oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid: Istitutsionaalsed grupid(kirik) Assotsiatsioonid (talupidajate keskliit, Linnade liit) Edendamis- ja vetogrupid(Autojuhtide Liit) Majanduslikud grupid(Õliliit, piimaliit) sotsiaalsed edendamisgrupid( invaliit, Lastekaitse Liit) õiguskaitse organisatsioonid( tarbijate keskliit) Spordi-ja kultuuriseltsid(EKJL, Suusaliit) Kaudne surve: saab rakendada avaliku arvamuse mõjutamise teel, korraldatakse reklaamikampaaniaid millegi poolt või vastu. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamis- ja vetogruppe. Mõni neist on üsna radikaalne, ning keeldib tegemast koostööd mistahes
SURVEGRUPPIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Institutsioonilised grupid Hästi väljaarenenud sisestruktuur, mis pole loodud surve avaldamiseks, kuid mida saab selleks kasutada. Nt. kirik. b) Assotsiatsioonid ja ühingud On organiseeritud oma surve tugevdamiseks. Nt. Talupidajate Keskliit. 2 c) Ajutised, edendamis- ja vetogrupid Iseloomulik nõrk sisemine hierarhia. Tugineb peamiselt vabatahtlike tegevusele. Eesmärgiks kaitsta ja edendada mingisugust poliitikat või olla mingi poliitika vastu. Nt. roheliste liikumine. · Tegevusvaldkonna järgi: a) Majanduslikud grupid (nt. Piimaliit) b) Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad edendamisgrupid (nt. Lastekaitseliit) c) Õiguskaitse vallas tegutsevad organisatsioonid (nt. Inimõiguste Teabekeskus) d) Spordi- ja kultuuriseltsid (nt
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996)
9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt. 10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd. 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine. 15. Mida annab ideoloogia erakonnale
ühendused. Neil on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus. Kuigi need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, võib keerulises olukorras kasutada neid surve avaldamiseks; b) assotsiatsioonid ja ühingud on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon); c) ajutised edendamis- ja vetogrupid need rühmad ei ole püsivad, edendamiserühmad avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetorühmad kritiseerivad valitsust. Niisugused rühmad tekivad olukorras, kus rahva arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma
Survegrupid. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonde eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata Parteid ja surverühmad 1) massiparteid 2) laiahaardeparteid 3) survegrupid a) institusionaalsed grupid b) assotsiatsioonid ja ühingud moodustatud valitsusele surve avaldamiseks c) ajutised edendamis- ja vetogrupid Huvide esindamine ja elluviimine Poliitiline osalus Poliitilised ideoloogiad Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol ideoloogia on erakonna tegevuse alus ja alati seotud võimuga. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed 13 Liberalism
c. oma suhetelt erakondadega d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest 10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: a. aidata kaasa üldsuse harimisele, b. leida ja värvata poliitikuid, c. kooskõlastada riigiasutuste tööd 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e. uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad: a. protsessimine, b. massirünnak, c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c
Institutsionaalsed grupid - kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud - need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (nt Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). 4 Ajutised edendamis- ja vetogrupid - need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). 4. Poliitilised ideoloogiad. Lk.49 Tuntumad ideoloogiad: o Liberalism - kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi
Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). Ajutised edendamis- ja vetogrupid need grupid ei ole püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse
Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). Ajutised edendamis- ja vetogrupid need grupid ei ole püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse
Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). Ajutised edendamis- ja vetogrupid need grupid ei ole püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse
annaabi.ee 
