Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37)
TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda
Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus · Mure globaalse soojenemise pärast (CO2 sisalduse tõus atmosfääris) Eeldused: Tuumaenergia on CO2 vaba; ei saasta keskkonda; ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL elektrist) Tuumariigid · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa Tuumajaamad maailmas Tuumaelektrijaamad · Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku · Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed · Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis · Vajavad vähe toorainet · Uraanimaaki leidub nt
Eeldused · Nõuab tohutuid investeeringuid seega jõukohane ainult võimsaimatele riikidele. Tegelikult on maailmas ainult üks tõeliselt kõrgtehnoloogiline riik see on USA. · Nõuab võimsaid ülikoole ja uurimisasutusi, teadlaste ja inseneride kaasamist · Väga riskantne enamikud projektid ebaõnnestuvad · Sõjatööstus on reeglina kõrgtehnoloogia arengumootor Kõrgtehnoloogilised riigid 1. Kosmose superjõud: USA, Venemaa, Hiina 2. Tuumariigid: USA, Venemaa, Hiina, India, Pakistan, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Iisrael 3. ITER projekt (termotuumaenergeetika arendus) seda veab Euroopa Liit
...............................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid......................................................................................................................9 kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud materjalid......................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd
kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest 2)lahendada tüli rahumeelselt 3)pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja asutada riikide territoriaalset terviklikkust
riikidega. Seal leidub ju ohtralt naftat, maagasi ja ühtlasi on sealne piirkond üks suurimaid narkootikumide ja oopiumi tootjaid, eks USAgi sellepärast seal piirakonnas nii palju vaeva on näinud. Venemaa ja USA suurimad erimeelsused näivad olevat nende ideoloogiates ja väärtushinnangutes. Aga tegelikul ühiseid huve ja vaateid neil jätkub. Näiteks on mõlemad riigid on presidentaalsed, Venemaa natuke rohkemgi. Mõlemad on ka tuumariigid, mis annavad aina võimu juurde ja mingis mõttes hoiab maailmas tasakaalu, sest kui kõikidel suurriikidel on tuumapommid olemas, siis ei julge seda keegi kasutada. Võib arvata, et üheks suureks põhjuseks miks need kaks riiki üksteis ei salli, on see et nad on üksteisele kõva konkurents. Vähemalt nii on see olnud ajaloos, tänapäeval oleneb see vaatenurgast. Vaatamata sellele, et Venemaa meile tunduvalt lähemal asub, on eurooplastele USA Venemaast igati üle
Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping. See leping tegelikult ei aidanud piirata uute relvaliikide vljattamist. 1960ndatel aastatel Tuumarelvade leviku tkestamise leping. Olemasolevad tuumariigid jvad tuumariikideks, aga teised riigid kes alla kirjutasid, lubasid, et nemad endale tuumarelva ei loo. Hiljem mned sellest taganesid. 1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping. See puudutas ainult USAd ja Nukogude Liitu. Lepiti kokku, et kumbki liriik ei oma rohkem kui 2400 hikut strateegilisi kandureid. See leping langes sellesse perioodi, kui USAs oli Vietnami sndroomi ajastu. Pingeldvestuse periood. Helsingi lppdokument kuulub pingeldvenduse perioodi sisse.
vabale liikumisele. Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad- külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriiniga ja Marshalli plaaniga taheti Euroopa USA mõju alla saada , teha sõltuvaks . Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat.
Globaliseerumine - protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Positiivsed küljed: Kasvab kaubanduse kasv ja kultuurivahetus Kasvab rahvusvaheline reisimine ja turism Negatiivsed küljed: Riikide suveräänne ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu Kasvab immigratsioon ning kultuurid segunevad Millised riigid on tuumariigid? Ametlikud tuumariigid on USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, India, Pakistan ja Põhja-Korea. Arvatakse, et tuumalaengud võivad olla või olid ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. G-7? G8-? G-7 – on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. (USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) G-8 – oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika
Tsehhi 2072 Kreeka 1536 Bulgaaria 1066 http://www.about-solarenergy.com/wp-content/uploads/2011/10/solar_energy.jpg Tuumaenergeetika Tuumajaamad annavad Tuumaenergia kasutamine 12,3% maailma elektrist Euroopas väheneb http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/26/2009_EU_uranium_sources.png Euroopa Liidu tuumariigid ja suurimad tuumaelektri kasutajad 2011.a · Prantsusmaa 77,7% · Slovakkia 54% · Belgia 54% · Ukraina 47,2% · Ungari 43.3 % · Sloveenia 41,7% · Sveits 40,9% · Rootsi 39,6% http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7a/ European_Union_map_Nuclear_Energy_Countries.svg.png http://www.nei.org/resourcesandstats/nuclear_statistics/worldstatistics Tuumaenergia (TEJ- AEJ)77- Eelised poolt) 14
umbes viiekümneks aastaks. · Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. (Kasutatakse peamiselt Uraan-238 isotoopi ja Pu-239 isotoopi. Uraan-238 peab rikastama niipalju et U-235 isotoobi protsent oleks vähemalt 3. ) · U-235 looduses esineb väga vähe väikestes kontsentratsioonides. Tuumaelektrijaamas piisab U-235 kontsentratsioonist 3% siis tuumapommi jaoks on vaja juba umbes 90% kontsentratsiooni. Tuumariigid: · Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % · Üle 1/3 moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas,
Pakistan kuulutati islamivabariigiks 1956. · 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. · India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899-1902, Iiri küsimus, autonoomia- ja iseseisvusnõudmised Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19
India tuumarelva test 28.mai 1998 Chagai-I 9 12 ? Pakistan 1. Pakistani test 9.okt. 2006 Hwadae-ri <1 Põhja-Korea 1. Põhja-Korea tuumaseadeldise test Maailmakaart , mis näitab tuumarelvade arengut erinevates piirkondades. Viie tuumarelvaga riigid Teised teadaolevad tuumariigid Riigid, kes varem omasid tuumarelvi Riigid, kes arvatavasti arendavad tuumarelvi ja/või tuumaprogrammi Riigid, kellel oli tuumarelvade ja/või tuumarelvade uuringute programmid Riigid, kes arvatavasti omavad tuumarelvi, kuid pole nende olemasolu avalikult tunnistanud Natuke tuumapommidest · Väikseim tuumarelvakandja oli ameeriklase Davy Crockett`i loodud "suurtükk."
G-20 on 1999. aastal asutatud mitteametlik foorum, mis toob kokku maailma olulisemaid tööstusriigid ning areneva majandusega riigid ja arutab maailmamajanduse stabiilsuse küsimusi. G-20 loodi 1990. aastate lõpus aset leidnud rahanduskriiside lahendamiseks, ajendiks asjaolu, et tähtsamad arenevad majandused polnud üleilmsetesse majanduskõnelustesse piisavalt kaasatud. tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, India, Pakistan ja Põhja-Korea. Arvatakse, et tuumapomm võib olla ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel, selle asutasid 1957. aastal iseseisva organisatsioonina ÜRO egiidi all 56 riiki.. Peadirektor on Yukiya Amano.
1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 – USA eesotsa sai Reagan, läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas 1983 – USA tähesõdade programm 1991 – USA ja NL kirjutasid alla START1 lepingule (vähendas tuumarakettide, pommitajate arvu 1/3 võrra) NL lagunes → tekkisid uued tuumariigid: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Propaganda – kihutustöö Pingelõdvendus – eesmärk maha võtta sõja ohtu (tuumasõja oht) NL ja Lääne-Euroopa suhted paranesid o Saksamaa küsimus hakkas lahenema (1973 mõlemad Saksamaad ÜRO liikmeks, 1974 kahe Saksamaa vahel diplomaatilised suhted, SLV loobus Hallsteini doktriinist) o NL suhted Prantsusmaaga: Prantsusmaa astus NATOst välja, NL nägi
a.1957 - Sputnik (NSV Liit) a.1958 - Vanguard (USA) a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) esimene astronaut a.1961 - Alan Shephard (USA) a.1963 - Valentina Tereskova (NSV Liit) esimene naine kosmoses a.1965 - Aleksei Leonov (NSV Liit) tuli kosmoselaevast välja avakosmosesse a.1969 - Neil Amstrong (USA) esimene mees kes pani oma jala kuule, ,,Minu jaoks väike kuid ühiskonna jaoks suur samm" Tuumariigid olid USA, NSV Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Iisrael, India, Pakistan, Põhja-Koera. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda elu kogu maakeral. Relvastumine nõudis ka suuri kulutusi. Palju ökoloogilisi proleeme. 13. Vietnami sõda
tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumariigid Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel)
suuresti rahvusvahelist kliimat. G-7 pole alaliselt tegutsev organisatsioon, sinna kuuluvate riikide liidrid kogunevad vaid aeg-ajalt arutama olulisi probleeme. Julgeolekuküsimustes kaasarääkimisel on oluline mitte ainult riigi üldine majanduslik võimsus, vaid ka tema tugevus relvastus- ja luuretehnoloogia alal. Tuumapommi leiutamine ja edusammud kosmoseuuringutes mõjutasid oluliselt riikide suhteid 20. sajandi teisel poolel. Tuumapommi valmistada suutvad riigid ehk tuumariigid omandasid suurema mõjujõu isegi siis, kui nende üldine arengutase oli suhteliselt madal (nt Pakistan, India, Ukraina). Vaatamata sellele, et USA tuumarünnak Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal on jäänud ainsaks aatomienergia sõjaliseks kasutuseks, muutis uus relv sõjalise strateegia iseloomu. 1950.– 1960. aastatel panustas Nõukogude Liit just massihävitusrelvadele ning USA ja NATO ähvardamisele oma tuumaarsenaliga, olgugi et tal
Algul oli see jõukas tööstus.. hiljem kutsuti sinna ka venemaa, kuigi majanduslikult jääb ta teistele alla, näitab see, et venemaast sõltub rahvusvaheline poliitika küllaltki palju. G-7 pole alaliselt tegutsev organisatsioon. Riikide liidrid kogunevad vaid aeg ajalt arutama olulisi probleeme. Julgeolu küsimustes pole oluline vaid majanduslik võimsus vaid ka tema tugevus relvastuse ja luuretehnoloogia alal. Nt tuumapommi leiutamine ja edusammud kosmoseuuringutes mängivad suurt rolli. Tuumariigid mängivad suhtelist suurt rolli ka siis kui nende üldine arengutase on suhteliselt madal. Nt Pakistan, India, Lõuna-Aafrika, Iisrael, Põhja-Korea. NSV Liidu lagunemisele aitas kaasa Ronald Reagani nn tähesõdade programm, mis pidi kaitsma lääne-riike NSV Liidu tuumarelva eest. Tuumarelva levikut jälgib väga tähelepanelikult Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted Suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul ja vaatamata eri
Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust Islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika Julgeolek sõltub: 1. Mõne suurriigi olukorra muutusest 2. Riikide omavahelistest suhetest 3. Tehnoloogilistest uuendustest, avastustest Mis on G-7 Hõlmab koos töötavaid suurriike. Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA Algselt oli see jõukate tööstusriikide ühendus, hiljem kutsuti ka Venemaa (G-8) Tuumariigid ehk tuumapommi valmistada suutvad riigid Suurem mõjuvõim isegi, kui nende majanduslik arengutase on madal (Pakistan, India, Ukraina) Rahvusvahelise suhtlemise normid: 1. Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest 2. Lahendada tülid rahumeelselt 3. Pidada kinni riigipiiride puutumatusest 4. Austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi 5. Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse 6. Austada inimõiguseid 7. Edendada koostööd riikide vahel 8
b) Tarbijakaitseseadus, tarbijakaitse, taaskasutus, virtuaalkaubandus c) Õiglane kaubandus- fair trade, miks see loodud on, palju ise tarbin On mõelduskaupade, mille puhul tahetakse, tootad on saanud väärse tasu Igas ostetud ese, kehtib 2 aastat garantii. 19. Konfliktid tänapäeva maailmas a) Kuidas lahendada konflikte? (kompromiss, konsensus, tolerantsus) UUDised Ukraina kriis Süüria b) Konfliktid ja kriisid tänapäeva maailmas. Kuidas neid lahendada c) Tuumariigid ja nende mõju maailmas Eesti Ekspressi kaart olemas. Ohtlikud riigid. 20. Religioosne mitmekesisus a) Globaliseerumise mõju religioonidele Inimesed suhtlevad ja liiguvad rohke, konfliktid teravamaka, sulandumine b) Suuremad religioonid maailmas c) Religioosne mitmekesisus Eestis pabtist Õigeusk, luterlus, katoliiklus
31 · Realpolitik saksakeelne termin, reaalses elus on alati mõne riigi mõjuvõim suurem · G8 (G7 õpikus) o USA, Hiina, Prantsusmaa (kokkukutsuja) , Kanada, Itaalia, Saksamaa, o Kaheksas on Venemaa, kes tänapäeval on kohalekutsutud o Üheksas on Euroopa Liidu esindaja · Tuumariigid o Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Iisrael (ühe korra tunnistas, et tal on tuumarelv, kuid pärast seda on eitanud), Hiina, India, Pakistan, Suurbritannia, USA o Iraan, Süüria võiks olla valmisolek o Lõuna-Aafrika Vabariik loobus oma tuumarelvast G 20 · Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia, Itaalia, Mehhiko, Jaapan, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea,
· Julgeolekunõukogu ÜRO süsteemis üks olulisemaid kogusid, kelle põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha surude agressioone, tagada rahu.Iga liikmesmaa kohustus on anda osa oma relvajõudusid ÜRO julgeolekunõukogu kasutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord. Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed(tuumariigid ÜRO asutajaliikmed) ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. · Rahvusvaheline kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. · Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. · Majandus ja Sotsiaalnõukogu · Sekretäriaat ÜRO juurde kuuluvad veel:
Tavarelv 2000 Tuumarelv 800 Keemiarelv 600 Biorelv 1 153 massihävitusrelvad Tuumarelv Tuumarelv on massihävitusrelvadest ja Hiina alaliste liikmetena ÜRO noorim. Tuumarelva saamiseks tegid Julgeolekunõukokku, kus neil on ve- ettevalmistusi sakslased Teise maail- toõigus. Uued tuumariigid on India, masõja ajal, kuid sõjasündmused ei Pakistan ja Põhja-Korea. Tuumarelva võimaldanud selle valmimist, kuigi või selle programmi olemasolu kaht- sakslased olid projekti lõppfaasis ning lustatakse ka Iisraelil ja Iraanil. Uute see relv võinuks muuta nii Teise maa- tuumariikide korral on paljudel juh- ilmasõja kui ka kogu ajaloo kulgu. tudel tegemist riikidega, kelle juhti- misstiil on kaugel demokraatlikust.
annaabi.ee 
