Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Liitsugulised on need kellel on mõlemat tüüpi sugurakud nt vihmaussid ja teod Moondega areng: täis- ja vaegmoone Vaegmoonde juures on vastsed nagu vanemate koopiad (rohutirtsud, prussakad, lutikad) MUNA -> VASTNE -> VASTNE -> VALMIK Täismoonde juures erinevad üksteisest need asjad. Välimus kui ka eluviisi poolest. Üleminek ühest järgust teise on järsk MUNA -> VASTNE -> NUKK -> VALMIK
· kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga Moondega areng- jagune täis moondeks (muna-> vastne-> nukk-> valmik) , vaegmoondega (muna -> vastne-> valimk) Pärilikus: järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga , mis lõppeb surmaga: kõikidel on erinev eluiga Kohastumine: kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukoskkonnaga, kui ei, siis sureb välja Kasv : on organismi mõõtmete ja biostuktuuride arvu suunatud suurenemine , eesmärgiga saavutada paljunemiseks sobivad möötmed · Piiratud kasv (taimed, seemned)
Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2. Organelli tasand (enamik elu tunnuseid puudub, raku ehituslikud üksused) 3. Rakuline tasand (eukarüootne rakk, loomarakk, taimerakk, bakterirakk) 4. Koeline tasand- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni (rasvkude, sidekude (veri, rasvkude),
2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega. Moondega vastsündinu erineb vanematest oluliselt ja muutub nende sarnaseks alles vaheetappide käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed
vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru. Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e. pärastlooteline areng jaguneb 1) OTSENE ja 2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad. Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood
süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik
...................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 15. Mille poolest erinevad otsene ja moondega areng ? ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 16. Nimeta moondega arenevaid organisme. Kes on nende vastsed ? ...............................................................
Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse.2) vaja on vähem sugurakke.3) järglased on paremini kaitstud Lootejärgne areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega areng. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. Lootejärgse arengu etapid:Juveniilne staadium,generatiivne staadium, vananemise staadium.
● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja küljejoon ● Jaotatakse luukaladeks, kõhr kaladeks ja sõõrsuudeks Kahepaiksed ● Kohastunud niiskete elupaikadega ● Õrn niiske nahk ● Vees saavad hingata naha abil ● Kullesed hingavad lõpustega ● Täiskasvanud hingavad maismaal kopsudega
Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA TÄISMOONE VAEGMOONE enamus putukad (rohutirts, putukaid tarakan, lutikas) ainuõõssed
süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused kitsad riided vibratsioon erinevad kiirgused Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased
• Mehhaaniline surve • Vibratsioon (sh kukkumine) Vananemine Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud (sh seotud kromosoomide telomeeride lühenemisega), kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. • Päevitamine • Haigused • Toitainete vaegus • Kehavõõraste ainete kuhjumine • Rakkude jagunemisvõime langus Organismide areng looduses võib olla otsene või moondega Otsese arengu puhul on järglane kohe (vahe- etappideta) sarnane täiskasvanud isendile, nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega arengu puhul ei ole organism koorumisel sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel. Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel,
Vältima suitsetamist, alkoholi joomist, ebatervislikke toite. 21. Iseloomusta lühidalt inimese juveniilset ja fertiilset iga. Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv 22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid. Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. NT inimene, linnud, imetajad Moondega areng sündimisel on organism täiesti erinev täiskasvanud organismist. NT lülijalgsed, putukad, konnad, kalad 23. Mis tingib vananemise? Erinevad teooriad vananemise põhjustest. Vananemine on geneetiliselt määratud, kas keskkond on oluline.
6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid
c) eri geenide koosmõju (kasv on polügeenne - paljude geenide poolt määratud) 2. Kehavälised a) toidu kättesaadavus b) kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised) Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi
katteseemnetaimed liiki. ehitusega taimed, neil putuktolmlejad, on varred, juured, ülejäänud lehed ning ka õied ja tuultolmlejad viljad. seemnetega. ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed, hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad 1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem) Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad. 2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik.
arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 1.2Organismide lootejärgne areng Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik
Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki. Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism.
(Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva juures, moondega areng. · Vaenlaseks rästikud , nastikud jne. Harivesilik (Triturus cristatus) · Kuni 18 cm. · Oranz kõht mustade laikudega. · Teraline nahk. · Levinud kogu Euroopas. · Elupaigaks veekogud ja metsad. · Vees toitub mardikatest , maismaal toitub harva. · Sigimine-kuni 10 päeva peale vetteminekut. · Vaenlased- nastikud , toonekured jpt. · Taluvad saastatusi.
kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ? Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk. Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus
Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Tsütoskelett Annab rakule kuju Taime rakukest Kaitseb Vakuool Sisaldab vett ning organism kasutab seal olevat vett vedelikupuuduse korral. TAIMERAKK LOOMARAKK
2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9
Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn
neitsisigimine organismi areng viljastamata munarakust, iseloomustab nii taimi kui loomi, ainsana puudub partenogenees imetajatel. Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus
Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega. Mõnel konnaliigil hakkavad munarakkudest arenema järglased vanemate seljal. Rohukonn talvitub vees. Toiduks sobivad rohukonnale putukad, ämblikud, teod, vihmaussid kõik kellest jõud üle käib. Konn neelab toidupala tervena. Soojalembese loomana saab rohukonn tegutseda ainult soojal ajal ning ta vajab siis palju toitu. Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse. Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske.
kõhtmiselt.isass ugunäärmed ehk raiad, seemnehoidlad ning munasarjad. Munajuha avaneb kehapinnale tavaliselt seemnejuhast tagapool Moondega võib või mõlemat olla moondeta areng Vastse trohhofoor e. nimetus, pärgvastsed elupaik Peremees Vahepereme es Munade arv Tähtsus Parasitism. looduses ja Inimese, inimesele koduloomad e ja kultuurtaime de parasiitsete- nematoodide elutsükleid Esindajad (2) Rõngussidel
KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil MITOKONDRID Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP). TSÜTOSKELETT Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.
Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed
areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid
10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5. Mõlemal on kehaväline viljastamine, mõlemad saavad pojad vees ja neil on moondega areng. 6. Roomajad on sisalik, rästik ja nastnik. 7. Roomaja muna on kaetud tugeva koore ja nahkkestaga. 8. Kahepaiksed sigivad vees ja neil on kehaväline viljastamine, roomajad sigivad maismaal ja neil on kehasisne viljastamine. 9. Taim- putukas- rohukonn- rästik- madukotkas. 10. Roomajaid ei tohi hävitada, sest nad on looduskaitse all ja nad on toiduahela lüli.
(näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks (amitoos)/kasvaja- ehk vähirakud kaudne jagunemine- eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist (mitoos) karüokinees- tuuma jagunemine tsütokinees- tsütoplasma jagunemine interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel
c. Sisekeskkonna stabiilsus Püsiv kemiline koostis. Happesusreaktsioon / Kõik peavad olema stabiilsed d. Kõrge organiseerituse tase Kõik funktsioonid on kerulised ja ehitus on keeruline. Bioloogia elus kasutatakse süstemaatikat e. Reageerimine ärritajatele Retseptorid võtavad vastu keskonna muutusi f. Kasv- ja areng Otsene areng Moondega areng Järglased omandavad sama kuju g. Pärilikkus Järglased sarnanevad vanematele. h. Kohanemis- ja kohastumisevõime Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskonnaga. Kui ei siis sureb välja . i. Paljunemine 1 Mittesuguline Samblik Suguline Inimene j. Mitmekesisus
hapnikuga (hingamiselundid) ERITAMINE Rohelised näärmed Peened eritustorukesed Torukestega kehaõõnes, tagakehas, suubuvab juhivad aineid tagasoolde. tagasoolde. ARENG otsene otsene moondega TÄHTSUS,NÄITED Toiduks, tähtis liik Toiduks paljudele Tolmeldajad, taimekahjurid, aineringes, taimhõljumi taimeliikidele, söövad haiguste edasikandjad, filtreerimine putukaid, loomade parasiidid, toiduks SUURIM:Ameerika SUURIM:Hiid-Linnutapik loomadele, lagundajad,
ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26
d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike.
Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ). Reageerimine ärritusele Organismid ,,vastavad" väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega : nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid.
· Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt:
suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses.
* Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm. Keha jahtumine ja lihaste kangestumine. 15. Ontogenees- on organismi areng viljastumisest surmani. * inimese seemnerakkudes on 23 kromosoomi.
Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE *Erineb täiskasvanud organismiga *Sarnaneb kohe täiskasvanuga VAEGMOONDEGA TÄISMOONDEGA NT. Inimene, imetaja, linnud *MunaVastne *MunaVastne täiskasvanud nukktöiskasvand konn liblikas 9. Loote väärarengu tegurid. Väärarenguid põhjustavad:
Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud
Munad hakkavad kohe vett imema endasse. Nahkkestas ümbritseb munarakku sarnasused veekeskkond. Kehaväline viljastumine Nad sigivad vette Kehasisene viljastumine erinevused Areng toimub moondega Nad sigivad maismaale Areng toimub moondeta 7. Mille poolest erineb vaskuss meie teistest roomajatest? Vaskuss on jalgadeta sisalik. 8. Uuri CD-d Eesti selgroogsed või sama materjali internetis aadressil www.sunsite.ee/loomad. Too välja meie kahe sisaliku - kivisisaliku ja arusisaliku - erinevused ja sarnasused! Kivisisalik Arusisalik
Bioloogia 10.04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni
ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu -vee mahuti -vananenud rakkudes jääkained
Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb. Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja
kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14. Otsene areng Inimene, imetaja, linnud 15. Platsenta On kõikidel imetajatel. Ümbritseb imikut 16. Miks vaja ? Vaja, et lapsel ainevahetus toimuks; see kaitseb kahjulike ainete eest; annab antikehasid 17. Kliiniline surm On võimalik inimest elustada (vastand: bioloogiline) 18
11.Ontogenees On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. 12.Partenogenees On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. 13.Täismoondeline areng(näide) Selle käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadium. (Liblikatel,mardikatel,kahetiivalistel.) 14.Vaegmoondeline areng Vaegmoone on mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoos) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulikust järjestusest: muna - vastne nukk valmik, nukuks olemise faas. 15.Agoonia Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub.. 16.Kliiniline surm Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
taimedel).Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud. Lootejärgne areng jaguneb otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Roomajad,linnud,imetajad. Moondega jaguneb selgrootud ja selgrooga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.Täismoondeline areng putukatel munast vastnenuku staadiumvalmik. Nt liblikad,mardikad,kahetiivalised. Vaegmoondeline mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid
annaabi.ee 
