järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks
küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist – seda nim. menstruatsiooniks
1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c
1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5
järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja
15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis- ja seedeelundkond.
viljastumivõimalistena kuni kaks ööpäeva. Kõik see suurendab viljastumisriski väljaspool nimetatud perioodi paari päeva ulatuses. Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4
1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c
16.6. Millises joonise osades on tegu haploidsete, millises diploidsete rakkudega? 16.7. Mis oleks joonisel teistmoodi, kui viljastumist ei toimuks? Missugused muutused nendes kehaosades niisugusel juhul järgneks? Kommentaar Paljunemine 16. 16.1. Joonisel kujutatud munaraku küpsemist (ovogeneesi), viljastumist ning sügoodi lõigustumist kuni loote kinnitumiseni emaka limaskesta. 16.2. Joonisel on viidatud (vasakult): munajuha lehter, munasari, emakas (emakasein). 16.3. Ovogenees toimub munasarjas; ovulatsioon on munaraku väljumine folliikulist; viljastumine on seemne- ja munaraku ühinemisprotsess; lõigustumine on sügoodi jagunemine (viljastatud munarakust moorula teke); Graafi folliikul on nn III astme folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis paksenenuna on ette valmistatud loote vastuvõtuks (selle implantatsiooniks). 16.4
1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c
EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4
Kaasasündinud - immuunvastuses osalevate geenide defektid. Geenidefektid OMIM andmebaasis olemas. Omandatud imuunpuudulikkus - haigustest põhjustatud, nakkushaigused nt malaaria, HIV, HTLV- 1,leetrid, aga ka halvaloomulised kasvajad, nälg, mürgid, ravimid (doosid). Äärmusesse viidud organismid – tippsportlased jäävad kergesti nakkushaigustesse. Steriilne põletik – mehhaanilise vigastuse tagajärjel on kõrgem interleukiinide, prostaglandiinide konts. Siis ei rasestu, sest emakasein pole valmis. Kui võtad aspiriini, siis inhibeeritakse prostaglandiin süntetaase – saab seostuda vilj munarakk. Diferentseerumisrada. Müeloidsest reast mis rakud ja mis lümfoidsestreast. NK rakud ja osa dendriitrakud tulevad kust reast. Inimestel DiGeorge sündroom – tüümus puudub, võiks eksamil teada. Karvade geen on lähestikku tüümuseta fenotüüpi määrava geeniga. Tüümust ei arene, ei ole kohta kus T-lümfotsüüdid saaksid areneda
Ovulatsioonil paiskub tertsiaarsest folliikulist välja sekundaarne ootsüüt koos kiirikpärjaga Kollaskeha moodustub küpsest folliikulist peale ovulatsiooni – toodab östrogeene ja progesterooni Keha keskel paikneb sidekoeline tuum, teda ümbritseb kohev luteiinrakkude kiht Kollaskeha taandarengul moodustub valkjaskeha EMAKAS Emakas toimub loote areng ja kasv, koosneb paremast ja vasakust sarvest, kehast ja kaelast Emakasein on kolmekestaline, kuid kestadel on siin spetsiifilised nimetused Seespoolsem endomeetrium – pinda katab ühekihiline prismaatiline epiteel, järgneb uteriinnäärmeid sisaldav sidekoeline proopria (näärmeid katab samuti ühekihiline prismaatiline epiteel) Emakanäärmed on pikad, väänlevad struktuurid, mis paiknevad tihedalt ja nende põhjad ulatuvad müomeetriumini
võrdlus. Mõlemad tekkisid ilmselt juba Keskaegkonna lõpupoole, aga hakkasid tormiliselt arenema alles Uusaegkonnas alates Paleogeenist, kui dinosaurused olid kadunud ja nonde ökoloogilised nišid vabanenud. Kukkurloomadel (Marsupialia ehk Metatheria) on looteperiood lühike ja areng jätkub ema kukrus, kuhu äsjasündinud, alles väga vähe arenenud ja tillukesed pojad peavad iseseisvalt ronima ja end ema nisa külge imema. Lühikesel kandeperioodil enne sünnitust toidab emakasein loodet läbi limanaha. Ema ja loote veri ei tohi seguneda, sest sellest tekiks immuunkonflikt (loote genotüüp erineb ju ema omast). Emakooksed (Placentalia ehk Eutheria) on lahendanud probleemi teisiti: ema ja loote vereringet lähendab platsenta ehk emakook, milles kummagi isendi sooned on tihedalt läbi põimunud, kuid ikkagi ilma omavahel ühinemata. Seetõttu on kandeperiood palju pikem, ning pojad sünnivad suurematena ja arenenumalt kui kukkurloomadel.
käigus kinni. Platsenta väljub reeglina iseeneslikult 10-20 minuti jooksul, platsenta irdumisele võib kaasa aidata sünnitanu kõhule vajutades ja samaaegselt kergelt nabaväädist tõmmates. Kui ei esine verejooksu , on taktika äraootav. Jälgitakse platsenta irdumisele viitavaid tunnuseid: · emakapõhja kuju ja kõrguse muutus - pärast lapse sündi on emakas ümmargune, emaka põhi on naba kõrgusel. Kui platsenta on irdunud, siis emakasein pakseneb, emakas muutub kitsamaks, emakapõhi tõuseb nabast kõrgemale · tupest väjaulatuv nabaväät langeb allapoole umbes 10cm (nabaväädile asetatakse peale lapse sündi tupepilu juurde Kocheri klemm) · kõht võlvub sümfüüsi kohal välja, kui irdunud platsenta laskub emaka alumisse segmenti · Küstneri tunnus: kui peopesa servaga vajutada kõhule sümfüüsist kõrgemal, siis irdumata platsenta korral tõmbub nabaväät tupe suunas. Irdunud platsenta korral
annaabi.ee 
