docstxt/14435399498947.txt
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja...
3* hotelli standardtoa täisvarustus: Mööbel ja sisustus: - 1 lai voodi (antud juhul, muidu võimalik ka twin) - 2 öökappi - seinakapp - kirjutuslaud +tool - 2 öökapivalgustit - laualamp - 1 laelamp - prügikorv - seinapilt - täispikkuses peegel Olmetehnika: - konditsioneer - satelliit + lameekraaniga TV - telefon - seif Muu sisustus: - märkmepaberid+ pliiats - brožüüride hoidik - 8x varguskindlat riidepuud - kingalusikas plastikust - uksesilt - Mitte segada / Koristage tuba - uksepiiramisnupp - mitte suitsetada lauasilt Tekstiilid ja magamistarbed: - kardinad (udu- ja kattekardinad) – sisustussalongist http://www.muster.ee/ - voodikate (harmoneerub kardinatega) –sisustussalongist http://www.muster.ee/ - kaheinimese tekk 200*200 cm - 2 patja 50*60 cm - madratsikaitse frotee+ved. kindel põhi 160*200 cm - valge voodipesu (http://www.hotellitarbed.ee/ee/voodipes...
Tööandja nimi: Tradehouse OÜ Lisa 1. Töölepingu nr. 12. Töölepingu sõlmimise kuupäev 14.05.2016 MÜÜGIJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametikoha nimetus Müügijuht 1.2 Struktuuriüksus Müügiosakond 1.3 Alluvus Osakonna juhatajale 1.4 Alluvad Müügiassistendid, müügiesindajad 1.5 Asendaja Teise osakonna juhataja 1.6 Asendab Kaupluse/firma juhataja 2. TÖÖ EESMÄRK Müügiosakonna töö juhtimine, eesmärkide püstitamine ja kontrollimine, ülesannete täitmise tagamine, kollektiivi töö jälgimine. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED 1. Müügiosakonna eelarve ning müügikampaaniate plaanide koostamine. Pika- ja lühiajaliste eesmärkide ja tegevuste planeerimine. Müügitulemuste ennustamine ja mõõtmine. 2. Regulaarne tagasiside juhtkonnale eesmärkide ...
Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja Kui funktsiooni z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y), siis funktsioon f on pidev sellel kohal. funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Funktsioon z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y) siis, kui funktsioonil z=f(x,y) on pidevad osatuletised fx ja fy kohal (x,y). Kui hulga Rn igale punktile P(x1, . . . , xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on Kui funktsiooni f(x,y) osatuletised fx(x,y) ja fy(x,y) on diferentseeruvad kohal (x,y), siis fxy = fyx kohal (x,y). defineeritud n-muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Suurust df:=fx(x,y)dx + fy(x,y)dy, kus dx:= x...
1). (Tuletise lineaarsuse tõestus, st näidata, et saame konstandi tuletise märgi alt välja tuua ning Definitsioon: Funktsiooni y = f (x) nimetatakse rangelt kasvavaks punktis x, kui leidub selline summa tuletis on tuletiste summa). Lause: Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on diferentseeruvad positiivne arv δ, et suvaliste x1 ϵ (x - δ; x) ja x2 ϵ (x; x + δ) korral f (x1) < f (x) < f (x2). punktis x ja cR on konstant, siis selles punktis on diferentseeruv ka funktsioon cf(x) Lause: Kui funktsioon y = f (x) on rangelt kasvav punktis x, siis leidub selline δ > 0, Tõestus:Korrutise tuletisest y’=f’(x)g(x)+f(x)g’(x) lähtuvalt, kui cR on konstant, siis y=c*f(x) tuletis on y’=f(x)*c’+f ’(x)*c=0*f(x)+c*f ’(x)=c*f ’(x) L...
3).(Ositi integreerimine määramata integraalis. Valemi tuletamine.) Lebesgue’i teoreem Funktsioon f on lõigul [a;b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis, Määratud integraali rakendused. kui ta on tõkestatud lõigul [a;b] ja pidev peaaegu kõikjal st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on null. Hulga D c R Lebesgue mõõt on null siis, kui iga ε>0 korral saame leida hulka D katva vahemike süsteemi, mille pikkuste summa on väiksem kui ε. See peab näiteks paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk ...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
· Lühiballett Inimene ja öö · ballettrituaal Kodalased · koreograafiline pilt Fuuriad · lastemuusikal Metsluiged · ooper Gurmaanid · Ärkamise aeg segakoorile (mees,naiskoorile ) ja klaverile (sümf.orkestrile) · Kojutulek segakoorile ja klaverile · Kontsert nr. 2 flöödile ja kammerorkestrile · Lastelaul Saanisõit · Kooriteos "Passiones" (1980/2000) · Kooriteos "Müsteerium" (1981) Eino Tamberg Sündis 27. Mail 1930 Tallinnas. Aastal 1953 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi, kus õppis Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni. 1953-1959 töötas helirezissöörina Eesti Raadios. 1968. aastast on ta Tallinna konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor.
Contents Contents...................................................................................................................... 1 4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus........................................................ 5 7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada.............................. 6 8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus..................................................................................................................... 9 10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) R2) või üldjuhul (x Rn)...........11 12.Tuletada Taylori valem kahe- või mitmem...
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaulikool ¨ [email protected] http://www.ttu.ee/gert-tamberg ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 1 / 25 ~ Oppeaine sisu ~ Oppeaine jaotub kahte ossa: 1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9) 2 Integraalarvutus (loengud 10-16) ~ Oppeaine ~ lopphinne pannakse valja¨ viiepallisusteemis. ¨ Tudengil on ~ voimalik saada oma hinne katte ¨ semestri jooksul sooritatud kontrollto¨ ode
Tallinna Sikupilli Keskkool Eino Tamberg Referaat Õpilane: Diana Neago Õpetaja: Külli Tingas Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...............................................................................................1 Elulugu..........................................................................
· Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Uno Naissoo · V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus..............................................................
Juhan Sütiste ,,Kaks leeri" Cris-Steven Tamberg Kanepi Gümnaasium 10. Klass 2018 Juhan Sütiste · Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi · Kirjutas pikki luuletusi Tunded luutetustes · Ekslev · Kurb, üksik · Sõdiv · Harva ka rõõmus Tähtsus · Oli Eesti nõukogude luule rajaja · Oli suureks nimeks Eesti nõukogude teatri kujundamisel · Võitis üliõpilasmängudel kuldmedali Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/w...
Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav
Elleri üks andekamaid õpilasi. Tubin on helilooja-sümfoonikuna rahvusvaheliselt tuntud tänu oma 10 sümfooniale, mida esitatakse ning tuntakse tänapäevani. Oma loomingus kasutab ta erinevaid žanre ning mitmeid erinevaid pille, mis muudavad teose mitmekesiseks. Tuntuimaks Tubina teoseks on “5. sümfoonia”, mida nimetatakse Eesti rahvussümfooniaks. 1950. aastatel hakkas uue lainena tekkima heliloojatel üha suurem huvi Lääne muusika vastu. Üks esimesi heliloojaid oli Eino Tamberg, kes tegi teoseid pea kõikides žanrites, kuid tähtsaimaks pidas siiski sümfoonilist muusikat. Tema muusikat iseloomustab kõige paremini kirglikkus, erinevate tunnete ning intellektide koosmõju. Eino Tamberg peab end hingelt romantikuks. Tema suurimaks teoseks on kolmest osast koosnev “Concerto Grosso”. Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”.
Eesti NSV muusika 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja...
Lüürilised ja hingestatud laulud näiteks ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Sinu aknal tuvid", ,,Meelespea", ,,Kutse". Loodusteemalised ,,Rabamaastik", ,,Külm", ,,Päike vajus pärnapuule". Tuntuim koorisüit ,,Kuidas kalamehed elavad". Gustav Ernesaks on väga teksti tundlik, valib väga kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailidele. Juhan Liiv, Juhan Smuul, Kersti Merilaas. Ooperid: ,,Pühajärv", ,,Tuleristsed", ,,Tormide rand", ,,Käsikäes", ,,Koslased Mulgimaalt". Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn) Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid. Eino Tamberg on sündinud 1930. aastal Tallinnas. Varasest noorusest peale on ta olnud erakordselt laia huvideringiga. Selles on ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri ja teaduseinimesi (Tambergi pinginaabriks oli seal Lennart Meri, samas klassis käis ka Endel Lippmaa).
XVII runo" (1985). Kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" (1980) 9. Kui varasematel aastatel kasutasid heliloojad rahvaviise enamasti vaid mugandatud kujul muusikateose teemana, siis Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse ning arendab sellest mitmesuguseid kooriseadeid, kujundades suurvormilise terviku. 10. Tormis kasutab oma teostes eesti rahvaluule ja muistendite ainestikku ning eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Eino Tamberg 11. Heino Tambergi loomingus on viimastel aastakümnetel olnud esiplaanil sümfooniline ja lavamuusika. 12. Tambergi helikeel ei kaldu dissonantsesse atonaalsusesse ega ka otseselt folkloorsesse ainestikku. Pigem iseloomustab seda eepiline, mõnikord ka lüüriline või kirglik väljenduslaad, mis saab alguse maalilistest kõlakujunditest ja enamjaolt heakõlalisest helikeelest. Tamberg on eesti muusika neoklassitsistliku suuna põhiesindajaid. 13
Koostaja: Kristi Tamberg Imetajate kloonimine Mis on kloonimine? Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Kloonimise eesmärgid Väärtusliku genotüübiga põllumajanduslooma-de paljundamine. Väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine Erinevad kloonimise tüübid 1. Embrüonaalkloonimine Embrüo lõhestamise meetod 2. Tuumkloonimine
Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda kõikehaaravat rütmi, milles suur roll on orkestril. Teisalt ergastavad need ka fantaasiamaailma, mis on minu arust nüüdisaegsele inimesele oluline omadus. Olen arvamusel, et kui indiviidil on rikastunud fantaasiamaailm on ka probleemid ning muud kompromissi otsivad olukorrad lahendatavad. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Samuti on uusklassitsistlikku stiili näha ka selle aja kuulsatel ehitistel, mis omavad praktilist kasutamist veel tänapäevalgi. Näiteks avaldab mulle suurt mõju võimas Kapitoolium, mis asub Washingtonis, USA’s. Nii nagu muusikaski, avaldub ka ehitisel eriline täpsus ja suurejoonelisus. Tahaplaanile ei üritatud jääda ühegi detailiga mis avaldub võimsal Kapitooliumil. Hoonemüraka arhitektiks oli William Thornton, kes oli esimene paljudest selle aja
Kristi Tamberg Rasestumisvastased meetodid Valimine Tuleb arvestada konkreetseid olusid. Otsida nõu professionaalidelt. Arutada alternatiive. Jõuda ühisele otsusele. Kombineeritud pillid Suu kaudu võetavad pillid, mis sisaldavad viljastumise vältimiseks teatud hormoonide kombinatsiooni. Plussid Miinused Mens. aegsed valud kaovad Pille tuleb võtta iga päev Väheneb risk haigestuda munasarja Ei sobi üle 35-aastastele ja emaka vähki suitsetavatele naistele Enamus pillides on akne vastane Esimestel kuudel võib esineda toime kõrvaltoimeid Rasestumisvõime taastub kohe Võib esile kutsuda rasvumist pärast pillide võtmise lõpetamist Efektiivsus 97-98% Plaaster Imendab iga päev verre ühesuguse annuse östrogeeni ja progestiini. Plaastrit tuleb vahetada kolme järgneva nädala jooksul nädalase vahega. Soovitav on plaastr...
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomi...
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt
● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist
kiriku traditsioonilisi muusikažanre. „Perpetuum mobile“, „Tabula rasa“ G. Ernesaks: Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. „Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“ 13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat. Erkki -Sven Tüür Helena Tulve Eino Tamberg Olav Ehala 14. Nim. 4 eesti ooperilauljat. Ain Anger Jassi Zahharov Helen Lokuta Aile Asszonyi. 15. Nimeta 4 orkestridirigenti. Neeme Järvi (ERSO) Paavo Järvi Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester) Andres Mustonen(vanamuusikaansambel Hortus Musicus).
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis ...
Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid Igal inimesel on oma arusaam keskkonnast, kus me elame. Omades uskumusi ja eesmärke, võime elus edukalt edasi jõuda. Pürgides mingi kindla tõe poole, tuleb meil tihti paika panna oma roll ühiskonnas, tuginedes oma maailmavaatele ning väärtustele. Seetõttu, tuleb tähtsustada ja mõista, mis täpsemalt on maailmavaade ning millised tegurid seda mõjutavad. Maailmavaateks võib pidada miskit, mis kõneleb meie põhikutsumustest ja väärtustest. Paljude jaoks on see pelgalt „sõnakõlks“, mida kasutatakse ainult selleks, et näidata oma osalust mingis kindla eesmärgiga grupis. Teiste meelest aitab see paremini mõista ja tunnetada ümbritsevat maailma, loodust, hinnanguid ning teisi inimesi. Tunnetus sellest, mis suunas ning mil moel oma elus edasi liikuda. Veendumuste ning tõekspidamiste subjektiivsus võib olla põhjus, miks „maailmav...
MUUSIKAAJALUGU 1. Millised sündmused ja nähtused tähistasid rahvusromantilise perioodi lõppu Eesti muusikas? Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis A...
aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater. Uus hingus 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen. 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981
Eduard Oja (19051950) Eduard Tubin (19051982) Gustav Ernesaks (19081993) Eugen Kapp (19081996) Villem Kapp (19131964) Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink. Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso (1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil
KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline.
sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004. aastal saavutas esikoha Helena Tulve oma orkestriteosega "Sula." Tänu piiride avamisele on saanud ka meie heliloojad õppida välismaal. Neid võimalusi kasutas ära eriti aktiivselt 1990. aastatel esile kerkinud põlvkond. Lisaks on avanenud ka heliloojatele võimalus asuda resideerivaks heliloojaks ehk sõlmida leping mingiks perioodiks mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996
Neoklassitsis m Keiu Lindeburg • Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. • Teoste harmooniline plaan on aga igati kaasaegne, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad Sergei Prokofjev • Sergei Prokofjev (vene Сергей Сергеевич Прокофьев; 23./27. aprill 1891 Sonzovka mõis Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas – 5
Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks? Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm Naivistid polnud kunstitegevust õppinud, maalised enda lõbuks, suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega ja ei oska jäljendada realismi anatoomia õigsust, perspektiivi, õh...
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hili...
globe.gov 4. Järvet, A., Ülevaade Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks, Tartu, 2002 5. Kohler,V., Jõed ja järved üha alanevad, Postimees.16.08.2006. 6. Kohler,V., Võrtsjärv ja Emajõgi muudkui auravad ära, Postimees.20.07.2006. 7. Liiklus.ee. 18.01.05 8. Mäemets, M., Ümber Võrtsjärve, Tartu, 2001 9. Raudvere, R., Järvi ohustab külm talv, Postimees. 16.11.2006 10. Saar, J., Emajõe vesi kerkis laupäeval rekordini, Postimees.31.01.2005. 11. Tamberg, I., Võrtsjärve tammi rajamisele eelnegu keskkonnamõjude hindamine, Keskkonnaministeerium, 2003 12. Veemajanduskava I etapp inimmõju, http://www.tartu.envir.ee/doc/ 13. Võrtsjärv, http://www.vortsjarv.ee 14. Võrtsjärve-Rannu-Jõesuu veetaseme hüdrograaf, http://www.emhi.ee/?ide=9,69,995 17
· Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg · Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika:
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
................................................................................................. 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)...................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).........................................................................................
See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul". Selle pala kandis ette Mari Adachi (vioola). Eriti huvitav selle teose juures oli see, et Adachi esitas seda pala kontserdimaja rõdul. Algselt oli see teos kirjutatud sooloks tséllole, aga 2009. aastal valmis ka soolo vioola seade.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
