volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest
ühendusse Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks Viimane tuntud liituja Oudekki Loone, tuntud lahkujad Olga Sõtnik, Aivar Riisalu, Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir Edgar Savisaar 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena 1982 dotsent NLKP 1987 IME 1988 Rahvarinne 1990-1992 peaminister 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Edgar Savisaar Eesti Keskerakond Keskerakond laulab: http://www.youtube.com/watch?v=IJBLWH aYO2g&feature=related Savisaar laulab: https://www.youtube.com/watch?v=VdIjvQ 96AtU Keskerakond vs Reformierakond: http://www.youtube.com/watch?v=hZoypPj 91qU&feature=related Eesti Reformierakond Asutatud 1994 Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 200414 A. Ansip, 2014- T. Rõivas Juhatuse liikmed veel: K. Kallas, U. Paet, U. Kruuse, R
Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ajutise komisjone. Nende töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsioon võib üles astuda ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine pole parlamendiliikmele kohustuslik. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi. Parlamendi erakondlik jaotus poliitiliste positsioonide alusel:
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse.
EESTI VABARIIGI VALITSUS 2015 https://valitsus.ee/ STENBOCKI MAJA - EHITATUD 1787. AASTAL KOHTUHOONEKS Valitsuse prioriteetideks on lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine Eesti julgeoleku tugevdamine madalapalgaliste toimetuleku suurendamine majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ESMASED EESMÄRGID JA TEGEVUSED Eesti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas juhib Eesti Vabariigi Valitsust alates 26. märtsist 2014. Taavi Rõivase teine valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRUUSE Jürgen Ligi on Eesti V
IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa. Tähtis on rikkaid ei peaks maksudega elatustase
LIHULA GÜMNAASIUM 12. Klass Riina Kopti VÄLISMINISTEERIUM Referaat Aineõpetaja: Liina Vaimla Lihula 12.02.13 1. VÄLISMINISTER Välisministriks on Urmas Paet. Sündinud: 20.04.1974. Haridus: · 1996 Tartu Ülikool, politoloogia · 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias Täiendharidus: · 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond Teenistuskäik: · 2005 aprill välisminister · 2003 - 2005 kultuuriminister · 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem · 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik · 1998 - 1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik · 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter · 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja Urmas Paet on olnud välisminister alates 200
· subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise
Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu
Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama
Tartu Kommertsgümnaasium ÕPIMAPP Reformierakond Kristel Kard 9.c Reformierakonna seisukohad päevapoliitikas lähtuvad erakonna programmist ja püsiväärtustest, mida reformierakondlased alates 1994. aastast Eestis edendanud on. Igapäevaseid eestlaste heaolu puudutavaid otsuseid tehes arvestab iga Reformierakonna poliitik liberaalse maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga an
Peministrikandidaadi heaks-peaminister esitab valitsuse Koosseisu presidendile-president nimetab valitsuse amatisse · VOLITUSTE TEKKIMINE Ametivande andmine Riigikogu ees · VOLITUSTE LÕPPEMINE Tagasiastumine(sh valitsuse korraline vahitus) VALITSUSE ORGANISATSIOON KOLLEGIALORGAN Peaminister ja ministrid Otsustakse kollegaalselt VALUTSUSE LIIKME STAATUS IMUNITEED AMETIUHENDUS VABARIIGI PRESIDENT 29,01,2013! PRISIDENTI FUNTKSIOONID 1)ESINDAMINE VÄLISSUHTLEMISES Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtt Ratifitseerimiskirjadeallkirjastamine Ei tähenda iseseisvust välispoliitikas! 2)RIIGINOTARI FUNKTSIOON Vormiline,otsustusõiguseta tegevus seoses teatud riiklike toimingutega,sh valimiste väljakuulutamine,Riigikogu uue kooseisu esimese istungi kokkukutsumine,jne 3)ISESEISEV POLIITILE FUNKTSIOON Seaduste völjakuulutamine/väljakuulutamisest keeldumine
Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa)
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
Inimõigus - sõjaväeteenistuskohustus - § Inimõigus - õigus vabale eneseteostusele - § 19 Inimõigus - õigus tervise kaitsele - §28 Kodanikuõigus - õigus riigi kaitsele välisriikides olles - § 13 Kodanikuõigus - õigus osaleda kohalike omavalitsusorganite valimistel - §156 Inimõigus - õigus vabadusele ja isikupuutumatusele - § 20 6. Leia loetelust ülesanded, mida president peab vastavalt PS-le täitma. 1) Koostab seaduseelnõusid. 2) Kuulutab välja seadusi. 3) Algatab põhiseaduse muutmist. 4) Nimetab Riigikogu ettepanekul kohtunikud. 5) Võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. 6) Annab süüdimõistetutele nende palvel armu. 7) Annab riiklikke autasusid ja auastmeid. 8) Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele. 9) Kuulutab katastroofi korral riigis välja eriolukorra.
MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu ·
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid.
vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3
Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit. Valitsus suunab ja koordineerib valitusasutuste tegevust. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
Riigikeel(ed) eesti Rahvaarv 1 340 300 (2009) Rahvastiku 29,7 in/km² tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas
Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõt
Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada. Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem
Allikas: TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK 20: POLIITIKA JA VALITSEMISE TRANSFORMATSIOON. ( Vetik 2012) 14 4. Eesti riigipead läbi aegade 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Konstantin Päts
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18
esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning opositsiooni, mille ülesandeks on kritiseerida valitsuse tegevust ning pakkuda alternatiive. Parlamendi tähtsamaid ülesandeid on laias laastus kolm: koostada ja võtta vastu seadusi, esindada erinevaid rahva huve ja neid tasakaalustatult poliitikas läbi viia. Kolmandaks peab
rohkem, mis teeb kokku 34 kohta. Reformierakond sai häälteenamuse, kuid ei moodustanud koalitsiooni, sest neile sobivate erakondadega liitumisel ei oleks moodustanud nad enamust, kuid Keskerakond tegutses kiiremini ja moodustas koos Isamaa ja EKREga koalitsiooni. Suurel määral võis anda neile edu enda suur reklaamimine, mille peale kulutasid nad 142 000 eurot, mis oli kõigist teistest erakondadest suurem. Ideoloogia Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt liberaalsele ideoloogiale, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt vastutab iga ühiskonna liige ise oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest, tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine
Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal 13) Seleta mõisted a. demokraatia sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c
o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. 1 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
· Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Erakorraline istungjärk Hooaegade, korraliste istungjärkude vaheajal kokkukutsutud istungjärk 6. Mis on RK komisjon? Selle ülesanded. Millised on RK alalised komisjonid? RK komisjon on mingi valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid arutav grupp. Ülesandeks on arutada mingi valdkonna probleeme ning kaaluda täielikult mingit küsimust, enne kui see täisparlamendile üle antakse. Keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. 7. Mis on fraktsioon? Millised on praegused RK-s?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
