Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber) 3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem
Eesti vabariigi valimissüsteem Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste pa...
II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% häältest (s.o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2. Summad jagatakse läbi ringkonna lihtkvoodiga 3. Jagatis näitab, mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat III voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaatide kogutus häälte põhjal ümber ei reastata. Mandaatide jaotuse kindlakstegemiseks jagatakse hääletustulemused läbi modifitseeritud d'Hondt'i jadaga Kompensatsioonimandaadi omandab see nimekiri, mille jagatis on parajasti suurim Menetlust korratakse nii kaua, kuni kõik vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Et tegu on suletud nimekirjadega, siis saavad parlamendikoha need isikud, kes paiknevad
Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%). isiku-, ringkonna-, kompensatsioonimandaat. Hübriidsed valimised segakompott, valijal 2 häält. 3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside
hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav. Selline süsteem on
Teatud leevendust sellele annab hübriidne valimissüsteem, kus kasutatakse korraga majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Sellisel juhul valitakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise alusel. Antud süsteemi rakendatakse näiteks Venemaal, Leedus ja Ungaris. Mõistmaks Riigikogu valimistulemuste lugemise keerukust, on see alljärgnevalt ära toodud. Esmalt määratakse kindlaks isiku-, seejärel ringkonna- ja lõpuks kompensatsioonimandaat. Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodijagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja andaate on 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna ei ületa häälte künnist (5%).
hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.
Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse) Põhimõtted valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele Künnised- häälte piirnorm, mis kehtib erakondadele, parlamenti saavad need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise (5%) 4. Valimissüsteemid Valimissüsteem Majoritaarne Proportsionaalne
Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne kõigil valimistel. Mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandideerida võib erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise hääle proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari.
ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga) *ringkonnamandaadi kohaselt saavad kandideerida need erakonnad, kes ületavad üleriigilise valimiskünnise. * kompensatsioonimandaat- jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Riigikogu valimised kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Selle arv tuleneb sellest, kus ringkonnas on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel keskmiselt 8 mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101)
häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide · mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis. Mandaate vastavalt valijate arvule (isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat) Vabade valimiste tunnused- iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riiklik valimiskomisjon kontrollib dokumente, Saadiku kohale on konkurents. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud propaganda. Valimiste funktsioon. Määravad parlamendi koosseisu. Kodanikud saavad esitada oma nõudmisi. Näitavad, kui suur on kehtiva korra populaarsust. Valimised harivad kodanikke poliitiliselt.
võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine 3-tasandiline haldussüsteem · Keskvõim · Regionaalvõim · Kohalik võim 2-tasandiline · Keskvõim regionaalvõim on keskvõimu käepikendus · Kohalik võim Eesti haldussüsteem 1. Riik maakond (maavanemad määratakse valitsuse poolt) 2. Linn, vald Kohalik omavalitsus Eestis
isikumandaat ja ringkonnamandaat Mandaat - Euroopa parlamendis kasutatakse mandaatide jaotamisel d'Hondti jagajate meetodit. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on eelreastatud jaotatakse kvootide abil, nimekirjas eespool. kompensatsioonimandaat d'Hondti meetodi d'Hondti jagajate meetodit kasutab Riigikogu abil. kompensatsioonimandaatide jagamisel Ülesandelised erinevused - Euroopa Üks esindab Eestit rahvusvaheliselt, teine Parlamendi pädevusse kuulub seevastu ELi liikmesriikide majanduspoliitika reguleerimine, rahvusvaheliste kokkulepete
Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti. Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata Riigikogu kohad ja viia valimistulemused ja kohtade jaotus proportsiooni. Mandaate saavad erakonnad kes on ületanud 5% valimiskünnise. 7) Valimisaktiivsust mõjutavad tegurid. Valimiste olulisus – näiteks kohalikel valimistel aktiivsus väiksem kui parlamendivalimistel. Valimiste toimumise tihedus – mida rohkem järjestikuseid valimisi, seda rohkem valijad tüdivad.
kodanikualgatus inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks loomakaitseühingus osalemine kollektiivse enesekaitse põhimõte NATO vastastikuse kaitse põhimõte, mille alusel relvastatud kallaletungi ühele riigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele kompensatsioonimandaat häälte ülekandmise põhimõtte kohaselt valimistel saadud mandaat, seondub proportsionaalse valimissüsteemiga korruptsioon ametiisikute õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikel eesmärkidel kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga kosmopolitism rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte ksenofoobia võõraviha, kartus võõrapärasuse ees
• Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1 • Lihtkvoot ehk isikumandaat - Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga • Ringkonnamandaat - Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi - +1 kui jääk >0,75 kvooti - 1 mandaat, kui jääk > 0,75 kvooti • Kompensatsioonimandaat - D'Hondti jagajate meetod - 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne Erakonnad Erakond – kodanike ühendus, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid põhimõtetel, milles kõik osalised on ühel meelel. (Edmund Burke; 18. sajandi lõpp) Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmere ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse
3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised Valimiste korraldus Etapid: I ettevalmistus Komisjonide moodustamine Valijate nimekirjakoostamine Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse Ajastu iseloom Juhuslikkus
Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv Mandaat – esinduskogu liikmele valijate poolt antud volitus esindada ja kaitsta enda huve Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu:
● Vahendab kodanike nõudmisi ● Annab hinnangu senisele tööle ● Näitab usaldust ● Hariv funktsioon Eestile omane: ● Valimiskünnis on 5% ● 12 ringkonda(3 Tallinnas, 1 Tartus) ● Isikumandaat-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv ● Ringkonnamandaat-Ringkonna hääled kokku, mitu korda üle mandaadi ● Kompensatsioonimandaat-D’Hondti jagajate meetod 17. Partei ehk erakond ja valimisliit. Nende peamised erinevused? Erakond on inimeste ühendus, mille eesmärk on mõjutada riigi poliitikat ning väljendada oma liikmete poliitilisi huve. Eestis on vaja partei moodustamiseks vähemalt 1000(500 minu arust) liiget. Parteid saavad osaleda nii kohalike omavalitsuste, riigikogu kui ka Euroopa parlamendi valimistel. Valimisliit on ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus
hääli saanu, hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku) Proportsionaalne vs- vastavalt erakonna häälte arvule, saab prop kohti parlamendis; väikeparteide esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem) RK Valimised- isiku-(saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi), ringkonna-(lisamandaadid, osalevad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%), kompensatsioonimandaat(osalevad EK kes ületasid üleriigilise valimiskünnise, kandidaate valitakse erakonna nimekirja järgi (vähemalt 5% lihtkvoodist)). ** Majoritaarne valimisüsteem soosib kaheparteisüsteemide teket. Proportsionaalne valimissüsteem soosib mitmeparteisüsteemide teket. Poliitika kujundamise protsess OTSUSTAMINE: Ratsionaalne- kogu info on teada. Piiratud ratsionaalsus- kogu infot pole kunagi. Inkrementaalne- järk-järgult. Prügikastimudel- mis ette sattub. Päevakorra kujundamise
1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600 Kokku 16 600 häält 16 600 : 5000 = 3, jääk 1600 Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5
(hääletajate arv jagatud 101-ga; kes saavad nii palju või rohkem hääli, on sees) või on sellega võrdne Ringkonnamandaat: jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis); erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi; mandaatide jagamisel reastuvad kandidaadid nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule Kompensatsioonimandaat: jaotatakse erakondade, kes ületasid valimiskünnise, üleriigiliste nimekirjade vahel; nimekirjale antud häält arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada); mandaadi saab see erakond, mille jagatis on parajasti suurem; mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool Neli valijatüüpi: Parteiaktiivsed kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed harjumus, traditsioon
o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest. Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises Legitiimsus - kas rahvas leiab, et võim on õiguspärane ja tunnistab võimulolijaid.
Plussid: ühehäälsed otsused Miinused: Palju hääli läheb kaduma Nt USA, Sb, India Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga. Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot) Ringkonnamandaat - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget. Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära. Miinus: Ebastabiilne valitsus. Hübriidne - Pooled saadikud valitakse majoritaarse süsteemi alusel ja pooled proportsionaalse alusel. 2) Eesti osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja panus nende tegevusse. Eesti esindatus Euroopa Liidus. Pilet 9 1) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende töökorraldus
Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat. See tähendab, et näiteks toodud nimekiri saab kolm kohta Riigikogus. (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat ise kogub hääli 10% lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid ringkonnas kõige rohkem hääli. Kui näiteks üks erakond saab ringkonnas 1,75 lihtkvoodi jagu hääli, siis saab erakond ringkonnas 2 mandaati. KOMPENSATSIOONIMANDAAT Valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (ülaltoodud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku või ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide jagamine toimub üsna keerulisel teel,
Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad. Milline oli Platoni seisukoht? III Riigivõimu tasandid 1. Kuidas võib osutuda valituks Eesti parlamendi liige? Tea, mis on valimiskünnis, lihtkvoot, isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsioonimandaat. 2. Milline on Riigikogu struktuur? 3. Oska kirjeldada seadusloome protsessi Eestis (eelnõust kuni seaduse väljakuulutamiseni). 4. Millised on vabariigi valitsuse peamised tööülesanded? 5. Mis on avalik teenistus ning mis on avalik teenus? 6. Oska kirjeldada Eesti kohtusüsteemi. Tea, mille poolest kuriteod erinevad väärtegudest. 7. Millega tegeleb õiguskantsler? 8. Tea, mille poolest Eesti omavalitsusüsteem erineb mitmetasandilisest omavalitsusüsteemist. Vastused: 1
Riigikogu valimised Mandaat - Üks valitud parlamendikoht Kvoot(lihtkvoot) - Ringkonnas antud hääled / mandaatide arv. Isikumandaat - Koht parlamendis, mille on saanud isik, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Pääseb sõltumata kohast nimekirjas. Ringkonnamandaat - erakonna poolt kogutud hääled / kvoot. Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest. Ei jagata üksikkandidaatidele. Ei jagata erakonnale, kes kogub alla valimiskünnise. Kompensatsioonimandaat - Jagatakse üleriigiliselt suurima jäägi põhimõttel, kuni saab täis 101 kohta riigikokku. Valimiskünnis - Kogutud häältearvu piir, millest alates saab osaleda mandaatide jagamisel. 5% üleriigilistest häältest. 4.7 Riigi roll valimiste korraldamises - Valimis korraldab ja koordineerimib Vabariigi Valimiskomisjon. Esimees Heiki Sibul. -Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta
süsteem Hääli jagatakse 3 astmes: Isikumandaat - kandidaadid, kes ületavad ringkonnas kvoodi Ringkonnamandaat - erakond peab ületama üleriigilise valimiskünnise (5%) -> mitme kvoodi jagu erakonnanimekiri ringkonnas hääli sai - > peab saama 10% kvoodi hääli, et saada ringkonnamandaadiks NB! Kellel võrdne häältehulk saab see kes nimekirjas eespool Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade Riigikogu kohtade arvu vastavusse üle Eesti kogutus häälte osakaaluga - > saavad vaid erakonnad kes ületanud 5% valimiskünnise - > mandaadi saab kandidaat, kelle häältearv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist NB! Kui ei ole üleriigilises nimekirjas seda nõuet ületanud kandidaate -> saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud
· 1% varade müügist Kulud · Haridusega seotud kulud ca 45% · Kultuur 12% Valimised Omavalitsuste valimised Kohalike omavalisuste valimistel peab kandidaat olema vähemalt 18-aastane Euroliidu kodanik. Eestis ja Soome on kaks ainsat riiki, kus on lubatud valimistel osaleda ka kolmandate riikide kodanikel. Esimestel EV kohalike omavalitsuste valimistel said valida vaid Eesti riigi kodanikud. Valimissüsteem: Kohalike omavalitsuste valimistel saab valituks isikumandaadiga, kompensatsioonimandaat ja ringkonnamandaat on ühendatud. Valimistel ei ole erakondade sisest kandidaatide hierarhiat. Ringkonnamandaatide jagamisel ei mängi rolli individuaalne häältearv, vaid isikumandaatidest üle jäänud hääled jagatakse võrdsusarvu alusel (valituks võib saada 0 häälega) Riigikogu tahtis kodanike valimisliidud keelustada, kuid Jõks ei lubanud seda. Eestis saab olla kõige väiksem volikogu 7-liikmeline. Suurimatel omavalitsustel (üle 50
kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Kohalike volikogude valimised Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel ning kes on vastavas linnas või vallas elanud viimased viis aastat
hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. g. Eelhääletamine Elektrooniline hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva alates kella 9.00. Elektrooniline hääletamine toimub kuni neljanda päevani enne valimispäeva
e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. f. Kompensatsioonimandaat Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja
valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f. Kompensatsioonimandaat 9 Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle
valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f. Kompensatsioonimandaat 9 Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle
2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 1. 610 500 900 0 0 2 305 250 450 0 0
2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 1. 610 500 900 0 0 2 305 250 450 0 0
2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 10 12000 1. 6100 5000 900 a) 6100 2 3050 2500 450 b) 5000 3 c) 900 /6 /4
palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale loomulikult need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku- või ringkonnamandaadiga.
valimiste üldisus, kõik kodanikud saavad osaleda valimistel § 57, 60 lg 2; seadusega võib piirata kinnipeetavate valimisõigusi § 58. Kas kautsjon (alampalk iga liikme eest) pole mitte üldisuse põhimõttega vastuolus (see toob kaasa varandusliku tsensuse)? c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat Aktiivne: Igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamsieks võrdsed võimalused (võrdne arv hääli ja võrdne kaal) RKPJKo (01.09.2005) 3-4-1-13-05 p 16 Passiivne: Kõikidel kandidaatidel võrdne võimalus kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. RKÜKo (19.04.2005) 3-4-1-1-05 p 16 Probleemid: passiivse valimise ühetaolisuse puhul: suletud nimekirjad (jäik, nimekirjas allpool inimene saab küll rohkem hääli, aga tema hääled kanduvad üle nimekirjas eespool olevatele
o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest. Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises 12
hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale loomulikult need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku- või ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide
annaabi.ee 
