Eesti peaministrid (0)

Peetri Põhikool
Uurimustöö
Eesti peaministrid
Koostas: Tarmo Hiiesalu
Juhendas: Hedi Jürgen
Peetri 2008
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………… 2
Eesti Vabariigi Peaministrid………………………………………………………3, 4
Andrus Ansip ………………………………………………………………………..5, 6
Siim Kallas…………………………………………………………………………..7, 8
Mart Laar…………………………………………………………………………...9, 10
Juhan Parts……………………………………………………………………...11, 12
Edgar Savisaar …………………………………………………………………..13, 14
Kokkuvõte……………………………………………………………………………..15
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….....16
Sissejuhatus
Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni.
Kirjutasin lühidalt nende isiklikust elust, haridusest, tunnustustest ja ameti tegevusest.
Samuti ka sellest, millised on peaministri ülesanded ja kohustused.
Töö eesmärk oli teada saada Eesti peaministritest ja mis aastatel nad olid peaministrid. Samuti ka nende isiklikust elust, kus nad on töötanud ja kus õppinud.
Peaministri tähtsus Eesti vabariigis on, et ta juhib valitsust ja selle tegevust. Ta käib ka paljudes teistes maades visiitidel. Peaminister nimetab ka 2 ministrit, kes asendavad teda, kui teda ennast ei ole.
Uurimises kasutasin ma ainult internetti ja sealt sain ma kõik vajaliku info.
Uurimuse valmimiseks läks mu nädal aega. Uuritava materjali hulgast valisin välja kõige huvitavamad või tähtsamaim fakt peaministri kohta.
1. Eesti Vabariigi Peaministrid
Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta, teeb seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus või annab volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president . Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse. Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus 7 päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Eesti peaministrid ja nende valitsemisajad[1] :
Edgar Savisaar(kohusetäitja) 1990 august – jaanuar 1992
Mart Laar – 1992 oktoober- november 1994
Andres Tarand – 1994 november-aprill 1995
Tiit Vähi – 1995 aprill-märts 1997
Mart Siimann – 1997 märts-märts 1999
Mart Laar – 1999 märts-jaanuar 2001
Siim Kallas – 2001 jaanuar-märts 2003
Juhan Parts – 2003 märts-aprill 2005
Andrus Ansip – 2005 aprill-…
2.1
Andrus Ansip
Sündinud: 1.oktoobril 1956 Tartus [2]
Erakond ja peaministri aastad: Reformierakond 2005-…
Isiklikku : Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa . Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.
Haridus :
1979 Tartu Riiklik Ülikool, orgaanilise keemia eriala
1974 Tartu 5. Keskkool
Täiendharidus:
1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine
1987–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala
2000. aastal Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis
Ametikäik:
2005–... Peaminister
2004–2005 Majandus- ja kommunikatsiooniminister
1998–2004 Tartu linnapea
1995–1996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees
1995–1996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees
1994–1998 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur
1994–1996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor , Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja
1993–1994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor
1989–1993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja
1983–1987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar - ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener
1981–1983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus
1979–1981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener
2.2
Siim Kallas
Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3]
Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003
Isiklikku: Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar, oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina. 1995 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna . Samal aastal toimunud Parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Pärast peaministriametit oli Kallas parlamendi lihtliige, kuni
ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas
Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. 12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks 4administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni
asepresidendist.
Haridus :
1967 Tallinna 22. Keskkool
1972 Tartu Ülikool, rahanduse ja krediidi eriala
Ametikäik:
1975–1979 Rahandusministeeriumis
1979–1986 Hoiukassade Peavalitsuse juhataja
1986–1989 Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja
1989–1991 Ametiühingute Keskliidu esimees
1991–1995 Eesti Panga president
1995–1996 Eesti välisminister
VIII ja IX Riigikogu liige
1999–2002 rahandusminister
2002–2003 peaminister
2003- Euroopa komisjoni asepresident
2.3
Mart Laar
Sündinud: 22. aprillil 1960 Viljandis [4]
Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002
Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane . Alates 26. maist 2007 on Mart
Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 1992–1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998–2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Mart Laar on olnud
nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest ( Gruusia , Jugoslaavia , Moldova , Ukraina , Mehhiko , Kuuba ). Mart Laar on kirjutanud ka palju raamatuid. Mõned avaldatud teosed “ Metsavennad ” 1992, “Ajalugu 5. klassile” 1997, “Eesti uus algus” 2002, “Das estnische Wirtschaftwunder” 2002, „Emajõgi 1944” 2005, „Äratajad” 2005
Ametikäik:
Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 1983–1986
Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 1986–1990
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990–1992
VII Riigikogu 1992
Eesti Vabariigi peaminister 1992–1994
VIII Riigikogu 1995–1999
IX Riigikogu 1999
Eesti Vabariigi peaminister 1999–2002
IX Riigikogu 2002–2003
X Riigikogu 2003–2007
XI Riigikogu 2007–, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007–…
Tunnustused :
Riigivapi II klassi teenetemärk
Kaitseväe eriteenete rist 2005
Kaitseliidu teeneterist 1999
Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999
Kaitseväe teenetemärk 1998
Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist
Püha Andrease rist
10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge
2.4
Juhan Parts
Sündinud: 27. augustil 1966 Tallinnas [5]
Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005
Isiklikku: Lapsepõlves tundis ta huvi tippspordi vastu. Mängib jalgpalli FC Toompea ridades. Peale selle mängib ta tennist, suusatab, sõidab jalgrattaga ning mängib korvpalli ja malet. Oli abielus kohtunik Merle Partsiga. Sellest abielust on tal poeg Toomas-Hendrik ja tütar Pille-Riin. Juhan Partsi vanaonu on Vabadussõja väejuht Karl Parts. Riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises. Partsi ametiaeg riigikontrolörina oleks kestnud 2003. aasta augustini , kuid 8. augustil 2002 esitas ta president Arnold Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica liikmena poliitikasse. Partei esimesel korralisel kongressil 24. augustil valiti ta partei esimeheks. Kõik teised kandidaadid taandasid end. 2003. aasta Riigikogu valimistel kogus Res Publica Eesti Keskerakonna järel teise häälte arvu ning alustas läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliiduga. 27. märtsil allkirjastasid kolme erakonna juhid koalitsioonilepingu. 1. aprillil 2003 keeldus Keskerakonna juht Edgar Savisaar president Arnold Rüütli ettepanekust valitsust moodustada ning 2. aprillil tegi president selle ettepaneku Juhan Partsile. 7. aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks. Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mai 2004). Juhan Partsil on kass Miisu , kes kolis temaga peaministri aastatel Stenbocki majja.
Haridus:
Tallinna 1. Keskkool (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium)
1991 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele)
Ametikäik:
1992–1998 Justiitsministeeriumi asekantsler
1998–2002 Eesti Vabariigi riigikontrolör
2002–2005 partei Res Publica esimees
10. aprill 2003 – 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) – Eesti Vabariigi peaminister
Ta valiti XI Riigikokku. 5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister.
2.5
Edgar Savisaar
Sündinud: 31. mail 1950 Harku vallas [6]
Erakond ja peaministri aastad: Eesti Rahvarinne 1990 – 1992
Isiklikku: Edgar Savisaare vanemad olid eestlane Elmar Savisaar ja venelanna Maria Burešina. Edgar Savisaar sündis Harku naistevanglas, kus ema karistust kandis . Savisaarel on kaks poega ja kaks tütart – Erki , Maria, Edgar ja Rosina . Pojal Erkil on tütred Elis ja Riin. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus . Algselt oli Savisaar Eesti krooni kasutuselevõtu vastu. Pärast Rahvarinde lagunemist 1991. aastal moodustas Savisaar Eestis uue erakonna Eesti Keskerakond . Ühes turvafirmas korraldatud läbiotsimiste käigus avastati salajased lindistused poliitilistest konsultatsioonidest teiste parteide esindajatega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Sellest sai alguse nn. lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus. ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru ( nüüd siis Savisaar ), kellega ta hiljem abiellus.
Haridus:
1966–1968 õppis Tartu 7. Keskkoolis
1968 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli
1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena
1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga " Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused"
Ametikäik:
1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees
1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent
1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja
1988–1989 Mainori teadusdirektor
1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees
1990 Eesti NSV majandusminister
1990–1992 peaminister
1992–1995 Riigikogu liige
1992–1995 Riigikogu aseesimees
1995 – 1995 siseminister
2001–2004 Tallinna linnapea
märts – 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees
13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
5. aprillist 2007 Tallinna linnapea
Tunnustused:
2001 Riigivapi teenetemärk
2006 Riigivapi I klassi teenetemärk
2007 Tallinna vapimärk
3.
Kokkuvõte
Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud.
4.
Kasutatud Kirjandus
[1] – 9.klassi ajaloo raamat II osa, lk 125
[2] - http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip
[3] - http://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas
[4] - http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar
[5] - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts
[6] - http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar
16