· Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Lubadusi antakse kõigile sotsiaalsetele rühmadele. · Ideoloogilise platvormi järgi SURVEGRUPPIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Institutsioonilised grupid Hästi väljaarenenud sisestruktuur, mis pole loodud surve avaldamiseks, kuid mida saab selleks kasutada. Nt. kirik.
Valitsemine- erakonnad viivad valitsuses ellu poliitikaid, teostavad reforme, juhivad riiki. Kui erakond pole parjasti võimul, peaks ta jälgima valitsuse tegevust ning juhtima avalikkuse tähelepanu probleemile ja puudujääkidele valitsuse töös. Massiparteid- Neid iseloomustab massiline liikmeskond ja ka arenenud erakonnaorganisatsioon üleriigilise harukontorite võrgustik, noorte organisatsioonid ning töölisklubid. Laiahaardepartei- Parteid loobusid oma senistest maailmavaatelisest jäikusest- paremparteid võtsid omaks mõningaid populaarseid vasakparteide programmilisi seisukohti ning vasakparteid lähenesid paremideoloogiatele. Kui erakond on esindatud parlamendis, moodustab ta seal oma saadikurühma ehk fraktsiooni. Erakonna juhtkond- tegeleb erakonna sisulise juhtimisega. Kõige olulisemaks isikuks on siin erakonna juht, kes oma lähiringkonnaga otsutab partei jaoks kõige olulisemaid küsimusi.
o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele o Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid o Kriitika valitseva korra suhtes o Organisatoorne bürokraatia Loodi osakondi, mis allusid keskorganile Abiorganisatsioonid-suur roll o Liidrid pärinesid sealt kust liikmeskond · Laiahaardepartei o Kasvanud välja kaadri-ja massiparteidest o Peamine idee - haarata kõiki sotsiaalseid gruppe o Pidev lubaduste jagamine o Liikmeskond pole oluline Maksab partei ja kandidaatide välisilme o Valimiskampaanias oluline roll massimeedial PARTEI LIIKMESKOND - STRUKTUUR · Partei liige on : o Euroopa definitsioon : Isik , kes astunud parteisse , võttes välja liikmepileti ja maksab liikmemaksu.
klassi huvide realiseerija. Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt. Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid.
Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse Ajastu iseloom Juhuslikkus Kordamine 1. Erakonna struktuur 2. Tabel Eesti erakonnad (nimed, juhid) 3. Poliitilised ideoloogiad 4. Programm 5. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 6
keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet. Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi
aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte
See tähendab, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd on parteide tähelepanu pöördunud teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi parteisse astuma, vaid hääletama partei poolt. Tulemuses on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada. See tähendab aga, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laia haardeparteid; 3) survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid surverühmad ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Surverühmi on võimalik nagu parteisidki klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi:
endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. o kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega,
otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) ideoloogiate järgi Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks
aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte
endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit.
endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit.
võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit.
Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi oma parteisse astuma, vaid kutsutakse inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on 11 olukord, kus kõik parteid püüavad enda poolele meelitada hääletajaid. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukad, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad ning enamus demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad samaaegselt parteidega, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Nii nagu parteisid on võimalik ka survegruppe klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi:
annaabi.ee 
