Põllumajandusamet Struktuuriüksus ning Teenistuskohtade Töökohtade teenistus või töökoha Kokku arv arv nimetus JUHTKOND ning peadirektorile vahetult alluvad teenistujad ja töötajad Peadirektor 1 1 Peadirektori asetäitja 2 2 Nõunik 1 1 Juhiabi 1 1 TAIMETERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 7 7 TAIMEKAITSE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist ...
8 17.40 9 kontor põrand, pindadelt tolm, prügi väljaminek Malle Piip tööpäeviti 10 17.50 Koostas: Heneli Sepp, VTA mitteloomse toiduhügieeni peaspetsialist Lisa 12 ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Kahjuritõrje registreerimine Ettevõtte nimi Tõrje teostaja (nimi, Jrk.nr
80000 70000 60000 50000 40000 36000 32000 30000 22000 22000 20000 13000 9000 10000 0 Sekretär- Müügimees Spetsialist Peaspetsialist Pearaamatupi Finantsjuht Tegevjuht assistent daja Naisõppurid tasemehariduses Naisõppurite osaka
aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spetsialistide viisad)
Hr Jaak Kuusk . oktoober 2012 nr 5-7/ Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 TALLINN Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Kuusk Teatame, et toimub liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume Teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15. detsembril 2012. aastal kell 13.00 inspektsiooni arendusosakonna ruumides. Lugupidamisega Marje Kallas Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektor peaspetsialist tel: 5896422; e-post: [email protected] Lisa: koopia käskkirjast 1 lehel Täitmiseks: Mati Kaal Tallinna Loomaaed Keskkonnaamet registrikood:89452697 tel:6127897 Tammsaare tee 5 a/a 1058894214786 e-post:...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
Tallinn (Allkiri) AS Rõivas direktor _ oktoober 2010 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga:
AKT 21. jaanuar 2010 nr 2-7/4 KINNITAN Tallinn (allkiri) AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2
Ta võib kuri olla. Sest tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik. «Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin,» ütleb Marina. «Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse. Muidugi on tal käitumisega probleeme... Lapsed väljendavad end omal moel!» Tartu linna lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson ütleb et Sergei on lastekaitsetöötajate vaateväljas olnud 7. eluaastast peale. «See laps vajaks pidevat psühhiaatrilist abi, aga jõuga siin sekkuda ei saa,» märgib ta. «See on lapsevanema õigus ja kohustus. Ema ei taha mu meelest sellest aru saada, et last on vaja psühhiaatriakliinikusse ravile viia.» Petersoni sõnul kasutavad Sergei eripära ära nii lapsed kui täiskasvanud ja seepärast probleemide pundar ei lahenegi
Kuressaare Ametikool Arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Kendi Paet TAH-10 Vanglateenistus Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sissejuhatus Eesti vanglates on ligikaudu 3500 kinnipeetavat see on suhteliselt palju rohkem kui mujal Euroopa Liidus, kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Üks põhjus, miks see arv on liiga visalt vähenenud, on okupatsiooniaja pärand: aastakümneid piirdus vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinni hoidmisega. Seevastu tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta. Esmajoones on selleks vaja oma tööd väärtustavaid haritud ja võimekaid töötajaid. Lähiaastail ongi tähelepanu keskmes arenemisvõimaluste kujundamine töötajatele ja selliste inimeste värbamine...
Kümnendas peatükis autor teeb kokkuvõtte. 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR XXX töötab 88 teenistujat. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente
10. Kuidas tunneme ära vastuskirja ? 11. Millised on kirjale vastamise tähtajad ? Seadusest tulenevalt vastatakse teabenõuetele 5 tööpäeva ning märgu- ja selgituskirjadele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Ülejäänud kirjaliikidele 2-5 tööpäeva jooksul. E-kirjadele 24 tunni jooksul. 12. Kes võivad kirjutada kirjale alla ? Millises dokumendis on fikseeritud allkirjastamise vorm ? Kirjale kirjutab alla asutuse juht, asetäitja või peaspetsialist. Allakirjutamise vorm on fikseeritud asjaajamisejuhendis. 13. Kes kirjutab kuupäeva ? Milline kuupäev on kirja kuupäevaks ? Allakirjutaja märgib ka kuupäeva. Kirja kuupäevaks on allakirjutamise kuupäev. 14.Vormistamise etapid. 1. Koostamine ja vormistamine 2. Vajadusel kooskõlastamine (asjaajamisjuhend) 3. Allkirjastamine (originaal plangil ja ärakiri valgel paberil) 4. Registreerimine (tegevus saab olle ühekordne) 5. Kirja väljasaatmine 6
Maaeluministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti,
teenistuse töötajate tööd. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur 5 2. RAAMATUPIDAMINE
TÖÖLAAD JA SEADMED (töökorraldus, masinad, abivahendid, kaitsevahendid, riietus) http://rup.ee/est/too/spetsialist-vastab-t-arvutiga.html Võtmesõnadeks on puhkepauside kasutamine 54 minutit tööd, 6 minutit pausi, so 10% tunnis kerge võimleminepuhkepausi ajal, silmadeleteha võimlemisharjutusi, õige töökoha ergonoomiline kujundamine, sobiva töötooli valik. Mõõdukas tervisesporton loomulikult ka abiks. Silja Soon,Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Töötamine ,,hiirega" ja arvutitöökoht http://www.ergonow.com/main.html arvutitöö, "hiire" ja lisaseadmete puhul (VIDEO 1:04) www.seljaravi.ee http://www.youtube.com/watch?v=ZLwIP8cBaWA http://www.ut.ee/tervis/aergo/koht.htm http://osh.sm.ee/legislation/arvutikoht.stm http://www.youtube.com/watch?v=Ns_mt77JZb0&NR=1 Kontoritolm ·paberitolm ·tolmulestad ·hallitusseente spoorid ·tänavatolm ·mikroobid ·juuksekarvad
isikukaitsevahendi riketest ja puudustest. 2.3.3 Töökeskkonnavolinik on kohustatud jälgima, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega. 2.3.4 Isikukaitsevahendite hooldus ja puhastus korraldatakse Seltsi kulul. Praktilise läbiviimise võimalustest teavitab töötajaid struktuuriüksuse juht. 2.3.5 Halduskorralduse osakonna ohutusjärelevalve ja töökeskkonna grupi töökeskkonna peaspetsialist kontrollib Seltsi töötajatele väljastatavate individuaal- või üldkasutuses olevate eririietuse, erijalatsite ja kaitsevahendite valimisel ja kasutamisel Vabariigi Valitsuse määruse nõuete järgimist, kooskõlastab kasutusaja kestuse Seltsis. 2.3.6 Isikukaitsevahendite väljaandmise registreerimine Tegevusalade ja tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit, on esitatud lisas 1.
Eravaldus-vägivaldus Seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel. Euroopa poliitilised reziimid XX saj. Lühiessee 1 Tartu 2008 1 Foto autori erakogust Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee "Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peak...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus.......................................................
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.....................................................................................
majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem k...
2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs 1. Eksamitöö tulemuste üldandmed Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 punkti ehk 85,5% (vaata võrdlust eelmiste aastatega – tabel 1). Analüüs valmis 992 õpilase eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8% poisse ja 46,2% tüdrukuid. Aasta Valimi Maksimaalne Minimaalne Keskmine Keskmine Keskmine suurus tulemus tulemus tulemus sooritus hinne % 2008 4705 75 16 61,6 82,1 4,2 2009 1082 75 20 62,6 83,4 4,3 2010 1002 74 31 62,9 83,8 4,3 2011 992 75 31 64,...
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilv...
muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri. Täidetud taotluse võib saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult, posti teel või tuua elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti büroosse, samuti täita büroo klienditeeninduses.Töövõimetust määrab Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi peaspetsialist kes määrab puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta.Mis on perearsti poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed.eitava vastuse puhul andakse 30 kalendripäeva aega vaidlustamiseks . Minu arvates on see töövõimetuse saamise seadus tehtud liiga keeruliseks ja kui sa oled tööealine siis sinu töövõimetus tasu loeb sinu töötatud aastates mis arvutatakse sinu vanuse kohta 35 aastane peab olema vähemalt 6 aastat olema töödanud ametlikult et saada
mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab ja paisutab neid alasid, siis riknevad nii drenaaz kui ka selle maa kasutus halveneb. Saaremaa jahindust aastaid koordineerinud keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus ei uskunud 10 aastat tagasi, et kobras võib Saaremaale sattuda ja probleemseks loomaks muutuda. Ärmuse arvates oleks Saaremaal 18 kobrast optimaalne. Siis nende tegevus otseselt ei ohustaks põllumajandust ja metsi. Kobras on kaval loom ning teda tabada on üsna raske. (Muld, 2008). 5. KOBRAS JA INIMENE 7 Kui mõni loom laiendab oma eluala, tekib tal pahatihti konflikt inimesega, eriti kui mängus on eraomand
volitatakse kedagi midagi tegema. *garantiikiri(lubadust sisaldava kiri)- garanteeritakse mingit asja *memo(asutuse sisene kiri) 8. Kaaskiri- Kaaskiri on kirjalik teadeanne adressaadile mitmesuguste eriliigiliste dokumentide saatmisest (neil dokumentidel puudub adresseeriv osa). Kaaskirjas on alati näidatud saadetavate dokumentide loetelu. Nt projektid, nimekirjad, tabelid jne. Kirjale kirjutab alla asutuse juht, tema asetäitja, peaspetsialist või muu ametiisik oma kompetentsi piires. Kui kiri läheb teistele ametkondadele, siis tuleb allkirjastada kõik eksemplarid. Kui kiri läheb üheaegselt paljudele allasutustele, siis kirjutatakse alla ainult originaalile, see jääb asutusse, välja saadetakse koopiad. 9. Akt. Kasutusala, rekvisiidid, nõuded teksti koostamisel- Akt on teatmelis- informatsiooniline dokument, mis koostatakse komisjonide või volitatud ametiisikute poolt
on tõusnud, meie algeline mõõdulatt on täitsa vee alla kadunud," märkis ta. Järve veetase tõuseb kindlasti: jõgedest ja ojadest voolab Võrtsjärve vett vulinal juurde. Emajõe alguses Jõesuus oli eile vee kõrgus 173 sentimeetrit - läbi aegade kõrgeim seal 17. jaanuaril mõõdetud veetase. "Nii madala järve kohta on see väga kõrge vesi," kinnitas 12 Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna peaspetsialist Ene Randpuu. (Saar, 2005) "Tavaliselt on jaanuaris Jõesuus vee kõrgus 52 sentimeetrit. Kõrgeim veetase, 219 sentimeetrit, mõõdeti seal 21. novembril 1923". (Liiklus.ee. 18.01.05) Võrtsjärve maksimaalset veetaset on käsitletud vähe, sest madalvesi on järve ökoloogiliste tingimuste põhjustajana suurema osatähtsusega. Võrreldes katastroofiliselt madala veetasemega (alla 32.60) on katastroofiliselt kõrge suurvee (üle 35.00) esinemine lühiajaline: 0
uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse. Propageerinud looduse uurimist ning kaitset, viinud läbi looduskoolitust, olnud Sisekaitseakadeemias rektor. Timm on avaldanud Eesti erinevate piirkondade loomastiku kohta ülevaateartikleid. Ta on 1980. aastal loodud Eesti Terioloogia Seltsi asutajaliige, olnud ka seltsi esimees
töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300. Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse alal, kes on pädev ettevõtte töökaitseküsimustes, kellel on nõutud ettevalmistus ja kellele on loodud piisavad eeldused selleks tegevuseks. 3. Riski- ohutusõpetuse tähtsus. Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis. 4
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja 19941997 Tartu Õpetajate seminari õppejõud 19951998 Tartu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist 19851998 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeister Võõrkeeled: vene, inglise keel; algtasemel saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teenistuskäik Alates 04. 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005-2007 Riigikogu X koosseis 2003 2005 peaminister 1998 2002 riigikontrolör
dokumendihalduse infosüsteemis. Raamatupidamist puudutavad dokumendid on enamik paberkandjal. Loetellu on märgitud ka sarjade eest vastutav struktuuriüksus, ülikooli asutus või töötaja. Juhtimise all olevate sarjade eest vastutaja on peamiselt akadeemiline sekretär või struktuuriüksuse dokumentide eest vastutaja. Personaliosakond vastutab personalitöö dokumentide eest, tööohutusega seotud dokumentide eest töökeskkonna peaspetsialist. Finantsarvestust puudutavate dokumentide eest vastatav struktuuriüksus on finantsteenistus. Raamatupidamise dokumentide eest vastutab rahandusosakond, haldus- ja majandustegevuse dokumentide eest aga varahaldusosakond, arhiivi ja arhiveerimist puudutavate dokumentide eest vastutaja on arhiiviosakond, raamatukogu vastutab raamatukogundust puudutavate dokumentide eest, õppetööga seotud dokumendid olid õppeosakonna vastutusalas, avatud ülikooli vastutusalasse kuuluvad täiendõppega seotud
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE...............................................
Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärgiks on reguleerida eradetektiivindusega kui spetsiifilise ettevõtluse liigiga tegelemine sätestades eradetektiivindusega tegelevate isikute õigused ja kohustused ning vastutuse eelnõu sätete rikkumise eest nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Peamine eradetektiivindust käsitlev õigusakt on Vabariigi Valitsuse 08.05.1990.a. määrus
On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab. Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada
saa või mõistab asju teistest aeglasemalt. Kümne kooli küsitlemisel selgus, et ainult üks õpetaja teadis, et tal on klassis epilepsiahaige laps. Samas on epileptikuid palju. ,,Kas õpetaja peab sellisest lapsest teadma ja tema haigusnähte tundma, see on suuresti eetikaküsimus. Kui epilepsiaga lapsel pole hoogu, on ta samasugune nagu me kõik. Võib-olla ei peagi neid lapsi erilisteks pidama..." arutles Haridus Ministeeriumi kutsehariduse osakonna peaspetsialist Kai Kukk. ,,Inimesed pelgavad epilepsiat ning seetõttu eelistavad haiged oma tõbe pigem varjata. Tegelikkuses on see vale, sest nii võib haigushoo puhul ümbritsevate sokk olla veelgi suurem. Haigusest teades on võimalik anda aga asjatundlikku esmaabi," räägib 27aastase epileptiku ema. (http://www.ohtuleht.ee/476902) Neist kahest ajalehe artiklist selgus taaskord, et kuna epilepsia väljendub niivõrd
6. Iseloomustage Mintzbergi nelja konfiguratsiooni tüüpi - masinbürokraatiat, professionaalset bürokraatiat, divisjonaalset mudelit ja adhokraatiat. Millistes tingimustes on neid avalikus sektoris otstarbeks kasutada? Millised on nende konfiguratsioonide eelised ja puudused? Masinbürokraatia eesmärgiks on strandardiseerimine, Parimaks näiteks McDonalds lihtsad reeglid ja vähene väljaõpe. Spetsialiseerime inimesed hästi kitsalt, peaspetsialist, noorem jne. See eeldab väga head kokkujoonistamist. Kui tekib probleem siis lahendatakse strateegilises tipus. Töö maksimaalne lihtsustamine. Enamus maksuametid töötavad masinbürokraatia. Masinbürokraatia eeldab, et võetakse inimesed tänavalt põhimõte, ei hoia oma töötajaid. Lihtne ja vähe kvalifitseeritud tööjõud. Masinbürokraatia kõige suurem probleem on rutiinsus ja rutiinsus tekitab vigu.
abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik,
Õigusaktiga kinnitatavale dokumendile kirjutab alla selle kinnitamiseks esitanud ametnik või dokumendi sisu eest vastutav ametnik. Kui dokumendile kirjutab alla vastava dokumendi allakirjutamise õigust omava ametniku õigusaktiga määratud ajutine asendaja, tuleb oma ametinimetusele lisada asendatava ametniku ametinimetus koos sõnaga "ülesannetes". Näited: Asekantsler kantsleri ülesannetes Peaspetsialist N osakonna juhataja ülesannetes (kui osakonnajuhatajal on volitused alla kirjutada asutuse plangile vormistatud dokumendile) Nõunik osakonnajuhataja ülesannetes (kui dokument on vormistatud osakonna plangile). 4.5. Dokumentide teatavakstegemine Igati nõuetekohaselt koostatud, kooskõlastatud ja allakirjutatud dokumendist on vähe kasu, kui teda ellu ei rakendata. Seepärast peab asutuse asjaajamiskord peale dokumentide väljasaatmise korra kindlasti sisaldama sisedokumentide
2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa (2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ......................................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
kaitseväelaste kõrgema riskiga tööd. Sõjakolletes sõdivad kaitseväelased panevad end teadlikult ohtu ja tegutsevad kriisipiirkondades teadmisega, et nad on vaenlase sihtmärgid. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Tõnis Sõnum (tel 717 0260, e-post [email protected]), kaitseväeteenistuse osakonna peaspetsialist Anu Rannaveski (tel: 7170 069, e-post [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Kristi Purtsak (tel: 717 0187, e-post [email protected]). Eelnõu eest vastutav jurist on Kristi Purtsak. Eelnõu on läbinud keeletoimetuse Eesti Keele Instituudis. 1.3 Märkused 3 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
Formaalselt on see kehtiv, kuid materiaalselt mitte. Kaasus 3 (koost. A. Lott) 1. Mihkel Mets esitas 15.09.2017 Vihula Vallavalitsusele taotluse S aare maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Vihula Vallavalitsus pöördus 18.09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks. 2. Keskkonnaameti Lõunaregiooni peaspetsialist keeldus 05.10.2017 kirjaga nr HLS 15-4/15/22235-24 Mihkel Metsalenõusoleku andmisest. Saare kinnistu on hoonestamata ning asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Tegemist on Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud poolloodusliku koosluse (kadastikud) levikualaga.
abistaja asjaajamisel, reisi praktilisel planeerimisel ja suhtlemisel va- hendava või vastuvõtva organisatsiooni või perega. 2) välismaal viibimine (mõlemapoolne kontakti hoidmine ja lapse tegemistega kursis olek; olla toeks 3) tagasi Eestis olemine (olla toeks Eestis uuesti kohanemisel). Viis soovitust, kuidas teda vanemana toetada Janika Tamsalu, SA Innove karjääriinfo peaspetsialist 1. Tähtajad ja nendest kinni pidamine. Kui noor suundub välismaale mõne programmi kaudu, siis sinu kui lapsevanema teadlikkus selle ülesehitusest ning vajalikest protseduuridest aitab tagada selle, et kõik saab õigel ajal tehtud ning noor ei jää hiljaks. 2. Rahaküsimused. Välisriiki suundumine võib osutuda üsna kulukaks ja mõistlik on kulutused läbi mõelda. Sina saad julgustada noort tegelema toetajate otsimisega ning suunata,
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname...
1 PA Riigiabi puudub 2 4S1 Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle 2 4S2 Läänemeri, alla 12 meetri 2 4S3 Meri, v.a Läänemeri, 24 meetrit ja üle selle 2 4S4 Siseveekogud, määramata Koostaja: Lya Mägi Kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialist Perpen- dikulaa-ride Kogu-mah- Pea- Üldine vaheline tuvus masina Abi-masina Püügi- Kodusadam pikkus pikkus London võim-sus võim-sus vahend 1 Haapsalu 27.1 24.8 77 221 0 PTB Narva-Jõesuu 15.38 14
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
