Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Puhkpillid 13. Tattooks nimetatakse puhkpillimuusikas? Olevat tantsu 14
ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Vaskpillid, löökpillid. 13
Lauri Vasar Lauri Vasar on sündinud 17. oktoobril 1970. aastal Tallinnas. Haridus: Ta on õppinud Tallinna Muusikaülikoolis, Muusikaakadeemias ning Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise. Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister. Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on Katrin Lehismets-Vasar, kes on olnud aastatel 1998- 2000 Praha Riigiooperi solist. Neil on ka tütar Mariann.
Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid
"Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast. Ta on soleerinud Viini Filharmoonikute ees Austrias, Euroopas, Jaapanis ja USA-s. Ta töötab regulaarselt Yomiuri Nipponi Sümfooniaorkestriga Tokyos, sh kontserdisarjas, mis esitleb Mozarti kõiki viiulikontserte. Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes.
Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Eesti kuulsamad kontrabassistid Mati Lukk (sündinud 9. aprillil 1961) Ta on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister. Taavo Remmel- pedagoog ja kontrabassist, sündis aastal 1964 ja on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris kontrabassistina. Kaupo Olt- sündinud 1946 Pildid Videod http://www.youtube.com/watch?v=QgZ_-f7pVk4 http://www.youtube.com/watch?v=mPMYIWtmYws http://www.youtube.com/watch?v=419i7Sd_lig Tänan teid kuulamast!
Wolfgang Amadeus Mozart Elust ● Salzburgi õukõnna kapellmeister Leopold Mozart ja Anna Maria Pertlini ● Muusikaline anne avaldus varakult ● 10-aastaselt esimene ooper ● Esimesed trükid teostest 1764 Pariisis ● 1765 Londonis esimene sümfoonia ● 1769 õuekapelli kontsertmeister Salzburgi peapiiskopi õukonda ● 1781 lahkus teenistusest ja läks Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetajana, pianisti ja orelimängijana ● 4. Augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga ● Suri Viinis 1791.aastal ● Oma viimastel eluaastetel komponeeris osa oma tuntuimatest teostest Looming ❖ Kokku on loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose ● “Allegro” ● “Figaro pulm” ● “Võluflööt” ● Sümfoonia Nr. 40 ● Sümfoonia Nr. 41
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa
nautis mis ta tegi, samal ajal kui teised pingutasid liigselt, meeldiv oli kuulata. Kuuendaks duoks oli Kirill Ogorodnikov ja Aengus Kirakowski, kes mängisid Leo Brouwer'i Per suonare a due (helisemine kahele). Leo Brower oli Kuuba helilooja ning seda teost mängitakse Eestis esimest korda. Teose esitamise ajal sai kuulda nii nipsutamist, plaksutamist, susistamist ja muud suuga häälitsemist ja seda kõike vapustavale kitarrimängule. Ennem selle esitluse algust palus kontsertmeister (Thea Nestor) võtta asja kui kevadist komöödiat ning lihtsalt nautida. Algus oli kiire, väga kiire, säilitades samas vaikse mängu, mõlemad mehed olid vapustaval tasemel. Mängus on teatud hüpped ja ebatasasused, aga mõlemad mehed lähevad aina kiiremaks ja valjemaks just nagu üritaksid nad üksteist iga korraga üle trumbata. Teatud hetkedel venitatakse mõnda nooti jättes see pikalt helisema. See duo tõi asja juurde midagi ebamaist ja huvitavat
7. Kes on dirigent? Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. 8. Miks teda vaja on? Dirigent juhatab muusikateost kordinaatnoodistiku järgi. 9. Nimeta sümfooniaorkestri 4 pillirühma. Keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid ka löökpuhkpillid. 10. Millise põhimõtte järgi ja kuidas asetsevad pillid sümfooniaorkestris? Nõrgemad eespool,tugevamad tagapool. 11. Kes on kontsertmeister? Orkestri esimese viiulite rühma juhtmängiat nimetatakse konsertmeistriks. 12. Nimeta tuntumaid Eesti sümfooniaorkestreid ja nende dirigente. Eesti riiklik sümfooniaorkester:Nikolai aleksejev.Tallinna kammerorkester:Eri klas 13. Mille poolest erineb kammerorkester sümfooniaorkestrist? Kammerorkestris on vähem inimesi,aga neile võib lisanduda lisapillid,vastavalt teosele. 14. Millistest pillidest koosneb puhkpilli- ja kammerorkester?
Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütm...
Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest mis parasjagu toimub
Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv" Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti
ROMANTISMI TÖÖLEHT Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert...
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule. 10. Prepareeritud ...
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: 1.Mis on ansambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2.Nimeta2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid! vokaalansamblid-duo ja trio. 3.Nimeta 2- ja 3-liikmelised instrumentaalansamblid! Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4.Loetle 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused! kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). 5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. 9.Isellomusta lühidalt baroki(17. Saj), klassitismi(18. Saj) ja romatismiaegs...
. . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20
suurepärane mälu ja pillimängu kerge omandamine.Juba neljaaastaselt kulus Wolfgangil üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada. Kuueaastaselt hakkas ta juba ise muusikat komponeerima ning esines pidudel klaveri, oreli ja viiulimängudega.Kaheksa aastaselt kirjutas Mozart juba sümfooniaid ja oopereid. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Iseloomult oli Mozart väga järeleandmatu ning kohati isegi pirtsakas.Ta suhtus oma kolleegidesse väga põlgavalt ja üleolevalt. Kohati iseloomustas ta neid, kui liiderlikke moosekante.Samuti häiris teda see, kui ta pidi istuma koos endast madalamast seisusest inimestega
löökpillid) tagapool. 19. Mida tähendab ,,tattoo“ ja kus Mina tean! see alguse sai? Viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks.Ta esitab orkestriteoses viiulisoolosid. Enne esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a-noodi, mille järgi kõik orkestrandid oma pillid häälde panevad. 20. Nimeta Eesti tuntuim Mina tean! sümfooniaorkester? Tattoo on sõjaväeorkestrite kujundmarssimine ja alguse on saanud 17.sajandil Hollandis.
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, ...
Jõulukontsert Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan. Olen õnnelik, et selles muutuvas maailmas ja minu enese muutumises, on õks hetks aastast, mis on alati jäänud sama soojaks ja tuttavaks. Sel aastal saavad aga jõulud ja jõulukontserdid olem...
koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. Neid kõiki teoseid ühedas Pariis, kuna kõik kolm teost on just seal linas heliloojatele pähe tulnud. Neid teoseid esitas Põhjamaade sümfooniorkester, mida juhendas dirigent Anu Tali, solistina esines Erwin Klambauer ning orkestri kontsertmeister Lev Klõtskov. Kontserdi tegi eriliseks kõikide mängijate professionaalsus. Lood olid mängitud väga puhtalt ja korrektselt. Kõige suuremat muljet avaldas mulle esimene lugu ehk Arvo Pärdi ,,Silhoette". Loo heliloojast sain teada seda, et ta on eestlane ning on pärit Paide linnast. See lugu on kirjutatud austusega Gustav Eiffelile ning pühendatud Orcestra de Paris'le ja selle pea dirigendile Paavo Järvile.
konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti konservatooriumis kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina. Theodor Sink, kes hetkel musitseerib ka ERSO koosseisus. Tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tselloõpetajateks on olnud Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias Marko Ylönen. Alates hooajast 2017/18 on ta tsellorühma kontsertmeister. Kontserdi sisukirjeldus: Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919.
Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS Georg Friedrich Johann Sebastian Bach ÜHINE Händel Väga hea organist, Jõukas olnud kontsertmeister, perekonnast, isa oli kapellmeister. muusikakarjääri Vastutas muusika eest vastu, veidi töötas linna neljas suuremas organistiga, kuid ei kirikus. Töötas kooli ja tahtnud kirikus orkestriga. töötada. Reisis Looming palju, omas
Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. · Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning HTK I; ,,Anna Magdalena noodivihik") Bach kirjtuas peamiselt orkester- ja · Kammermuusika klavessiinimuusikat
Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind
okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht). - Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk, kolmkõla). - Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt). 2) omastavas on mõned us-lõpulised 2s III-vältelised, us-lõpulised 2s II-vältelised, e-lõpulised, deverbaalsed nimisõnad (nt uhkuseasi, katusekorter, lõhkekeha, säästupirn).
Oma staazika karjääriga on ta õppinud oma häält väga hästi tundma, seda õigesti kasutama ja kontrollima, mida täheldasin ka hästi tema kontserdil. Kahjuks oli ta aga tookord veidi tõbine ja hääl oli natukene ära, mis takistas tal endast kõike andmast, kuid meeleolu see siiski ei häirinud. Laulmise kõrvalt mängis Tõnis paaril korral ka suupilli, mis sobis kontserdi õhkkonda oma bluusiliku olekuga suurepäraselt. Kontserdil ,,Talveöö" esines ka hinnatud kontsertmeister Riivo Jõgi orkestriga Põlvast, kuid selle seas oli seekord ka noori Nõmme muusikakoolist. Orkester koosneski noorukitest, vanuses 12-17. Orkestris olid ainult professionaalid, uskumatu oli tõdeda, et nad kuulusid minuga samasse vanusegruppi. Nende nägudest ei olnud näha hirmu ega ärevust, nad tegid oma asja, hästi ja kiiduväärselt. Riivo on võitnud mitmeid auhindu Eesti Kooriühingult ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidult. Dirigent ei juhatanud ainult orkestrit, vaid esitas ka kaks
1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu. Kahest neist, Wilhelm Friedemann Bachist ja Carl Philipp Emanuel Bachist, said olulised rokokoo stiili heliloojad. Vähem kui aasta pärast Mühlhauseni sai Bachist õukondlik orelimängija ja kontsertmeister hertsogi õukonnas Weimaris. Weimaris oli Bachil võimalus mängida ja luua orelile ning esitada varjeeruva repertuaariga kontsertmuusikat hertsogi ansambliga. Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet, maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna
-1- 21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 1...
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon li...
Üldiselt, mida sügavam ja laiem on kauss, seda suurem helitugevus ning tumedam tämber. Lühike video ,,Kuidas mängida trombooni" http://www.youtube.com/watch? v=0qw5NOVOB38 Pilt 1(tromboon) 4 TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD Praeguse hetke üks tuntuim trombonist Eestis on Aabi Ausmaa. Ta on Rahvusooper ,,Estonia" orkestri tromboonirühma kontsertmeister aastast 1979. Täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel Moskvas, Peterburis, Helsingis ja Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, ,,NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne. Hinnatud trombonistina on ta mänginud
Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester. Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi"
lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke «Tantsurütmis» ja «Kutse tantsule», samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!" (1967-1975). Valter Ojakäär Valter Ojakäär sündis 10.03.1923 Pärnus. Ta on eesti helilooja ja publitsist. Ta on mänginud klarnetit ja saksofoni mitmes orkestris ja ansamblis. 19451970 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeister. 19641967 ning 19751980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud. 19821992 juhatas bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja dzässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Heli Lääts Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957
Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid
Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka
koputamine jne. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a-noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2.2. Pillide paigutus orkestris (sümfooniaorkester) PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 5 of 7
sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jm. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: · keelpillid · puupuhkpillid · vaskpuhkpillid · löökpillid Paigutus lähtub põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel! Sümfooniaorkestris pillide paigutused Eesti esimene sümfooniaorkester asutati Tartus 1900. aastal Aleksander Lätte algatusel. Tänapäeval tegutsevatest orkestritest on tuntumad ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfoniaorkester (peadirigent Neeme Järvi), Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester (peadirigent Arvo Volmer ),
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo.
Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja tagasi", ooper ,,Cardillac", "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Sümfoonia"Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Klaverimuusika
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid
viise tegema. 4-aastaselt lõi Mozart esimesed palad. 5aastaselt valdas suurepäraselt klaveritehnikat. Kuueselt rääkis temast terve Viin. Kontsertreise mööda Euroopat alustas ta seitsme aastasena. 8aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ning 11-aastaselt esimese ooperi. 34)1769-1781 ta reisis Itaaliasse, kus Paavst Cemens XIV austas teda ,,kuldkannuse" ordeniga ja Belogna Accademia Filarmonica valis ta oma liikmeks. 35)1769-1781 oli ta Salzbergi peapiiskopi õue kapelli kontsertmeister. 36)Mozart hakka oopereid kirjutama juba 11aastaselt, kuid parimad neist on loodud viimastel eluaastatel Viinis. 37)Tähtsaimad teosed on 27 klaverikontserti ja 7 viiulikontserti, ooperid ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,võluflööt", ,,Requiem" 38)Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta
teostega. Küllap see mõjutas ka tema muusikalist käekirja. Weimaris valmisid Bachi kuulsaimad oreliteosed. Bach oli hertsogi lossikiriku organist ja kogus aina kuulsust kui silmapaistev orelivirtuoos ja hea orelite tundja. Siitpeale kutsuti teda tihti uusi oreleid hindama. Samal ajal mängis ta kapellis viiulit ja 1714.aastal ülendati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks (orkestrit juhtis kapellmeister ja kontsertmeister oli temast tähtsuselt teine mees). Näib, et Weimar oleks olnud Bachile erakordselt sobiv töökoht, ometi lahkus ta sealt 1717.a. Põhjuseks võis olla isiklik konflikt hertsogiga-pärast kapellmeistri surma jäeti see koht tolle pojale, täiesti keskpärasele muusikule. Hoopis sobilikum oleks sellele kohale olnud Johann Sebastian Bach! Ilmselt väljendas Bach oma solvumist ja lahkumissoovi liiga ägedalt, sest enne Weimarist lahkumist viibis ta kuu aega arestis... III KÖTHEN 1717-1723 1717 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
