Ühiskondlikud liikumised Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Parempoolne ideoloogia. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele,tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäeli...
Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised . Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne...
pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga....
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised . Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4...
5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp organisatsioon, mis püüab oma huve löäbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (kategooriakaitsegrupp, edendamisgrupp) Kaudne surve läbi avaliku arvamuse Otsene surve mõjutatakse tähtsaid ametiisikuid Sots. Liikumine kollektiivse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. Umbmäärane ülesehitus, muutuv toetajaskond,...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens Põllumeeste Kogu- Mart Niklus Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar Vene Erakond Eestis- Stanislav Tserepanov Vabariiklik Partei 9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised ? SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused...
Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur Välisminister- Urmas Paet 9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi Jagunemine kategooriakaitse grupid (kaitsevad kindlat sotsiaalset gruppi, hästi välja kujunenud organisatsioon, huvitatud oma elu või äritehingute parandamisest), edendamisgrupp (liikmeskond võib kiiresti muuta, tekib kodanikualgatuse põhjal, nõrk sisemine hierarhia, tuhineb vabatahtlike tööle) 10.Kodakondsuse omandamise võimalused...
Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised , huvi- ja surverühmad Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine...
Ühendab inimesi, eesmärgid küllaltki laiahaardelised, mobiliseerib endale toetajaid, omab teatud järjepidevust, rollid on vähe välja joonistunud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused. Pole kindlat organisatsiooni. Uued ja vanad sotsiaalsed liikumised: Erinevus: Vanasti oli rangem struktuur,laiem ulatus, olid hierarhilised organisatsioonid. Nt. ametiühingud, rahvuslik liikumine, kirik. Uued sotsiaalsed liikumised:sihtgrupp eeskätt noored ja kõrgelt haritumad . Nt; roheliste, naiste, punkarite jt liikumised. Huvirühmad Aktiivne v pasiivne rühm Passivne käsitlus-huvirühm, kellel on ühtsed huvid nt pensionärid. Aktiivses käsitluses- rühm, mis on tekkinud mingite huvide kaitseks Huvirühmade liigid: 2...
Tulemuseks on mitte ainult uus toode või tehnoloogia, vaid ka sotsiaalsed tagajärjed: inimeste tegevuse muutumine, uute koosluste teke, teadmiste rakendamise ning täiendus- ja ümberõppe vajadus. - Sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja komplekside difusiooni kaudu. - Ühiskonnas toimuvad organiseeritud sotsiaalsed liikumised . - Uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel. - Indiviidide püüdlustest ja diferentseerumisest ,,kuhjuvad" sotsiaalsed muutused: taotlused vahetada elukohta, töökohta, edasi õppida,muuta sotsiaalset kuuluvus jms. - Ideoloogia ja massikommunikatsioon kui sotsiaalsete muutuste faktor: uute ideede võidukäik või mahavaikimine massikommunikatsiooni abil - Sotsiaalteaduste roll sotsiaalsetes muutustes seisneb ühiskonnaprobleemide...
Sztompka) -> Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – - Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja - Sotsiaalne aeg...
Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid, tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis-müstlilise kallaku. Suur mõju rahva arengule oli hernhuutlikul liikumisel, mis vahepealsete keeluaastate järel aastatel 1830-1840 taas tippu tõusis. Pole liialdus väita, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel muutusid eestlased kristlikuks rahvaks. Hernhuutliku liikumise populaarsus tulenes osalt ka tuginemisest rahva algatusel. Ehitati ju palvemajad rahva poolt, talumeeste seast valiti koguduste vanemad, jutustajad jne....
Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema....
klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
· 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised . Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tugevnemine · riikide sõltumine teineteisest · tööstus muutus rahvusvaheliseks(rahandus, kaubandus) · ebavõrdsus tekitas pingeid Linnastumise kiirkasv: · massikultuur...
mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalits...