Demokraatia ja Eesti valitsemiskord (0)

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
Demokraatia:
Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu.
Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi.
Osalusdemokraatia võimalused:
⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel
⁃ osalemine Riigikogu valimistel
⁃ erakonna liikmeks astumine
⁃ ajalehes arvamuse avaldamine
Referendum ehk rahvahääletus
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades)
Monarhia :(riigi- ja valitsusvorm , mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea )
Parlamentaarne ( konstitutsiooniline ) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland , Belgia)
Absoluutne monarhia – riigivorm , kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia , Katar , Omaan)
Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan)
Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba )
Võimude lahusus ja tasakaalustatus
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle)
Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem
Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome)
Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina , Brasiilia)
Erinevused
Presidentaalne
Parlamentaarne
Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi.
Rahvas valib vaid parlamendi.
Riigipea täidab ka peaministri rolli.
Riigipeal on pigem esindusfunktsioon.
President määrab ministrid ametisse arvestamata parlamendiga.
Valitsuse koosseisu määrab parlamendi otsus ja koosseis.
Parlament ei saa valitsusele umbusaldust avaldada.
Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada.
Valitsus vahetub presidendivalimiste järel.
Valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi.
Unitaarriik – lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa)
Föderatsioon – liitriik , mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. (USA, Venemaa, Saksamaa)
Konföderatsioon – kindlate eesmärkide huvides kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ )
Demokraatlike valimiste tunnused:
1. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid
2. Valimised on vabad
3. Valimised on ühetaolised e. võrdsed
4. Valimised on otsesed
5. Valimised on salajased
6. Valimised on regulaarsed
Peamised valimisüsteemid:
Majoritaarne valimissüsteem – riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks, kui on kohti parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia , Kanada)
Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi)
Eesti valimissüsteem:
valimis- ja kandideerimisõigus
Mandaatide jaotus
1. Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
Demokraatia:
Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu.
Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi.
Osalusdemokraatia võimalused:
⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel
⁃ osalemine Riigikogu valimistel
⁃ erakonna liikmeks astumine
⁃ ajalehes arvamuse avaldamine
Referendum ehk rahvahääletus
Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades)
Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea)
Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia)
Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan)
Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan)
Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba)
Võimude lahusus ja tasakaalustatus
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle)
Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem
Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome)
Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia)
Erinevused
Presidentaalne
Parlamentaarne
Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi.
Rahvas valib vaid parlamendi.
Riigipea täidab ka peaministri rolli.
Riigipeal on pigem esindusfunktsioon.
President määrab ministrid ametisse arvestamata parlamendiga.
Valitsuse koosseisu määrab parlamendi otsus ja koosseis.
Parlament ei saa valitsusele umbusaldust avaldada.
Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada.
Valitsus vahetub presidendivalimiste järel.
Valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi.
Unitaarriik – lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa)
Föderatsioon – liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. (USA, Venemaa, Saksamaa)
Konföderatsioon – kindlate eesmärkide huvides kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ)
Demokraatlike valimiste tunnused:
7. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid
8. Valimised on vabad
9. Valimised on ühetaolised e. võrdsed
10. Valimised on otsesed
11. Valimised on salajased
12. Valimised on regulaarsed
Peamised valimisüsteemid:
Majoritaarne valimissüsteem – riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks, kui on kohti parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia , Kanada)
Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi)
Eesti valimissüsteem:
valimis- ja kandideerimisõigus
Mandaatide jaotus
1. isikumandaat ( lihtkvoot ) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga
2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad , kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi
3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest
Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda
Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv
Mandaat – esinduskogu liikmele valijate poolt antud volitus esindada ja kaitsta enda huve
Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu:
Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant
Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust.
Seaduseelnõude esitamise õigus on:
1) Riigikogu liikmel
2) Riigikogu komisjonil
3) Riigikogu fraktsioonil
4) Vabariigi Valitsusel
Riigikogu struktuur:
Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon.
Fraktsioon - ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid.
Komisjon on parlamendi tööorgan mille ülesandeks on: seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks, oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine .
Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Opositsioon on parteid, kes ei kuulu valitsusse ja asuvad valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.
Poolthäälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab parlamendis viibivatest saadikutest poolt hääletama rohkem kui vastu.
Koosseisu häälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab Riigikogus vähemalt 51 liiget hääletama seaduse poolt.
Täidesaatev võim Eestis – valitsus:
Valitsuse moodustamine:
1) Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine
2) President nimetab peaministrikandidaadi
3) Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise
4) Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
5) President nimetab valitsuse ametisse
6) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
Valitsuse vahetumine : Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel või surma korral, kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
Valitsuse moodustamise võimalused – üheparteiline või koalitsioonivalitsus, enamus- või vähemusvalitsus
Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil.
Riigisekretär – korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
Valitsuskriis on oluord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele.
Valitsuse ülesanded:
Õiguse vallas:
1. Esitada parlamendile seaduseelnõusid
2. Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
Majanduse vallas:
1. Koguda makse
2. Korraldada riigiettevõtete majandamist
3. Koostada riigieelarvet, järgida selle täitmist
4. Arendada side- ja transpordivõrke
Sotsiaalse heaolu vallas:
1. Korraldada haridust ja meditsiini
2. Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid
Kohtuvõim Eestis – kohtud:
Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu.
Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid .
Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus.
Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja . (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused)
Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine , avaliku korra rikkumine vägivallaga , keelatud majandustegevus )
Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal.
Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus.
Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires.
Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu:
Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant
Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust.
Seaduseelnõude esitamise õigus on:
5) Riigikogu liikmel
6) Riigikogu komisjonil
7) Riigikogu fraktsioonil
8) Vabariigi Valitsusel
Riigikogu struktuur:
Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon.
Fraktsioon- ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest. Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid.
Komisjon on parlamendi tööorgan mille ülesandeks on: seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks, oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine.
Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Opositsioon on parteid, kes ei kuulu valitsusse ja asuvad valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.
Poolthäälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab parlamendis viibivatest saadikutest poolt hääletama rohkem kui vastu.
Koosseisu häälteenamus – positiivse otsuse langetamiseks peab Riigikogus vähemalt 51 liiget hääletama seaduse poolt.
Täidesaatev võim Eestis – valitsus:
Valitsuse moodustamine:
7) Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine
8) President nimetab peaministrikandidaadi
9) Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise
10) Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
11) President nimetab valitsuse ametisse
12) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
Valitsuse vahetumine: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel või surma korral, kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
Valitsuse moodustamise võimalused – üheparteiline või koalitsioonivalitsus, enamus- või vähemusvalitsus
Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil.
Riigisekretär – korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas.
Valitsuskriis on oluord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele.
Valitsuse ülesanded:
Õiguse vallas:
3. Esitada parlamendile seaduseelnõusid
4. Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
Majanduse vallas:
5. Koguda makse
6. Korraldada riigiettevõtete majandamist
7. Koostada riigieelarvet, järgida selle täitmist
8. Arendada side- ja transpordivõrke
Sotsiaalse heaolu vallas:
3. Korraldada haridust ja meditsiini
4. Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid
Kohtuvõim Eestis – kohtud:
Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu.
Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid.
Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus.
Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused)
Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus)
Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal.
Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus.
Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires.