1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2. valitsus ei tohi sekkuda majandusse; 3. "nähtamatu käe" metafoor (N + P = turg); 4. tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist 21. Turumajandus: MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. 22. Käsumajandus: MIDA? - vastuse annavad plaanijad KUIDAS? - vastuse annavad plaanijad KELLELE? - vastuse annavad plaanijad 23. Tavamajandus: MIDA? - annavad vastuse tavad ja kombed KUIDAS? - annavad vastuse tavad ja kombed KELLELE? - annavad vastuse tavad ja kombed 24.Turumajanduses sekkub riik üha rohkem majandusellu. Käsumajanduslikes riikides võetakse üha enam kasutusele turumajanduslikke elemente. 14.
Turumajandus. Majandussüsteemid TURUMAJANDUS • MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. • KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. • KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. • Turumajandus toetub neljale alustalale: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. • Turumajanduse käivitab kasumimotiiv. Turumajandus. Majandussüsteemid KÄSUMAJANDUS • MIDA? - vastuse annavad plaanijad • KUIDAS? - vastuse annavad plaanijad • KELLELE? - vastuse annavad plaanijad • Omandiõigus kuulub riigile Turumajandus. Majandussüsteemid TAVAMAJANDUS • MIDA? - annavad vastuse tavad ja kombed • KUIDAS? - annavad vastuse tavad ja kombed • KELLELE? - annavad vastuse tavad ja kombed Turumajandus. Majandussüsteemid SEGAMAJANDUS • Turumajanduses sekkub riik üha rohkem majandusellu. • Käsumajanduslikes riikides võetakse üha enam kasutusele turumajanduslikke elemente.
müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel. Sageli kasutatakse ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest). ABC analüüs ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. – Valik ABC analüüsi järgselt – mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse. Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis, C tooted kord aastas. XYZ analüüs
ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm meetodit: Juhuslik valik inventeeritakse pisteliselt