Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus?
  • Millised on presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi plussid ja miinused?
  • Kuidas komplekteeritakse Suurbritannia parlamendi ülemkoda?
  • Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus kellel kandideerimisõigus?
  • Kellest koosneb Riigikogu juhatus?
  • Milliseid ülesandeid täidab juhatus?
  • Millega tegelevad alatised komisjonid?
  • Millal luuakse erakorralisiajutisi komisjone?
  • Kes moodustavad parlamendi opositsiooni?
  • Mis on fraktsioon?
  • Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus?
  • Milliseid ülesandeid täidab Riigikogu opositsioon?
  • Millised on Sinu arvates Riigikogu kõige olulisemad ülesanded vt ka EV PS 65?
  • Millised on Riigikogu õigused?
  • Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid?
  • Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus?
  • Millistes küsimustes ei saa seaduseelnõu panna rahvahääletusele?
  • Mis saab edasi kui Vabariigi President on Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutanud?
  • Millal EV vastu võetud seadus jõustub?
  • Millised on parlamendi otsese ja kaudse kontrolli vormid täidesaatva võimu üle?
  • Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis?
  • Mille poolest presidendi ülesanded presidentaalses ja parlamentaarses süsteemis erinevad?
  • Kellest koosneb valimiskogu?
  • Millal vahetub Eestis valitsus?
  • Kuidas toimub valitsuse moodustamine peale Riigikogu valimisi?
  • Millised on valitsuse moodustamise võimalused?
  • Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus?
  • Milliseid ülesandeid täidab ministeeriumis kantsler milliseid ülesandeid riigisekretär?
  • Kes on portfellita minister?
  • Millal luuakse portfellita ministri ametikoht?
  • Mis on üheparteilise ning mis koalitsioonivalitsuse eelised ja puudused?
  • Miks on Kesk- ja Ida-Euroopas sh Eestis valitsuste eluiga tavaliselt suhteliselt lühike?
  • Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem?
  • Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad?
  • Mis on apellatsioon mis kassatsioon?
  • Milles seisneb nende sisuline erinevus?
  • Millised on Anglo-Ameerika kohtusüsteemi eripärad?
  • Milliseid positiivseid külgi võib leida Ameerika Ühendriikide kohtunike ametissepaneku korras?
  • Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud?
  • Mille poolest erineb kohtus tsiviilasi kriminaalasjast?
  • Millised on Riigikohtu ülesanded Eestis?
  • Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem?
  • Milles seisneb kolmetasandiline?
  • Millised on omavalitsusüksused Eestis?
  • Millised on omavalitsuse tunnused?
  • Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus kellel kandideerimisõigus?
  • Millised on õiguskantsleri ülesanded?
  • Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke?
  • Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler?
  • Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis?
  • Kuidas määratakse maavanem Eestis ametisse?
  • Millised on väikese omavalitsuse eelised ja puudused elaniku jaoks?
  • Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eestis?
  • Kes juhib Eesti kaitseväge rahuajal kes sõjaajal?
  • Mis on asendusteenistus?
  • Mis on riigikontrolli ülesanded?
  • Mis poliitilised õigused saab Eesti Vabariigi kodanik 18- j a 21-aastaselt?
  • Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust?
  • Kellest koosneb Euroopa Liidu EL Ministrite Nõukogu?
  • Milline roll on Euroopa Liidus eesistujariigil?
  • Mille poolest erinevad EL määrused ja direktiivid?
  • Kellest koosneb EL komisjon?
  • Millised on EL komisjoni ülesanded?
  • Millal on võimalik pöörduda Euroopa Kohtusse?
  • Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus ?
    Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp-poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle.
  • Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda.
    Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi.
    Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister , kuid presidendi heakskiidul.
    Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi).
  • Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis?
    Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia .
    Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale.
    Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
  • Millised on presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi plussid ja miinused?
    Presidentaalne : Plussid: *valitsused on pikaajalised, *rahvas tunnetab suuremat kaasatust. Miinused: *vastastikuse tegevuse pärssimine ja blokeerimine . *valitsuse või parlamendi poliitika vastuolulisus.
    Parlamentaarne: Plussid: *üksmeel kirjeldab protsessi, side aitab seadusi paremini ellu viia. Miinused: *konflikt võib viia võimukriisini, *valitsused lühiajalised.
  • Sõnasta vähemalt 4 presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi erinevust.
    *Presidentaalses valib rahvas presidendi, kui parlamentaarses parlament.
    *Presidentaalses valib president valitsuse, kuid parlamentaarses parlament.
    *Presidentaalses vahetub valitsus peale presidendi-, mitte parlamendivalimisi.
    *Presidentaalses on president tihedalt seotud täidesaatva, kui parlamentaarses seadusandliku võimuga.

  • Kuidas komplekteeritakse Suurbritannia parlamendi ülemkoda?
    Suurbritannias kujutab endast ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene  automaatselt koos päritud või omandatut tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat , kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku.
  • Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust?
    lemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS)
    *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA)

  • Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus?
    *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks.
    *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud.
    *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
    * Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
    * Kandideerimisõigus ei ole isikul , kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud.

  • Kellest koosneb Riigikogu juhatus? Milliseid ülesandeid täidab juhatus?
    Riigikogu juhatus koosneb esimehest (Ene Ergma ) ja kahest aseesimehest (Keit Pentus, Jüri Ratas). Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid.
  • Millega tegelevad alatised komisjonid ?
    Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
  • Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone?
    Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
  • Kes moodustavad parlamendi opositsiooni?
    Opositsiooni kuuluvad need erakonnad , kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.
  • Mis on fraktsioon ?
    Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud. Nende aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist.
  • Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis?
    Opositsioonid:
    Eesti keskerakonna fraktsioon, erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon.
    Koalitsioonid:
    IRL fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon.
  • Milliseid ülesandeid täidab Riigikogu opositsioon ?
    Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
  • Millised on Sinu arvates Riigikogu kõige olulisemad ülesanded (vt ka EV PS § 65)?
    *võtab vastu seadusi ja otsuseid
    *valib presidendi vastavalt põhiseadusele
    *otsustab rahvahääletuse korraldamise
    *võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande
    *esindab rahvast

  • Millised on Riigikogu õigused? Sõnasta vähemalt kaks.
    *rahvahääletuse korraldamine
    *umbusalduse avaldamine
    *sõjaseisukorra väljakuulutamine

  • Millised Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevad ülesanded on riigikogul riigikaitse poliitika teostamiseks?
    *Riigikogu kuulutab Vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
    *Eesti põhiseadusliku korda ähvardava õhu puhul võib Riigikogu Vabariigi presidendi või Vabariigi valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

  • Mis on lobism ?
    Lobism ehk kuluaaripoliitika ehk katsed mõjutada poliitikuid , eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu.
  • Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid?
    Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul.
  • Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe . [vt ka skeemi õpikus lk. 108]
    Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas jätkata eelnõu menetlemist. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse läbi. Arutelu katkestamise korral võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandal lugemisel saavad muudatusi ja parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Kolmandal lugemisel tehakse lõplik otsus kiiremini. Seaduse kuulutab välja president, või saadab selle Riigikogusse tagasi.
  • Millistes küsimustes ei saa seaduseelnõu panna rahvahääletusele?
    Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 
  • Mis saab edasi kui Vabariigi President on Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutanud?
    Seadus avaldatakse „Riigi Teatajas“
  • Millal EV vastu võetud seadus jõustub?
    Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
  • Millised on parlamendi otsese ja kaudse kontrolli vormid täidesaatva võimu üle?
    Otsese kontrolli vormid: *parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile), ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; *parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel ; *õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahkneva valitsuse seisukohtadest; *“rahakoti võim“ ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve; *õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette.
    Kaudse kontrolli vormid: *erakonna ministritelt distsipliini nõudmine; *ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiilid; *tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina.
  • Mida tähendavad Riigikogus erinevad hääletusnormid, nagu lihthäälte ehk poolthäälte enamus, kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus? (vt EV PS rakendamise seadus)
    Poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu.
    Kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt 2 korda enam kui vastu (68 häält).
    Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51)
  • Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga.
    Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik. Esiteks sp, et võimu nimel on inimesed võimelised kõike tegema, populismi oht, See oleks õige riigis , kus on vähemalt 100-aastane demokraatia kogemusega riik, kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga. Otsevalimistega kaasneks ka valitsuse muutmine, mis muudaks praeguses seisus oleva riigi veel ebastabiilsemaks.
  • Mille poolest presidendi ülesanded presidentaalses  ja parlamentaarses süsteemis erinevad?
    Presidentaalses: President juhib riigi valitsust ja täidab ka peaministri ülesandeid, nimetab ametisse ministrid, otsustab ministrite tagandamise .
    Parlamentaarses: Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud ( kohtunikud , diplomaadid, sõjaväe juhtkond ), täidab tseremoniaalseid kohustusi.
  • Praegune president on valitud valimiskogu poolt. Kellest koosneb valimiskogu?
    Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest.
  • Miks on põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esita kaks põhjendust.
    *Presidendil suurem vastutus kui Riigikogu saadikul.
    *Presidendi töö nõuab rohkem kogemusi.

  • Millal vahetub Eestis valitsus?
    *Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.
    *Peaministri tagasiastumise või surma korral.
    *Kui Riigikogu avaldab umbusaldust.

  • Kuidas toimub valitsuse moodustamine peale Riigikogu valimisi? Kirjelda erinevaid etappe.
    *Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine
    *President nimetab peaministrikandidaadi
    *Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise
    *Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
    *President nimetab valitsuse ametisse
    *Valitsus annab Riigikogu ees ametivande

  • Millised on valitsuse moodustamise võimalused? [enamus- või vähemusvalitsus; ühepartei või koalitsioonivalitsus ]
    Ekstraenamusvalitsus ( enamusvalitsus ) - moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem.
    Minimaalse enamusega (enamusvalitsus) - moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda.
    Vähemusvalitsus – toimib, kui: opositsioon on langenud; on väga tugevad survegrupid; on tugevad komisjonid.
  • Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus?
    *viib ellu sise-ja välispoliitikat
    *korraldab suhtlemist teiste riikidega
    *suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust

  • Milliseid ülesandeid täidab ministeeriumis kantsler, milliseid ülesandeid riigisekretär?
    Juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd. Riigisekretär juhib riigikantseleid; esindab riigikantseleid.
  • Kes on portfellita minister? Millal luuakse portfellita ministri ametikoht ?
    Minister, kellel pole ministeeriumi. Uue valitsuse võimule tulekuga, kui uus valitsus otsustab nii.
  • Mis on üheparteilise ning mis koalitsioonivalitsuse eelised ja puudused?
    Üheparteiline valitsus:
    Eelised:
    ühemeelsus, stabiilne, oma erakonna programmide elluviimine
    Puudused: vähemus jääb tähelepanuta, jäävad esindamata mitmed arvamused ja põhimõtted.
    Koalitsioonivalitsus:
    Eelised: esindatud mitmed põhimõtted ja arvamused, vähemus saab rohkem tähelepanu, pluralism , kompromissid
    Puudused: mida rohkem parteisid, seda ebastabiilsem valitsus, erimeeluses, lagunevad koalitsioonid.
  • Miks on Kesk- ja Ida-Euroopas (sh Eestis) valitsuste eluiga tavaliselt suhteliselt lühike?
    Sellepärast, et raske on moodustada enamusvalitsusi, kuna tavaliselt on vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees ja koalitsiooniparteid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud häälte kaotsiminek võib neile ohtlikuks saada. Siiski on seda tüüpi valitsused Euroopas levinud.
  • Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem?  Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad?
    Maa- ja linnakohtud + halduskohtud – tegelevad haldus-,  kriminaal -ja tsiviilasjadega
    Ringkonnakohtud – esitatakse apellatsioon
    Riigikohtus - esitatakse kassatsioon
  • Mis on apellatsioon, mis kassatsioon? Milles seisneb nende sisuline erinevus?
    apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus
    kassatsioon - apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires

  • Millised on Anglo-Ameerika kohtusüsteemi eripärad? Mille poolest erineb Anglo-Ameerika süsteem Mandri-Euroopa kohtusüsteemist?
    Eripärad – kohtunikud valitakse rahva poolt; tihtipeale peetakse neid suuremateks „valitsejateks“ kui teisi rahva poolt valitud saadikuid. A-A mudel: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, rahva poolt valitav, ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne; kõrgeimaks ülemkohtu. M-E mudel: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet eluaegne. Kohtusüsteem on mitmeharuline; kõrgeimaks konstitutsioonikohus.
  • Milliseid positiivseid külgi võib leida Ameerika Ühendriikide kohtunike ametissepaneku korras?
    *
    rahvas valib kohtuniku ja see muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada.
    * Kuna kohtuniku valib rahvas, mitte parlament või valitsus, siis on kohtunike oma otsus vabam, nad ei sõltu nii palju nendest riigionudest.

  • Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud?
    Eluks ajaks.
  • Mille poolest erineb kohtus  tsiviilasi kriminaalasjast?
    Tsiviilasi - kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (lahutus, lapsendamine ) kumbagi ei käsitleta kui süüdlast
    Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ja kes on antud loos süüdlane (vargus, ametiseisundi kuritarvitamine)
  • Millised on Riigikohtu ülesanded Eestis?
    Riigikohtu pädevuses on:
    *põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine ;
    *kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
    *testimisavalduste läbivaatamine;
    *muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

  • Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem? Milles seisneb kolmetasandiline ?
    Kahetasandiline – kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid , haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt.
    Kolmetasandiline – keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks.
  • Millised on omavalitsusüksused Eestis?
    Vallad ja linnad.
  • Millised on omavalitsuse tunnused?
    Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus
  • Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus?
    • Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.
  • Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg]
    Põhiseaduslikkuse järelvalvaja, põhiõiguste ja vabaduste kaitsja, diskrimineerimisvaidluste lahendaja, alandava kohtlemise ennetaja jne
  • Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke?
    Riigikogu liige on puutumatu . Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist.
  • Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler?
    Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7
  • Mis ülesandeid täidavad maavalitsused Eesti Vabariigis?
    Maavalitsused on koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuselt ning see vähendab otsustamis- ja manööverdamisvõimet.
  • Kuidas määratakse maavanem Eestis ametisse?
    Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
  • Milliseid võimalusi ja milliseid ohte omavalitsuse arengule tooks kaasa kohalike maksude suurendamine ?
    • Kohalike maksude suurendamine võimaldaks omavalitsustel tagada elanikele rohkem erinevaid soodustusi (nt. Tasuta koolilõuna, odavamad bussipiletid jne)
  • Millised on väikese omavalitsuse eelised ja puudused elaniku jaoks?
    + asjaajamine toimib kiiremini
    + info liigub kiiremini
    - vähem alternatiive vaba veetmiseks

  • Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eestis?
    President
  • Kes juhib Eesti kaitseväge rahuajal, kes sõjaajal?
    Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja
  • Mis on asendusteenistus ?
    Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohutatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud.
  • Mis on riigikontrolli ülesanded?
    *Kontrollib riigiastutuste majandustegevust
    *Kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist
    *Kontrollib nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute.

  • Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg]
    Põhiseaduslikkuse järelvalvaja, põhiõiguste ja vabaduste kaitsja, diskrimineerimisvaidluste lahendaja, alandava kohtlemise ennetaja jne
  • Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke?
    Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist.
  • Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler?
    Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7
  • Mis poliitilised õigused saab Eesti Vabariigi kodanik 18- j a 21-aastaselt? Too mõlema kohta kaks näidet.
    18- aastased – valimisõigus, erakonda saavad kuuluda, kandideerida kohalikku omavalitsusse.
    21-aastased – õigus kandideerida Riigikokku ja kandideerida Europarlamenti.

  • Tee vähemalt kaks põhjendatud ettepanekut Eesti Riigikorralduse muutmiseks või täiendamiseks.
    *KOV võimu vähendamine, et vältida „riiki riigis“
    *Halli passi omanikud hääleõiguseta

  • Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust?
    Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; Riigikogu poolt kiireloomulisena.
  • Kellest koosneb Euroopa Liidu (EL) Ministrite Nõukogu?
    Tulevad nõukogu raames kokku liikmesriikide ministrid või valitsusasutuste ametnikud. Pole otseselt kindlaks määratud koosseisu.
  • Milline roll on Euroopa Liidus eesistujariigil?
    Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järe
  • Mille poolest erinevad EL määrused ja direktiivid ?
    Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud , kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
  • Kellest koosneb EL  komisjon?
    See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament.
  • Millised on EL komisjoni ülesanded?
    • *Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule.
      *
      ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine.
      *
      ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga).
      *
      Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle
  • Millistes küsimustes on nõutav Euroopa Liidu parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö, millistes mitte?
    Kui tekivad lahkarvamused, saadetakse ettepanek parlamendile ja seejärel nõukogule teiseks lugemiseks tagasi. Siit alates kehtivad menetlemisel ajapiirangud. Kui mõnes etapis mõlemad seisukohad ühtivad, võetakse seadus vastu. Eriarvamuste püsides püüab ühendatud lepituskomitee kokku leppida ühisteksti osas, mille peavad mõlemad institutsioonid eraldi kinnitama. Komisjon on osaline kogu menetlemise vältel. Kui ühistekstis ei ole võimalik kokku leppida või kui ühistekst lükatakse tagasi, jääb seadus vastu võtmata.
  • Millal on võimalik pöörduda Euroopa Kohtusse?
    Kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul.
Vasakule Paremale
Ühiskonna konspekt #1 Ühiskonna konspekt #2 Ühiskonna konspekt #3 Ühiskonna konspekt #4 Ühiskonna konspekt #5 Ühiskonna konspekt #6 Ühiskonna konspekt #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pille0267 Õppematerjali autor
Ühiskonna õpetuse küsimustele vastamine seoses Võimude lahususe; erinevate valitsemisviiside; hääletusõigused; seadused; erinevate valitsemis institutsioonide õigused, kohused ja ülesanded; Kohtusüsteem ja omavalitsused.

Sarnased õppematerjalid

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

Avalik haldus
Ühiskonna kordamine kt ks
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile.

Ühiskonnaõpetus
Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti

Eesti valitsemissüsteem
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
Võimude lahusus-3 võimuharu-demokraatlik ühiskond
5
docx

Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõigus

Ühiskond
Riigiõigus
33
doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os

Riigiõigus
Riigiõigus
66
doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise

Riigiõigus
Võimude lahusus ja tasakaalustatus
16
docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigi

Ühiskond




Kommentaarid (2)

erx25 profiilipilt
erx25: aitas, tänud
23:26 17-04-2011
taanya profiilipilt
01:04 28-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun