJ/g Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis Nukleiinhapped
retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin Kaitsefunktsioon inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaanilsite ühendite vastu moodustuvad antikehad. Verehüübimisvalgud. Liikumisfunktsioon liikumine seisneb selles, et valgul on võime muuta on struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (kontraktsioonivalgud). Kõige tuntumad on lihavalgud. Ka algloomade viburite ja ripsmete liikumine on tingitud valkudest valgulised torukesed (mikrotuublid). Energeetiline funktsioon 1 g valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Kuna valkudel on palju teisi funktsioone, siis algab organismile vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on ammnetatud. Varufunktsioon munavalge.
raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine
Mõnede ensüümide arktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained, mida loomorganismid saavad põhiliselt toiduga. · kaitse küüned, suled, karvad, sõrad jne. aga ka antikehad · transport liitvalk hemoglobiin, rakumembraanis olevad transportvalgud · retseptorvalgud asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline 17,6 kJ/g kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm.
Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. Ei tööta vitamiinide juuresolekuta. 2) Ehituslik. Rakuorganellides; karvad, küünised, sõrad, suled. 3) Kaitse. Antikeha koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi. Lihasvalkudel on kontraktsioonivõime – annab loomadele liikuvuse. 6) Transpordifunktsioon. Transportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakkude sisse kui ka sealt välja (nt hemoglobiin – O2 rakkudesse) 7) Retseptoorne. Retseptorvalk edastab väliskeskkonnast infot raku sisse muutes oma kuju. 8) Energeetiline. Valkude lagundamisel vabaneb energia (17kJ/g). Energia saamiseks kasutatakse
Retseptorfunktsioon- rakumembraanis asuvad valgud, mis edastavad välisinfor raku sisse(maitse tundmine) Regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid-insuliin- reguleerib vere suhkrusisaldust(kõhunääre) Kaitsefunktsioon- antikehad, moodustuvad veres(lümfotsüüdis), et võidelda võõrkegade vastu. AIDS- viirushaigus(omandatud imuunpuudulikuse sündroom) HIV-toimel lakkab antikehade teke vererakkudes( lümfotsüütides) Liikumisfunktsioon-valgud muudavad oma struktuuri-kontraktsioonivalgud(lihasvalgud) Energeetiline funktsioon- valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia(nälgimisel) Nukleiinhapped Nukleiinhapped on Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleiinhapped- DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin
ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) 2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid. Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele
1. Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine ensüümid. 2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6. Kaitsefunktsioon antikehad. HIV viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab. 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. Energeetiline funktsioon lagundades annavad energiat 17,6 kJ/g. 9 NUKLEIINHAPPED lk 38-43 NH on biopolümeerid. Asuvad rakutuumas. (kloroplastides ja mitokondrites oma DNA) Nukleotiidid - monomeerid DNA N-alus: A- adeniin T tümiin C tsütosiin G - guaniin
annaabi.ee 
